Carl Jung ja Vari, III osa: Eriline teejuht inimese tumedasse ja pimedasse poolde

 (2)
Carl Jung ja Vari, III osa: Eriline teejuht inimese tumedasse ja pimedasse poolde
Foto: depositphotos.com

Kuigi varjutöö on tasuv viis end sügavalt tundma õppida ning seeläbi isiksusena areneda, on maailma hüvanguks tõtt-öelda vaja, et me alustaksime seda teekonda pigem varem kui hiljem. Meie kollektiivne vari sisaldab ühiskonna kõige alamaid impulsse: ahnust, viha ja vägivalda. Kui üks inimene võib nende impulsside ajel teistele palju kahju teha, siis mis juhtuks, kui me kõik ühiselt neile impulssidele järele annaksime? Vastust on võimalik näha juba tänapäevases maailmas. Piiramatu ahnus on kaasa toonud iga hinna eest kasumite kasvatamise, mis kurnab ka meie planeeti, sest mõjutame loodusressursside jahil planeedi ökosüsteeme ja kliimat. Vägivald lokkab piirkondades, mis on räsitud näljast, põuast ja kliimakatastroofidest, mille kõik on kaasa toonud vastutustundetu tarbimine, ülerahvastatus ja industrialiseerimine. Vaesed jäävad vaesemaks, sest suurfirmad mõjutavad avalikku arvamust, et kujundada poliitikat rikaste huvides teiste arvelt - iseäranis nende, kes on eriti ebasoodsas olukorras.

Kui tahad maailma päästa, hoolitse oma varju eest

"Kui kujutad hetkeks ette kedagi sellist, kes on piisavalt vapper, et tagasi võtta kõik oma projektsioonid, siis on tegu inimesega, kes on teadlik oma üpris tumedast varjust. See inimene on enda õlule võtnud uued probleemid ja konfliktid. Ühtlasi on ta muutunud tõsiseks probleemiks iseendale, sest tal pole enam võimalik teiste käitumist kommenteerida, valeks tembeldada või teiste vastu võidelda... See inimene teab, et kõik, mis on maailmas valet, on olemas ka temas endas, ning kui ta vaid õpiks oma varjuga toime tulema, oleks ta maailma heaks midagi tõeliselt ära teinud. Ta on edukalt oma õlule võtnud vähemasti ühe pisikese osa tänapäevastest üüratutest lahendamata sotsiaalsetest probleemidest." - Carl Jung, "Psühholoogia ja religioon" (1938)

Seotud lood:

Me vihkame ja kardame kõike, mida me ei mõista, mistõttu kasutame teiste peal pigem vägivalda kui otsime üksteisega diplomaatilisi lahendusi. Me peegeldame omaenda halvimad omadused meie vaenlastele, et õigustada nende vastu vägivalla kasutamist. Me ahnitseme endale ressursse, eirame teiste kannatusi ning jätkame samu käitumismustreid, mis saastavad meie kõigi ühist koduplaneeti.

Need käitumismustrid ei ole omased üksnes läänemaailmale, lähis-idale, Lõuna-Ameerikale, Aafrikale või mis tahes piirkonnale või rahvusele. Me kõik teeme seda kas siis osaledes vahetult konfliktides või lastes konfliktidel jätkuda meie tegevusetuse tõttu.

Kuigi selliste suuremõõduliste probleemide mõjutamine võib näida üksikisikule võimatuna, on meil kõigil selles valdkonnas rohkem võimu, kui me ise arvame. Oleme küll rääkinud ühiskondade abstraktsest võimust, aga olemuselt koosnevad ühiskonnad ikkagi inimestest. Kui kaks inimest kokku puutuvad, tekib nende vahel suhe. Hulk suhteid moodustab kogukonna ja nende kogukondade ristumispunkti kutsumegi ühiskonnaks.

