Noorte depressioon: oma tunnete mõistmine ja nendega toimetulek


Noorte depressioon: oma tunnete mõistmine ja nendega toimetulek
Foto: depositphotos.com

Mitmed uurimused on näidanud, et oma tunnete mõistmine ja nendega toimetulek aitab saavutada paremat vaimset tervist, edukamaid suhteid, suuremat rahulolu eluga. Depressioonist tervenemiseks ning oma suhteprobleemide lahendamiseks on vaja arendada oma emotsionaalset teadlikkust (enda ja teiste tunnete märkamine) ja suhtlemisoskust (selge väljendusoskus ja oskus tähelepanelikult kuulata), kirjutab Roslyn Law oma raamatus "Kuidas aidata depressioonis noori?".

Enda tunnete mõistmine

Depressiooni sümptomite jälgimine aitab meil aru saada, kui asjad hakkavad viltu minema ja tänu sellele on ka suurem tõenäosus õiget ravi saada, sest nüüd sa vähemalt tead, millal sa abi vajad. Sa koged paratamatult mitmeid erinevaid tundeid nagu erutus, üllatus, viha, pettumus ja häbi - need ei ole haiguse sümptomid, vaid kõigi inimeste elus normaalsed ja vajalikud tunded. Loomulikult soovid sümptomite vähenemist ja positiivseid muutusi enda tunnetes, et suudaksid sagedamini ennast natuke õnnelikuma ja lõbusamana tunda. Võib-olla tahaksid osata paremini väljendada oma viha, mida oled seni püüdnud endasse matta - eriti siis, kui keegi on sind alt vedanud -, et seda edaspidi vältida. Kuigi see pole alati lihtne, on väga oluline eristada sümptomeid tunnetest.

Seotud lood:

Tunnete olemasolu ei viita haigusele ega ravi vajalikkusele. Võib-olla vajad abi, et tundeid paremini mõista, kontrollida või nendest rääkida, kuid neist vabanemine pole küll hea mõte. Enda ja teiste tunnete mõistmine ja oskus neist rääkida näitabki meie inimlikkust ning just see aitabki suhteid teistega paremaks muuta.

Aistingud, mõtted ja tunded

Oma tunnete mõistmine on esimene samm parema enesetunde suunas. See tähendab, et suudad registreerida, et miski sinus on muutunud ja saad adekvaatselt aru, millised emotsioonid või emotsioon sellega seotud on. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et oskad eristada, millal on tegemist emotsiooniga, millal füüsilise aistinguga (näiteks südame puperdamine) või mõttega (mina olen loll). Sageli ajame segamini oma emotsioone, aistinguid ja mõtteid ning sellisel juhul ongi väga raske aru saada, mida tegelikult tunneme.

Nende erinevuste mõistmiseks vaadakem korraks neid näited lähemalt. Kui sinu süda hakkab kiiremini lööma - südame löögisagedus tõuseb -, siis tunned füüsilist aistingut oma rinnakorvis. Sellel võib olla mitu erinevat põhjust, näiteks hakkad parajasti klassi ees vastama, oled just kellegagi tülitsenud või siis äsja lõpetanud jooksmise. Kõigi nende asjade puhul on sinu füüsiline aisting sama - su südame löögisagedus on tõusnud. Sellega samaaegsed mõtted on aga erinevad: "Tunnen end rumalana, kuna ei saa aru", "Olen vihane selle pärast, mis sa mulle ütlesid" või "Olen rahul, et parandasin oma jooksuaega kahe minuti võrra". Ka tunded on nende olukordade puhul tõenäoliselt vägagi erinevad. Võid klassi ees rääkimisega seoses tunda ärevust või olla riiu pärast vihane, või tunda uhkust selle üle, et oled parandanud oma jooksu aega. Ärevus, viha ja uhkus on kõik tunded, mis on seotud selle ühe ja sama füüsilise aistinguga ning samas väga erinevate mõtetega.

