Eitamine on enesekaitse. On mitmeid põhjuseid, miks me kasutame eitamist, kaasa arvatud füüsilise või emotsionaalse valu vältimine, häbi või konflikti vältimine. See on üks esimesi enesekaitse võtteid, mida me lapsena õpime. Arvasin, et see on imearmas, kui mu 3-aastane eitas magusa söömist, kui ta suu oli üleni šokolaadi ja magusaga koos. Valetamine on enesekaitse, et mitte saada karistada.
Eitamine aitab toime tulla erinevate emotsioonidega, näiteks lähedase kaotuse leinaga, eriti kui on tegemist äkilise surmaga. Eitamine aitab meil keha-meele tasakaalus hoidmisega paremini toime tulla.
Kahjuks pole hirmu baasil eitamine alati kasulik, näiteks juhul, kui ilmnevad hoiatavad märgid haigusest. Paljud naised lükkavad edasi mammograafiat või biopsiat, kuigi varajaselt avastatud vähi raviks on võimalused suuremad.
Sisemine konflikt on peamine eitamise põhjus. Lapsed suruvad tihti vägivalla alla, mitte ainult valu tõttu, vaid ka seetõttu, et nad sõltuvad oma vanematest ning on võimetud elama ilma nendeta.
Väikesed lapsed idealiseerivad oma vanemaid. See on parim viis unustamiseks, ratsionaliseerida või leida vabandusi, et neid õigustada ning süüdistada iseend.
Täiskasvanuna me väldime tõde kui situatsioon nõuab tegutsemist, mida me kardame ette võtta. Me ei pruugi näha, kui palju kahju võime teha madaldades oma kulutusi või elamistingimusi, luues sisekonflikte.
Milline on elu eituses?
Naine, kes avastab tõe, et tema abikaasa petab, võib ratsionaliseerida ja leida uusi selgitusi uutele tõdemustele, kuna tõde võib teda panna tundma mitte ainult reetmise, alandamise ja kaotuse valu, vaid ka viia võimaliku lahutuseni. Sõltuvuses olev vanem võib eitada oma lapse marihuaana sõltuvust, kuna otsa vaadates oma lapse sõltuvusele, peab ta otsa vaatama ka iseenda sõltuvusele.
Kaassõltlastest abielupaarid on ühtemoodi eituses. Sõltlased ja väärkohtlejad võivad olla armastavad ja isegi vahetevahel vastutust võtvad ning lubavad alkoholi/narkootikumide tarvitamise või väärkohtlemise lõpetada. Lubadust murdes, lubavad nad seda jälle. Lepitused võivad toimuda lahkumineku hirmus, surudes enda väärtusi ja vajadusi alla.
Enamasti võime eitada ka probleeme, kuna need on harjumuspärased ning tuttavad. Need on mugavad ning tekitavad ka mugavustunde. Me kasvame nendega ülesse ning ei näe nendes midagi ebaloomulikku. Kui oleme lapsepõlves emotsionaalselt väärkoheldud, valime partneri, kes kohtleb meid samaväärselt. See on turvaline ning harjumuspärane, olgugi, et see ei pruugi viia meid soovitud elumuutusteni. Kui olime lapsepõlves väärkoheldud, siis me ei mõista seda kui väärkohtlemist meie partneri poolt, kuivõrd see on meile turvaline ja tavapärane olukord. Kui oleme seksuaalselt väärkoheldud, siis võime kaitsta oma last sattumast samasse olukorda. See on esimese-astme eitus.
KOMMENTEERI!