Me elame kõik eituses. Me peaaegu ei saa päevagi läbi ilma, et ei mõtleks, mis õnnetus või negatiivne olukord võib juhtuda. Elu on ootamatu ning eitamine on üks ellujäämise instinkte. Eitamine on kahjulik, kui me ignoreerime probleeme, mille lahendamine aitaks meil elus ennast paremini tunda, kirjutab Grete Kald lehel Holistika.ee.
Kaassõltuvus ja eitamise erinevad astmed
Kui rääkida kaassõltuvusest, siis eituses elamine on üks sõltuvuse peamisi tunnuseid. See pole iseloomulik ainult alkoholi- või narkosõltlastele, vaid ka nende perekonnaliikmetele. See laieneb edasi ka vägivalla- ja teist tüüpi sõltuvustele. Eitust saab kasutada nii mitmes erinevas vormis:
Sellegipoolest eitamine ei tähenda alati, et me probleemi ei näe. Me võime ratsionaliseerida, leida vabandusi, vähendada selle tähtsust või mõju.
Teist tüüpi eitamine on unustamine, valetamine või faktide vastuolulisuses elamine, mis viivad enesepettuseni. Sügaval sisimas võime alla suruda tundeid, mõtteid, mälestusi, millele mõtlemine või mille tundmine on liiga valus.
Miks me elame eituses?
Eitamine on enesekaitse. On mitmeid põhjuseid, miks me kasutame eitamist, kaasa arvatud füüsilise või emotsionaalse valu vältimine, häbi või konflikti vältimine. See on üks esimesi enesekaitse võtteid, mida me lapsena õpime. Arvasin, et see on imearmas, kui mu 3-aastane eitas magusa söömist, kui ta suu oli üleni šokolaadi ja magusaga koos. Valetamine on enesekaitse, et mitte saada karistada.
Eitamine aitab toime tulla erinevate emotsioonidega, näiteks lähedase kaotuse leinaga, eriti kui on tegemist äkilise surmaga. Eitamine aitab meil keha-meele tasakaalus hoidmisega paremini toime tulla.
Kahjuks pole hirmu baasil eitamine alati kasulik, näiteks juhul, kui ilmnevad hoiatavad märgid haigusest. Paljud naised lükkavad edasi mammograafiat või biopsiat, kuigi varajaselt avastatud vähi raviks on võimalused suuremad.
Sisemine konflikt on peamine eitamise põhjus. Lapsed suruvad tihti vägivalla alla, mitte ainult valu tõttu, vaid ka seetõttu, et nad sõltuvad oma vanematest ning on võimetud elama ilma nendeta.
Väikesed lapsed idealiseerivad oma vanemaid. See on parim viis unustamiseks, ratsionaliseerida või leida vabandusi, et neid õigustada ning süüdistada iseend.
Täiskasvanuna me väldime tõde kui situatsioon nõuab tegutsemist, mida me kardame ette võtta. Me ei pruugi näha, kui palju kahju võime teha madaldades oma kulutusi või elamistingimusi, luues sisekonflikte.
Milline on elu eituses?
Naine, kes avastab tõe, et tema abikaasa petab, võib ratsionaliseerida ja leida uusi selgitusi uutele tõdemustele, kuna tõde võib teda panna tundma mitte ainult reetmise, alandamise ja kaotuse valu, vaid ka viia võimaliku lahutuseni. Sõltuvuses olev vanem võib eitada oma lapse marihuaana sõltuvust, kuna otsa vaadates oma lapse sõltuvusele, peab ta otsa vaatama ka iseenda sõltuvusele.
Kaassõltlastest abielupaarid on ühtemoodi eituses. Sõltlased ja väärkohtlejad võivad olla armastavad ja isegi vahetevahel vastutust võtvad ning lubavad alkoholi/narkootikumide tarvitamise või väärkohtlemise lõpetada. Lubadust murdes, lubavad nad seda jälle. Lepitused võivad toimuda lahkumineku hirmus, surudes enda väärtusi ja vajadusi alla.
