Mis on mindfulness meditatsioon?
Aina enam on just läänemaailmas populaarsust kogumas mindfulness meditatsioon. Mindfulness meditatsioon on ilmalik meelepraktika, mille juured on kauges minevikus, insait-meditatsiooni juures, mis on teadaolevalt üks vanim meditatsioonivorm ja Buddha õpetus. Esialgselt on selle meditatsiooni eesmärk olnud saavutada vabanemine kannatustest, mis saavutatakse läbi enesest teadlikuks saamise, teadvustatuse, ärksameelsuse.
Mindfulness meditatsiooniga arendataksegi tegelikkuse olemusest teadlikuks saamist. Jälgides, mis toimub meele, keha ja maailmaga meie ümber, hakatakse aina enam tabama, mis on need illusoorsed tegurid, mis põhjustavad ebameeldivusi, rahulolematust ja kannatust meie igapäevases elus.
Seega on mindfulness meditatsioon meelepraktika, mis aitab üle saada hirmust ja valusatest emotsioonidest, ikka selleks, et elus oleks võimalikult vähe rahulolematust ja kannatusi ja hoopis rohkem rahulolu ja hingerahu.
Millest selline mindfulness meditatsiooni populaarsus?
Ehk üks peamine põhjus, miks mindfulness meditatsioonid on muutunud nii populaarseks, tuleneb sellest, et teadlased on tänaseks teinud sel teemal lugematul hulgal teadusuuringuid. Need uuringud tõestavad üheselt mindfulness harjutuste kasulikkust tuginedes tõenduspõhistele meetoditele, kuigi praktiseerijad on juba aastaid ja aastatuhandeid selle mõju omal nahal kogenud.
Uuringud on näidanud, et mindfulness meditatsioon aitab inimestel üle saada paljudest nii vaimse kui füüsilise tervisega seotud probleemidest nagu stress, kõrgvererõhutõbi, mitmed südamehaigused, läbielatud traumad, häirivad emotsioonid jne. Samuti on leitud, et mindfulness harjutused aitavad tõsta vaimset võimekust nagu näiteks parandada mälu, suurendada loovust, abstraktset mõtlemist ja üldpildi nägemist. Mindfulness aitab uuringute järgi isegi luua paremaid sotsiaalseid oskuseid ja parandada liidriomadusi!
3 peamist mindfulness meditatsiooni komponenti
3 peamist komponenti, mis on mindfulness meditatsiooni aluseks, on keskendumine, teadlikkus ja heasoovlikkus. Eriti keskendumine ja teadlik olemine on eneseuurimise ja seega enesearengu esmased vahendid. Neid oskusi arendades saavutatakse võimekus vaadata sügavuti enda olemusse, samamoodi aga ka oma valu ja kannatuste olemusse.
KOMMENTEERI!