Võitja toidulaud II: sa oled see, mida sööd. Ja kui palju sa sööd.

 (1)
Võitja toidulaud II: sa oled see, mida sööd. Ja kui palju sa sööd.
Sa oled see mida ja kui palju sa sööd.Foto: depositphotos.com

Maailma esireket Novak Djokovic seletab oma raamatus "Võitja serv", kuidas ta gluteenivaba menüüga suurepärase füüsilise ja vaimse vormi saavutas. Võitja toidulaua teises osas räägib tipptennisist sellest, et oleme see, mida sööme ja ka kui palju sööme.

Loe ka lugu "Võitja toidulaud I: toit on informatsioon. 4 reeglit teadlikuks toitumiseks"

Sa oled see, mida sööd

Muudatused minu menüüs ja pärast seda saavutatud edu on pälvinud suurt avalikkuse tähelepanu. Kui ma panin oma taasleitud edu toitumise arvele, hakkasid inimesed selle vastu huvi tundma ja eksperimenteerima. Kui ma nüüd turniiride ajal toitlustustelki lähen ja kokk mind märkab, pannakse kohe gluteenivaba pasta tulele. Paar aastat tagasi sõin ma seda üksinda. Nüüd aga näen, et paljud tennisistid söövad gluteenivaba pastat. Ma ei tea, kas see on nii minu, nende enda guteenitalumatuse tõttu või lihtsalt sellepärast, et nad mõistavad, kuidas gluteenivaba menüü aitab neil paremini seedida (nagu ma juba märkisin, on gluteen nagu liim; gluteeni sisaldav toit seisab koos ja selle seedimiseks kulub rohkem aega kui gluteenivaba toidu puhul). Kuid üks asi on kindel: tollal kui ma alustasin gluteenivaba pasta söömisega, ei näinud ma, et mõni teine tennisist oleks sama teinud. Nüüd aga näen, nii mehed kui ka naised.

Seotud lood:

Tänapäeval liiguvad jutud kiiresti. Ma arvan, et lisaks gluteenivabale toitumisele levib ka teadlikkus tervislikust toidust ja üle-üldse paremast toitumisest. Mitte kunagi varem pole inimesed nii hästi teadnud, mis on nende jaoks hea, mis mitte. Inimesed saavad aru, et töödeldud (kiir)toit ei toimi; et halva toidu pakutav „mugavus" toob nende ellu stressi juurde, mitte ei vähenda seda.

Kuid midagi on endiselt paigast ära. Mina näen seda ja ma vean kihla, et teie tunnete seda. Teadmine ja tegemine on kaks ise asja. Inimesed teavad, mida nad peaksid sööma, ent ometi teevad nad jätkuvalt tervise mõttes halbu valikuid.

Seetõttu ongi nii tähtis suhtuda toidusse kui informatsiooni. Küsige endalt: kuidas ma ennast tunnen, kui söön midagi ebater- vislikku? Mitte kohe, kui suus on veel suhkru/soola/rasva maitse, vaid pärastpoole. Kui te sööte halba toitu, tunneb keha selle ära. Keha annab häirekella ja kisendab: „See toit on jama ja selle eest sa veel maksad!" Või painab teid mõni muu järgnevatest signaalidest: uimasus, ükskõiksus, puhitus... Võib-olla hakkab teil pea valutama või ringi käima.

Kui teie menüü on pikka aega ebatervislik olnud, siis saadab keha tõsisemaid signaale.

Te hakkate kaalus juurde võtma. Suu- reneb võimalus, et teil diagnoositakse diabeet, vähk või südame- veresoonkonnahaigus. See on samuti teie keha pöördumine teie poole. Kui teile ei meeldi oma välimus või enesetunne, siis see on informatsioon: keha ütleb teile, et kui muudatusi ette ei võeta, siis on probleemid platsis.

Nüüd aga küsige endalt: kuidas ma ennast tunnen, kui söön midagi tervislikku? Minu jaoks on vastus lihtne: ma tunnen end suurepäraselt. Olen seda teada saanud ja see teeb mu valikud hõlpsamaks.

„Aga. . . kui palju te sööte?"

