Nutivahendi liigne kasutamine süvendab depressiooni ja üksildust


Nutivahendi liigne kasutamine süvendab depressiooni ja üksildust
Foto: depositphotos.com

Noor põlvkond on järjest enam nutitelefonides ning nutisõltuvus viitab kõrgenenud ohule, et kujuneb välja depressioon ja üksildus, selgub värskest Arizona Ülikooli uuringust, mida vahendab Novaator.err.ee. Psühhiaater Anne Kleinberg annab paar soovitust, mida võiksid just lapsevanemad tähele panna, et ennetada nutisõltuvuse kujunemist lastel.

Lisaks Arizona Ülikooli teadlaste uuringule viitab nutisõltuvuse ning depressiooni ja üksilduse seostele üha rohkem uuringuid [1; 2; 3; 4], kuid seni ei ole olnud päris selge, kumb tuleb enne kas kalduvus depressioonile või liigne sõltuvus oma nutitelefonist.

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg kinnitab samuti, et seda seost on teadlased näidanud, et nutiseadmete liigkasutus põhjustab depressiooni, ärevushäireid ning soodustab madala enesehinnangu kujunemist.

Seotud lood:

Arizona Ülikooli teadlased uurisid 346 noort vanuses 18-20. "Peamine sõnum on, et nutitelefonisõltuvus ennustab otseselt hilisemate depressiivsete sümptomite ilmnemist," selgitas uuringu juhtivautor dotsent Matthew Lapierre'i. Probleem tekib sellest, et inimesed kasutavad telefoni nii palju, et see muutub nende lahutamatuks osaks ning tekitab ärevust, kui peavad olema telefonita. "Sisuliselt kasutavad nad seda piirini, kus see hakkab kahjustama nende igapäevaelu," märkis Lapierre.

Kust aga see algab - kas enne on depressioon ja üksildust, mis soodustavad liigset nutiseadme kasutamist või soodustav nutisõltuvus nende kahe väljakujunemist? Kleinbergi sõnul ei saagi sellele üheselt vastata, küll aga kinnitab ta, et haavatavamad on need lapsed, kellel on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. "Praegu on valdav mõttekäik, et need, kellel on depressioon, kes tunnevad end üksildasena või kelle on ärevushäire, neil tekib kergemini sõltuvus nutiseadmest ja sotsiaalmeedia kasutamisest."

Soovitus: vanemad, kelle lapsel on probleeme impulsikontrolli ja eneseregulatsiooniga või esineb aktiivsus- ja tähelepanuhäire, peaksid laste puhul ettevaatlikult suhtuma igasugusesse nutiseadme kasutamisse ja teadlikult piirama selle kasutamist.

Laste puhul tuleb olla ettevaatlik juba seepärast, et lapseeas areneb välja aju otsmikusagar, mis mõjutab inimese võimet ennast pidurdada ja emotsioone juhtida ning nutiseadme- ja internetiliigkasutus häirib otsmikusagara loomulikku väljakujunemist. Kui seda arengut häirida, on inimene kehvem oma tunnete ja käitumise juhtimises ka täiskasvanueas.

Nutiseadmetes ja arvutis tegutsetakse sageli paralleelselt erinevate tegevuste kallal, seda nimetatakse ka rööprähklemiseks või inglise keelest laenatuna mutlitaskinguks. Aju jaoks on aga tegu ühetaolise hajevil stimulatsiooniga, mis tapab ära võime sihipärase töö võime.

"On väga hea süvenemisvõimega inimesi, aga üldiselt see kurnab inimesi. Laste puhul tekitab see mustri edaspidiseks, sest see toimub nende aju arengu ajal ja nii ei teki neil süvenemise oskust," selgitab Kleinberg.

Meie kooliharidus eeldab aga ennekõike võimet süveneda. "Me ei saa kooliharidust multitaskingu võimekuse eest, me saame hinded süvateadmiste eest. Inimesel ei teki mälujälge, kui tähelepanu on pinnapealne, kui me ei suuda pidevalt keskenduda," nendib Kleinberg. Sisuliselt treenime oma aju illusiooniga, et saame hakkama mõtlemise ja õppimisega. Õpiharjumuse tekkimiseks on vaja tegelikult ka õppida, asju meelde jätta, neid mõtestada, mõista ja kasutada.