Enamasti võime eitada ka probleeme, kuna need on harjumuspärased ning tuttavad. Need on mugavad ning tekitavad ka mugavustunde. Me kasvame nendega ülesse ning ei näe nendes midagi ebaloomulikku. Kui oleme lapsepõlves emotsionaalselt väärkoheldud, valime partneri, kes kohtleb meid samaväärselt. See on turvaline ning harjumuspärane, olgugi, et see ei pruugi viia meid soovitud elumuutusteni. Kui olime lapsepõlves väärkoheldud, siis me ei mõista seda kui väärkohtlemist meie partneri poolt, kuivõrd see on meile turvaline ja tavapärane olukord. Kui oleme seksuaalselt väärkoheldud, siis võime kaitsta oma last sattumast samasse olukorda. See on esimese-astme eitus.
Me võime teadvustada, et meie partner on verbaalselt väärkohtlev, samas seda minimaliseerida ja ratsionaliseerida, ühesõnaga leida sellele põhjendusi. Üks sõbranna ütles mulle, et isegi kui ta abikaasa oli verbaalselt ja emotsionaalset väärkohtlev, ta siiski teadis, et ta armastab teda. Enamus väärkohtlemise ohvreid on kolmanda-astme eituses, tähenduses, et nad ei mõista selle mõju endale. See viitab tihti stressi järgsele seisundile pärast seda, kui nad on väärkohtlejast lahku läinud. Sellest hetkest, kui nad on vaadanud tõele näkku, on nad ka rohkem avatud abi otsimisele.
Kaassõltuvuse aluseks on lapsepõlves omandatud häbi tunne.
Häbi on äärmiselt valus tunne. Enamus inimesi, kaasa arvatud ma ise mitmeid aastaid tagasi, ei märka, kui palju häbi määrab meie elustiili, isegi siis kui peame oma enesehinnangut heaks.
Tavapäraselt kaassõltlased enamasti eitavad häbiga määratletud tundeid, kuna nende vajadused ja tunded on olnud lapsepõlves ignoreeritud võ häbivääristatud. Nad ei ole häbiga seonduvate tunnetega kontaktis, nagu näiteks hirmu ja vihaga. Nad võivad minimaliseerida või ratsionaliseerida neid tundeid ning nende mõju endale.
Vajaduste eitamine on üks peamisi kaassõltlaste tunnuseid olles õnnetus suhtes või abielus. Kaassõltlased eitavad oma probleeme ning eitavad oma vajadusi. Nad ei ole teadlikud sellest situatsioonist. Isegi kui nad on, siis sellisel juhul võivad nad end tunda süüdi ja väheses julguse puuduse tõttu ei saa nende vajadused rahuldatud. Kõige tähtsam osa eituses elamisest välja astumiseks ja parema elu loomiseks on oma vajaduste väljendamine. Oma vajaduste märkamine ning väljendamine on kõige tähtsam osa elu muutmiseks.
Elad sa eituses või mitte?
Siin on tõelised märgid, et teada saada, kas Sa elad eituses või mitte:
Julgus tulla eitusest välja ja vaadata tõele otsa.
Kui tunned end olevat eelnevalt nimetatud situatsioonides või kahtlustes, siis on aeg leida enda seest vastuseid ning luua endale rahuldust pakkuv elu. Kaassõltuvuse ja sõltuvuse küüsis on hullem olla ilma muutuste ja võimaluste teadvustamiseta. Alati on lootus ning inimesed, kes on võtnud julguse näha paremaid võimalusi, elavad õnnelikumat ning rahuldust pakkuvamat elu. Võimalused on meil kõigil erinevad, nagu meie eludki on erinevad. Sinu unistuste elu võib olla lähemal, kui Sa arvata oskad. Paljud minu kliendid on leidnud vastuse just holistilises teraapias enda sisse vaadates. Meil kõigil on suur võim oma elude üle, kuigi tihti me seda ei taju või ei usu.
Soovin Sulle julgust vaadata enda sisse, et näha valguskiirt pimeduses ning teadvustada, millised võimalused on paremaks eluks just Sinul.
Autor: Grete Kald, holistiline terapeut
Allikas: Holistika.ee
Loe lisaks: Emotsioonid - kust nad tulevad, kuidas nendega toime tulla ja millal nad muutuvad kahjustavaks?
KOMMENTEERI!