Minult küsitakse seda tihti. See on hea küsimus ja viib mind taas tagasi selle juurde, et iga inimene on erakordne. Väga võimalik, et teie toitainetevajadus on hoopist teistsugune kui minu oma. Kuid üks on kindel kõigi puhul: kui te sööte liiga palju, siis on teie enesetunne vilets.

Nagu enamik sportlasi, tundsin ka mina varem muret, kas ma saan toidust ikka piisavalt energiat. Kuid samas see püüe „piisavalt" süüa kurnas mind. Tunnetasin seda niipea, kui reketi kätte võtsin; ma polnud väljakul nii liikuv ja ergas kui vaja, sest polnud toitu õigel ajal ära seedinud. Pommitasin oma magu liiga suure informatsioonihulgaga.

Harrastussportlaste mure on arvatavasti vastupidine: kas ma söön liiga palju? Tulemuseks on portsjonite mõõtmine, kalorite lugemine ja toidu ümber sahmerdamine.

Vaadake, ma olen profisportlane. Ma võin soovi korral palgata inimese, kes tegeleb minu menüü kokkupanekuga ja loeb minu eest kaloreid. Aga mitte keegi ei saa olla minust parem ekpert,

kui asi puudutab minu toitainevajadust, just nii nagu mitte keegi ei tea teist paremini, millised on teie vajadused.

Aeglane söömine on aidanud mul teada saada, kui palju toitu ma täpselt vajan. Põhimõte „Ma söön tunde järgi" võib kõlada väga ebamääraselt, aga see toimib ja ma olen kindel, et mingil määral sööte teiegi juba praegu tunde järgi. Kas teil pole päeva jooksul tunnet, et vajate just nüüd kosutust? Kas te ei saa otse- kohe aru, kui olete endale söömisega liiga teinud või täitnud end viletsa kütusega? Muidugi saate. Kui te pööraksite oma enese- tundele lihtsalt veidi rohkem tähelepanu, sööksite natuke aeg- lasemalt ning keskenduksite toidule, siis areneks teil tõesti välja kuues meel, mis annab teile teie toiduvajadusest teada.

Nii et kui kuulete lugusid tippsportlastest, kes ahmivad treenimise ajal sisse üüratutes kogustes kaloreid, siis võib-olla see sobib neile. Minul pole aga aimugi, kui palju kaloreid ma söön, ja ma vean kihla, et teiegi oskaksite oma kalorite hulka vaid laias laastus öelda. Parema meelega tunnetan ma oma keha ja austan seda kütust, millega ma teda laadin.

Autor: Novak Djokovic, tipptennisist

Allikas: Novak Djokovici raamat "Võitja serv", uuri lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.

Loe ka lugu "Võitja toidulaud I: toit on informatsioon. 4 reeglit teadlikuks toitumiseks"


"Võitja serv. Maailma esireketi retsept: gluteenivaba menüü suurepärase füüsilise ja vaimse vormi saavutamiseks"

Eessõna meditsiinidoktor William Daviselt

Novak Djokovic tutvustab meile oma gluteenivaba menüüd ja harjutusi, mis aitasid tal parandada nii füüsilist kui ka vaimset vormi ja tõusta tennisemaailma absoluutsesse tippu.

2011. aastal tegi Novak Djokovic meeste profitennises ajalugu: ta võitis kümme tiitlivõistlust, kolm suure slämmi turniiri ja 43 järjestikust kohtumist. Tähelepanuväärne on aga see, et vaid paar aastat varem ei õnnestunud tal üldjuhul ühtegi turniiri edukalt lõpetada. Kuidas suutis valude, hingamisraskuste ja vigastuse küüsis vaevelnud sportlane tõusta maailma esinumbriks? Vastus on hämmastav: ta hakkas teistmoodi sööma!

Novak Djokovic soovitab ka lugejal proovida, kuidas on võimalik tervist ja elu toitumise abil paremaks muuta. Lisaks nädalamenüüle ja retseptidele jagab sportlane soovitusi ka söömisviisi, stressi vähendamise võimaluste ja füüsilise vormi parandamise kohta.

Selleks et parandada oma tervist ja enesetunnet, ei pea olema maailmakuulus sportlane. Igaüks saab juba selle raamatu abil algust teha uue ja parema eluga.


KOMMENTEERI!