Soovitus: kuna intensiivne nutivahendi kasutamine soodustab pinnapealset infotarbimist ning vähendab süvenemisvõimet, tuleks lastele teadlikult õpetada süvenemist, pannes neid tegema tegevusi, mis nõuavad vaimset pingutust. Näiteks lugema tavalist raamatut, järjest teatud aja või tegema arvutusülesandeid.

Deviisis "terves kehas terve vaim" on sees mitu tõetera. Keha liigutamine nii sportimisel kui ka mängimisel on oluline, kuna füüsilisel liikumise ajal saab aju aega süstematiseerida ja paigale asetada saadud infot.

Liigutamine annab võimaluse ajule puhata, märgib Kleinberg. "Keha pole ainult aju kandmiseks. Näiteks keha tasakaal mõjutab meie kesknärvisüsteemi tasakaalu."

Soovitus: füüsiline aktiivsus tasakaalustab vaimset tegevust mistõttu peaks, õppimine, meelelahutuslik nutiseadme kasutamine ning kehaline liikumine peavad olema tasakaalus.

Nutisõltuvus on psühholoogiline sõltuvus, millele on viidanud ka eesti uurijatest näiteks Kristi Vinter. Matthew Lapierre'i uuring aga tõukub mitte meediauurija vaatepunktist, mille keskmes on tavaliselt nutivahendi ja sealt saadava info kasutamine, vaid psühholoogilisest aspektist.

"Nutitelefon võib olla kasulik. Näiteks aitab see meil suhelda teiste inimestega," nentis Lapierre. Seda tõestas ka hiljutine Tartu Ülikooli meediauurijate teadusartikkel, mis näitas, et sotsiaalmeediapaast eraldas tudengid nende tavapärasest suhtlusvõrgustikust.

Matthew Lapierre nendib siiski, et oluline on uurida nutisõltuvust ja digisisu probleemset liigkasutust, millele järgnevad psühholoogilised häired. "Kui depressioon ja üksildus on seotud nutisõltuvusega, saaksime sõltuvuse teket mõjutada ennekõike inimeste vaimse tervisega tegeledes," ütles uuringu üks autoritest Pengfei Zhao ning lisas: "Aga nagu meie leidsime, siis nutisõltuvus eelneb depressioonile ja üksildusele, mistõttu on mõistlik alustada nutisõltuvuse vähendamisest ja ennetamisest, et vähendada vaimse tervise häirete tekkimist."

Uuringu autorid soovitavad sellele probleemile pöörata tähelepanu nii arstidel, kelle poole patsiendid depressiooniga pöörduvad, kuid ka vanematel, kelle võimuses on märgata probleemset nutiseadme kasutamist juba varakult.

Anne Kleinberg lisab huvitava asjaolu: positiivse ellusuhtumisega ekstravertsematel inimestel tekivad nutisõltuvuse haiguslikud sümptomid harvemini. "Põhimõtteliselt igasugune sõltuvus mõjutab neid vähem. Sõltuvus kipub tulema sinna, kus on midagi puudu ja mingid vajadused on rahuldamata."

Kuidas Arizona Ülikooli teadlased oma uuringut tegid?

Tegu oli küsitlusuuringuga, kus noortel paluti hinnata oma üksildust, depressiooni ja depressiivseid sümptomeid seoses nende nutitelefoni kasutamisega. Küsimused olid esitatud väidetena nagu näiteks "tunnen paanikat, kui ma ei saa kasutada oma nutitelefoni" ning seda pidid osalejad hindama 4-punktisel skaalal. Küsitlust korrati kolm kuud hiljem.

Uuringu autorid möönavad, et tarvis on pikemaajalisemaid uuringuid, et nutisõltuvuse ja vaimse tervise häirete seoseid paremini mõista.

Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: Depressioon võib tabada igaüht

Toitumisnõustaja Liis Orava soovitused depressiooni ja ärevushäirete korral

Depressioon võib alguse saada lapsepõlvest

VIDEO: Depressioon ei ole lihtsalt paha tuju

Leevenda depressiooni looduslike vahenditega

Loe lisaks ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Klaus Bernhardti raamatut "Paanikahäired ja nendest vabanemine" ja Kadi Küti raamatut "Ärevuse vari".

KOMMENTEERI!