Unetus ja depressioon on omavahel põimunud


Unetus ja depressioon on omavahel põimunud
Foto: depositphotos.com

Uuringud ütlevad, et 15% depressiooni all kannatavaid inimesi magab liiga kaua, samas kui teistel - peaaegu 80 protsendil - esineb probleeme uinumisega või une säilitamisega. Inimestel, kellel esineb püsivalt unetust, on mitmekordselt suurem tõenäosus langeda ka depressiooni. Uuringud toovad välja selle, et mitte unetus kui häire ei tekita depressiooni, vaid unetusega kaasnev unepuudus on see, mis muudab meie keha nõrgaks ja viib depressioonini.

Kui varem arvati, et unetus on pigem depressiooni üks sümptomeid, siis uuemad uuringud näitavad seda, et kui unetusega eraldi ei tegeleta, areneb see eraldiseisvaks häireks ja võib süvendada ja säilitada depressiooni. Unepuudus on inimesele kurnav ja inimesed hakkavad piirama oma päevaseid tegevusi: raske on tööl käia, nad ei suuda keskenduda ja selle tõttu tunnevad end halvasti - väga sarnane depressiooniga võtleva inimese seisundiga. Sageli ongi need süptomid ja käitumisviisid omavahel põimunud.

Unetusega kaasneb ka tugev muretsemine unetuse üle ja see mõjutab veelgi meeleolu. Tegemist on keerulise üksteist tingiva põhjuste nõiaringiga, mida inimene tihti ise ei näe ega märka. Seega on mõnikord kasulikum alustada psühhoteraapias uneprobleemi lahendamisega, mitte depressiooni lahkamisega, sest une korrigeerimise suhtes võivad inimesed olla vastuvõtlikumad ehk avatumad. Muidugi, see kõik oleneb sellest, millega inimene ise on valmis alustama ja mis teda kõige enam häirib.

Seotud lood:

Toon siinkohal välja mõned väga olulised tegurid, kuidas unetus depressioonile jõudu juurde annab.

Unetus võib tekitada öiseid ärkamisi ja siis on inimesel "jälle aega" mõelda kurvameelseid mõtteid.

Unetus muudab aju biokeemiat, mis võib süvendada ja säilitada depressiooni.

Unetus võib olla aga üks varajane sümptom, mis muudab ka keharütme ja võib viia depressioonini.

Veel mõned sagedasemad aspektid, mis iseloomustavad unetust ja depressiivsust

Uinumine võtab tunduvalt kauem aega kui muidu.

Une säilitamine on raske, öösel ärgatakse korduvalt üles.

Hommikul ärgatakse üles kurnatuna ja väsinult.

Ärgatakse üles liiga vara või liiga hilja ega suudeta end voodist välja ajada.

Tihti ei suudeta päeval voodist isegi mitte välja tulla, võidakse teha ka uinakuid ja see omakorda viib meie sisemise kella veelgi rohkem sassi ja uni läheb rütmist välja.

Mida teha siis, kui unetusega kaasneb depressioon ja vastupidi?

Soovitused

Proovi hoida oma uni kindlas rütmis.

Väldi pikalt voodis olemist.

Leia endale motiveerivad tegevused hommikuks.

Tule voodist välja, kui mõte ei lase rahulikult olla.

Osta omale päevavalguslamp ja saa vähemalt 2 korda päevas 30 minutit 10 000 luksi valgust.

Hoia end füüsiliselt aktiivsena.

Planeeri füüsiline tegevus hommikusele või pärastlõunasele ajale.

Söö regulaarselt.

Õhtuti võid mõõdukalt süüa und soodustavaid toiduaineid: pähkleid, banaani, kirsse jne.

Pane ennast kirja psühholoogi juurde, kes oskab kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat.

Autor: Kene Vernik

Allikas: Kene Vernik "Hea une teejuht", kirjastus Pilgrim

KOMMENTEERI!