Riidepoes pole võimalik kogunenud lisakilosid maha salata ja seetõttu teavad rõivatootjad täpselt, kui kiiresti Eesti rahva vööümbermõõt kasvab. Kui mehed on kaalu kogunud tasahilju juba aastaid, siis paari aasta eest märkas kodumaine rõivatootja Baltika, et naised on hakanud kiiresti kosuma, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Viimasel ajal on see muutus olnud lausa nii kiire, et sellest kevadest lõpetasime suuruse nr 32 tootmise ja pigem lisame juurde Montonile numbreid 46 ja 48. Nendes suurustes on olnud läbimüügi kiirus viimasel kahel aastal kiire. See näitab, et turul on nõudlus suurem, kui meie oleme suutnud pakkuda," rääkis Kaie Kaas-Ojavere, kes Baltikas töötab Montoni kollektsioonijuhina.

Eesti nii kõrge koht rasvunute edetabelis ei tule ekspertidele üllatusena, sest uuringud on seda näidanud juba pikka aega.

"Meie ülekaalulisuse ja rasvumise tõus algas hiljem kui paljudes teistes Euroopa riikides, aga me oleme kiirelt neile järele jõudnud," selgitas Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna juht Haidi Kanamäe.

Kui läänemaailmas hakkas vöökoht paisuma 1980. aastatel, siis Eesti rahva kaal hakkas järjepidevalt kasvama 2000-2002.

"Toiduvalikud laienesid, kättesaadavus paranes, sellega muutusid inimeste toitumisharjumused, need olid esmased põhjused," tõdes Kanamäe.

Praegu on liigse kehakaaluga kimpus 40 protsenti meestest ja iga viies naine. Rasvunud meeste arv on 1996. aastast kahekordistunud.

Kuigi ülekaalulisusel on palju põhjuseid, siis kõige suurem kurjajuur on eksperdi sõnul maiustused, aga ka liha süüakse kaks-kolm korda rohkem kui oleks mõistlik. Samuti kiputakse liialdama karastusjookide ja soolaste snäkkidega.

"Siis jääbki üsna vähe ruumi nendele toidugruppidele, mis peaksid moodustama põhiosa meie menüüst ehk siis puu- ja köögiviljad ja teraviljatooted, eriti veel täisteraviljatooted," sõnas Kanamäe.

Toit kui suurim terviserisk

Perearst Diana Ingeraineni sõnul on ülekaalulisus võtnud Eestis epideemia mõõdu, neli aastat tagasi ületasid ülekaalust põhjustatud tervisehädad esimest korda alkoholist põhjustatuid.

"Kui ühiskond tervikuna teadvustab, et alkohol on risk, siis ülekaal kui risk või toitumine kui risk - seda ei teadvustata," tõdes Tallinna perearst Diana Ingerainen. Perearsti arvates ei oska praegu ei ühiskond ega arstid inimestele selgeks teha, mida nad saavad oma tervise jaoks ise teha. Tohtreid on koolitatud ravima konkreetset haigust, ka inimesed omakorda ootavad arstilt kindlat ravi, mitte soovitusi vähem süüa ja rohkem liikuda.

"Kui ma vaatan oma inimesi, siis mitte kunagi varem pole nii palju kivisid ostetud. Proovitakse leida midagi huvitavat ja põnevat, aga võib olla on inimestel raske uskuda tüütusse muutusesse. Et kui sa liikumisega tegeled, siis tuleb seda teha sisuliselt kogu aeg, sest üks liikumine aitab ainult 72 tundi. Ka toitumist tuleb igapäevaselt jälgida," rääkis Ingerainen.

Tohter leiab, et sageli ei aduta, et rasvumine on haigus ja ei võeta ülekaalu probleemi tõsiselt. Ometigi on liialt suur kehakaal paljude haiguste riskitegur.

"Teatakse võib-olla rohkem suhkruhaigust, aga ka kõik need liigesevalud, paljud pahaloomulised kasvajad, et ülekaal ei ole ainult n-ö sõnakõlks. Sellega tõepoolest peaks tegelema ja praegu on ka näha, et ta avaldab terve rahva tervisenäitajatele mõju," tõdes arst.

Ligikaudu pool kõikidest surmadest Eestis on tingitud elustiilist tulenevatest terviseriskidest:

Suurim probleem on lastega

Kui täiskasvanud koguvad kaalu pisitasa, siis kõige kriitilisem on praegu olukord lastega. Paarikümne aastaga on ülekaaluliste laste arv kolmekordistunud. Järsk kaalutõus algab juba lasteaias, mitte enam teismeeas nagu varem, kiiresti koguvad kaalu ka 10- kuni 13-aastased.

"Lastega on tegelikult üks positiivne moment - tavaliselt nende vanemad on motiveeritud sellega tegelema. See on üks seltskond, kellega me võiksime rohkem tegeleda. Järgmine seltskond on mehed, kel hakkab ülekaal tekkima juba enne 30. eluaastat ja hiljem muudkui kasvab," sõnas Ingerainen.

Enamus Euroopa riike on ülekaalulisuse epideemiaga hädas ja püüavad seda peatada, aga ühtegi edulugu Kanamäe ka pärast pikka mõtlemist välja tuua ei osanud. Samas ei ole ta nõus, et tegu oleks lootusetu võitlusega.

"Me oleme selles mõttes paremas seisus, et meil on lastele vähemalt tasuta koolilõuna ja lasteaias kolm korda söök, see on väga oluline. Aga teadlikkuse tõstmise suunas on nii meil kui teistel riikidel pikk tee minna," ütles toitumisekspert.

Kõikvõimalikud dieedid annavad lühiajaliselt tulemusi, kuid Kanamäe sõnul on sealjuures oluline, et inimesed teeksid selgeks toitumise põhitõed ning muudaksid sellest lähtuvalt oma toitumist. "Teeksid selliseid muutusi, mis oleksid pikaajalised ja mida nad suudaksid järgida aasta, viie või kümne pärast," sõnas Kanamäe.

Perearsti arvates tuleks kindlasti vähendada suhkru sisaldust toodetes, nii nagu alandati soola kogust purgisuppides. "Mina ise võtaks kõik magustatud joogid müügilt ära. Ma olen palju vaielnud näiteks toiduliiduga inimeste valikuõiguse üle, aga kui seda seal müügil nähtaval ei ole, siis inimene seda valikut ikkagi ei tee," on arst veendunud.

Ingerianen usub, et Eestis on epideemia ohjeldamine võimalik, soomlased ju said sellega Põhja-Karjalas hakkama. Kas siis meie oleme kehvemad?

Allikas: Err.ee

Loe lisaks: Signessa Kalmus: ülekaalu põhjused ja tagajärjed

Ülekaalulisus: kolmandik kõigist vähktõbedest on otseselt sellega seotud

Peetri lugu: kuidas ma enda ülekaalu põhjuse teada sain ning selle likvideerisin

Kõnni terviseks: 13 head põhjust, miks minna juba täna kõndima

Kui soovid kaalust alla võtta, siis unusta kohe need mõtted

Nutikalt saledaks | Üheksa nippi koduseks kehakaalu langetamiseks

Õpi lugema oma keha: mis on haiguste vaimsed põhjused?