Energiajook ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat, küll aga aitab see ära kasutada organismis olemas olevaid energiavarusid.
Ainus energiat andev koostisosa energiajookides - sarnaselt karastusjookidega, on suhkur. 100 ml energiajooki sisaldab tegelikult umbes sama palju toiduenergiat kui tavaline karastusjook või apelsinimahl. Samas muutuvad üha populaarsemaks kunstlike magusainetega energiajoogid, mille energiasisaldus on nullilähedane.
Tihti aetakse omavahel segi energiajook ja spordijook. Spordijook sisaldab kaht iseloomulikku komponenti - süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks. Energiajook sisaldab aga kofeiini, mis vastupidiselt spordijookidele soodustab vee eritumist organismist ja tõstab vererõhku.
Energiajookide koostisained
Kofeiin. Enamik energiajooke sisaldavad kofeiini ning kombinatsiooni teistest komponentidest, sealhulgas glükuronolaktoon, taimsed stimulandid (guaraana, yerba mate), lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos), aminohapped (tauriin, karnitiin, kreatiin), ürdid (ginkgo biloba, ženšenn) ja B-grupi vitamiinid (näiteks niatsiin, vitamiinid B6 ja B12).
Kofeiin on metüül-ksantiin alkaloid, mille keemiline nimi on 1,3,7-trimetüülksantiin. Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad.
Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises.
Kofeiin omab märkimisväärset mõju südame-veresoonkonnale.
- mõõdukas vererõhu tõus (nii süstoolne kui diastoolne),
- mõju südame löögisagedusele,
- neuro-endokriinne toime nagu adrenaliini, neoadrenaliini ja reniini vabanemine.
KOMMENTEERI!