Stefan

Loe veel

Kui Stefani käest tema halvimatel päevadel küsida, kuidas ta end tunneb, siis ta ütleb, et "pole vahet". Võib-olla peab ta sellega silmas huvi või energia puudumist, aga sellest on raske aru saada, kuna ta tunded on segunenud mõttega, et miski ei lähe talle korda. Selline tunnete kirjeldamine on Stefanil suisa harjumuseks saanud. Ta ei oskagi ei endale ega oma sõpradele mingit muud seletust välja pakkuda, kui ta taaskord viimasel minutil alt hüppab ja kuna ta ei oska midagi enamat lisada, siis veedab ta sageli ülejäänud päeva voodis ning sõbrad on ta huvipuudusest häiritud ja ärritunud. Alles siis, kui Stefan õpib vahet tegema oma mõtetel ja tunnetel, mõistab ta, et mõnikord, kui tekib mõte, et talle ei lähe miski korda, siis on põhjuseks kurbus, et ta sõber pole talle lubadustele vaatamata helistanud, aga teisel korral on põhjuseks pettumus, et sõber pole tähele pannud, kui halvasti ta end tunneb ning kolmandal korral on põhjuseks hirm, et kõigil on temast kõrini ja nad ei taha enam temaga tegemist teha. Eristades seda, mida ta tunneb, sellest, mida ta mõtleb ja andes igale tundele oma nime (kurbus, pettumus, ärevus jne), hakkab ta lõpuks selgemalt mõistma, mis neid tundeid täpsemalt esile kutsub. Tänu sellele oskab ta ka teistele, kes teda aidata tahaksid, paremini selgitusi jagada.

Mida ma tunnen? Mida sina tunned?

Valusatest, soovimatutest või alles äsja teadvustatud tunnetest on sageli keeruline rääkida. Ja raske on näha ka teisi neid kogemas. Paljud depressiooniga seotud tunded võivad olla ebameeldivad, kuid neist välja lülitudes või neilt tähelepanu kõrvale juhtides võib juhtuda, et oledki kõik oma tunded summutanud ega teadvusta neid enam. Valuliste tunnete allasurumine mängib depressioonis suurt rolli ja tervenemine tähendab, et tuleb taas õppida märkama igal hetkel emotsioonides toimuvaid muutusi.

Selleks et mõistaksid, mida parajasti tunned, pead suutma taluda seda tunnet nii kaua oma kehas, et su keha saaks selle registreerida ja see tunne saaks sinu jaoks arusaadavaks. Meie kiirelt pöörlev maailm teeb kõik, et sa ei võtaks endale seda aega ja seega võib kergesti juhtuda, et sinust saab suur müsteerium nii enda kui ka kõigi teiste jaoks. Võib-olla kardad sa aega maha võtta ja lasta tunnetel esile kerkida, kuna muretsed, et seda kõike on liiga palju ja et kui see kõik on nii valuline, võib see sind kuidagi kahjustada. Sellepärast ongi siinkohal teised inimesed väga olulised, kuna nemad saavad sind toetada, kui see sinu jaoks liiga raskeks osutub. Selleks et saaksid aru aga sellest, mida teised inimesed mõtlevad, on vaja kujutleda, nagu oleksid nii-öelda nende nahas. Kui suudame taluda ilma ülereageerimata nii enda kui teise inimese raskeid tundeid, siis selline suhe ongi kõige parem ja tugevam suhe.

Mõtle oma tunnetest kui sõnumitest iseendale. Sinu keha ja vaim püüavad sulle midagi öelda ja nad jätkavad seni, kuni sa selle sõnumi kätte saad. Juhul, kui sa seda sõnumit ignoreerid, põrkub see tagasi ja seda püütakse sulle aina uuesti edastada. Kui aga oled vapper ja võtad korraks aja maha ning püüad sõnumist aru saada, siis puudub kehal ja vaimul vajadus seda uuesti edastada ning see tunne muutub tasapisi nõrgemaks ja teeb ruumi uutele kogemustele. Mõnikord oskavad teised inimesed mõista neid sõnumeid, mida sina ise kardad vastu võtta, ja nad saavad aidata sinulgi neid paremini mõista ning nendega toime tulla.

Tunnetele nime andmine

On vajalik osata kirjeldada seda, mida sa ise või keegi teine sinu arvates parajasti tunneb. Selleks et oma tundeid nimetada, pead sa neist teadlik olema ja omama ka emotsioone kirjeldavat sõnavara - pead teadma selliseid sõnu, mida kasutada erinevate emotsionaalsete seisundite väljendamiseks. Lihtsam sõnavara võib hõlmata ainult kõige põhilisemaid tundeid, aga keerukam võiks sisaldada ka väljendeid erinevate tundevarjundite kohta. Depressioonis olles on lihtsam mõelda negatiivseid tundeid kirjeldavatele sõnadele kui neile, mis kirjeldavad positiivseid tundeid. Seetõttu võib juhtuda, et sinu positiivseid tundeid kirjeldav sõnavara jääb unarusse, kuna sa eriti ei kasuta seda. Nauditavad tunded on otsekui välja arvatud sinu maailmast.

Hea oleks, kui oskaksid oma emotsionaalse sõnavara abil kirjeldada:

• nii tunde tüüpi (näiteks õnnelik, kurb jms)

• kui ka selle tunde tugevust (näiteks rahul, ekstaatiline või siissünge, õnnetu jms)

Allikas: Roslyn Law "Kuidas aidata depressioonis noori?", kirjastus Pilgrim

KOMMENTEERI!