Oluline on teada, et liigset vabade radikaalide teket soodustavad ka elustiilifaktorid, näiteks suitsetamine, liigne alkohol ja halvad toitumisharjumused. Samuti võib vabade radikaalide liiga põhjustada ümbritseva keskkonna reostatus. Kõik need faktorid kokku koormavad organismi antioksüdantset kaitsesüsteemi ning võivad viia kestva oksüdatiivse stressi tekkeni.
Vitamiinid kui antioksüdandid
A-vitamiini on meil toidust võimalik saada kas valmiskujul või sünteesib meie keha seda ise taimses toidus leiduvatest karotenoididest. Karotenoidide mõju inimorganismis arvatakse olevat sarnane nende rollile taimedes: pakkuda kaitset päikese radiatsiooni eest.
Karotenoide sisaldavad hulgaliselt tumerohelised, kollased, oranžid ja punased viljad ning marjad: nt. porgand, suvikõrvits, brokoli, maguskartul, tomatid, lehtkapsas, mangod, apelsinid, astelpajumarjad, goji-marjad, melon, virsikud ja aprikoosid. Valmiskujul leidub A-vitamiini näiteks maksas, piimatoodetes, munas ja kalas.
C-vitamiin (askorbiinhape) on vahest üks tuntumaid vitamiine ja ka temal on antioksüdantsed omadused. C-vitamiini tuntumateks allikateks on näiteks värsked ja külmutatud marjad (mustsõstrad, maasikad, mustikad, astelpajumarjad), tsitrusviljad (apelsinid, mandariinid, sidrunid, greip), aga samuti paprika, tomat, brokoli, rohelised lehtviljad ja kapsas.
Oluline on teada, et C-vitamiin on väga tundlik vitamiin ja selle sisaldus toidus väheneb kiirelt kokkupuutel õhuga ja kuumutamisel. Kuna vitamiin C on veeslahustuv, ei saa keha seda varuks koguda ja seetõttu on oluline igapäevaselt C-vitamiini-rikast toitu süüa.
KOMMENTEERI!