Igaüks meist vastutab oma kogukonna sotsiaalsete käitumisnormide moodustamise eest. Rassism on näiteks Ameerika Ühendriikides praegu suur probleem ning ameeriklastel on raskusi selle eelarvamuse ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kõrvaldamiseks. Kuigi rassismi kasutati vanasti Ühendriikide ühiskonna struktureerimiseks, on ameeriklased nüüdisajal otsustanud, et rassil põhinev hierarhia pole enam kohane. Kui inimesed seega oma kogukonnas rassismi taunivad ja hukka mõistavad, ütlevad nad sellega, et rassism pole sotsiaalsete käitumisnormide seisukohast vastuvõetav. Teisalt aga need, kes rassismi propageerivad, väidavad, et rassism on kohati õigustatud ning seda eiravad inimesed lihtsalt soodustavad sellist käitumist.

Iga päevaga edendad sa oma kogukonna kultuuri mingil moel. Kui võõrale naeratad, edendad sellega lahkust ja sõbralikkust. Kui väldid silmsidet või suhtled teistega külmalt, lood seeläbi kogukonna, mis põhineb umbusaldusel ja vaenulikkusel.

Meie teod ei mõjuta üksnes meid endid - neil on doominoefekt ühiskonnale tervikuna. Mõtle näiteks linnadele nagu New York, millel on „ebaviisakuse" maine. Kas üks linn saab olla ebaviisakas? Ei, muidugi mitte - aga seal elavad inimesed võivad seda olla küll.

Ebasõbralikud kogukonnad pole vaenulikud üksnes paari inimese tõttu, vaid seepärast, et enamik inimesi selles kogukonnas käitub samamoodi. Kui suur hulk inimesi elab lähestikku ning nad kõik projekteerivad ja peegeldavad oma alateadlikke impulsse üksteisele, ongi tulemuseks mürgine kultuur. Inimesed, kes üksteisele haiget teevad, kaotavad üksteise vastu usalduse. Ja ilma usalduseta lagunevad kogukonnad koost ning inimesed muutuvad isoleerituks.

Seda tulemust on aga võimalik vältida, kui püüame teadlikult edendada usaldust, sõbralikkust ja lahkust.

Sidemete loomine aitab taastada lõhestunud kogukondi, üle saada eraldatusest ning ära kasutada kollektiivset kogukonna vaimu. Nõnda lõpetame ka isekalt mõtlemise ning hakkame mõtlema empaatiliselt ja koostöövalmilt. Kui heatahtlikud ja terved kogukonnad üksteisega sidemeid loovad, võivad nad üheskoos luua avalikke poliitikaid, millest oleks kasu võimalikult paljudele inimestele, ulatada hädalistele abikäe kus vaja ning teha koostööd looduse säästmise nimel.

Ja see kõik saab alguse sinust.

Kui hakkad tegema tööd oma varju tervendamiseks ja integreerimiseks, siis avastad sealjuures, et ei reageeri enam alateadvuse ajel sama äkiliselt kui enne, mistõttu teed teistele vähem haiget. Sinu suhted muutuvad usalduslikumaks ning inimesed, kellega sa kokku puutud, muutuvad avatumaks oma suhetes teistega, luues nõnda veelgi rohkem täisväärtuslikke suhteid. Isegi võõrastele tehtud juhuslikud heateod suurendavad tõenäosust, et nemadki suhtuvad võõrastesse lahkelt, mis muudab kogukonna meeleolu tervikuna meeldivamaks.

Sinu sees peitub vägi panna alus doominoefektile, mis mõjutaks kõigi sind ümbritsevate inimeste elu. Maailm vajab hädasti rohkem lahkust, usaldust ja koostööd, et tervendada inimeste vahele tekkinud lõhesid, lahendada pakilisi ülemaailmseid probleeme ning vältida katastroofe, mis võivad viia inimkonna ja paljude teiste liikide väljasuremiseni. Tõsiselt endaga töö tegemine võib küll näida enesekeskse protsessina, aga avastad peagi, et olemuselt seisneb see palju enamas kui vaid sinu heaolus.

Päästa oma varjukülg ja päästad nii kogu maailma.

Allikas: highexistence.com

Tõlkinud: Joonas Orav

Tule 15. veebruaril Kristjan Puusilla loengusse Jungiaanlik psühholoogia. Vari - isiksuse tumedam pool. Info selle kohta siin: https://www.facebook.com/events/378298053113379/

Loe loo esimest osa SIIT ja teist osa SIIT.

KOMMENTEERI!