Kofeiin on metüül-ksantiin alkaloid, mille keemiline nimi on 1,3,7-trimetüülksantiin. Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad.
Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises.
Kofeiin omab märkimisväärset mõju südame-veresoonkonnale.
- mõõdukas vererõhu tõus (nii süstoolne kui diastoolne),
- mõju südame löögisagedusele,
- neuro-endokriinne toime nagu adrenaliini, neoadrenaliini ja reniini vabanemine.
Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist. Kofeiini puhul on täheldatud ka stimuleerivat toimet mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile.
On teada, et kofeiin mõjutab ka und. Tarbides 400 mg kofeiini kolm korda päevas, väheneb inimeste une-efektiivsus tasemele, mis on iseloomulik unetusele. Vahetult enne magamisaega 300-400 mg kofeiini manustamine on seotud 30-80-minutilise uneaja vähenemisega. Ka väiksemad annused võivad mõjutada und. On teada, et 100 mg kofeiini (so väike tass kanget kohvi) toob endaga kaasa magamajäämise edasilükkumise ning halvema unekvaliteedi järgnenud 3-4 tunni jooksul. Harjumuspärastel kohvijoojatel kofeiin und ei mõjuta.
Suured kofeiinikogused võivad tekitada ärrituvust, närvilisust, ärevustunnet, rahutust, segadust, paranoiat, hallutsinatsioone, pingeseisundit, peavalu, pearinglust, unetust, isukaotust, kõhulahtisust, iiveldust, punastamist, käte värisemist, vereringehäireid, arütmiat, madala vererõhku või valutundetust.
Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid.
Lastel ja noorukitel, kes saavad päevas suuri kofeiinikoguseid, võivad tekkida kofeiinist tulenevad peavalud. Samuti on täheldatud kõrge vererõhu, unetuse, krooniliste peavalude, ärrituvuse, õpiraskuste ja teiste kahjulike kõrvalnähtude suurenemist, kusjuures paljud neist kõrvaltoimetest olenevad tarbitud kogustest.
Lisaks lastele omab rohke kofeiini tarbimine tõsiseid terviseriske rasedatele (põhjustades muuhulgas iseeneslikke aborte), rinnaga imetavatele naistele, diabeetikutele, peptilise haavandiga patsientidele või inimestele, kellel on südame-veresoonkonnahaigused, nagu kõrge vererõhk, südamepuudulikkus ja rütmihäired.
Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 400 mg.
Kofeiinimürgitus avaldub täiskasvanutel kofeiiniannuste juures, mis on suuremad kui 7-8 mg kehakilogrammi kohta päevas või 500-600 mg/päevas ehk umbes viis tassi kohvi.
Laste ja noorukite puhul ei tohiks kofeiinikogus ületada 3 mg kehakilogrammi kohta ja päevas.
Valdav osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg/100 ml kohta.
Guaraana pärineb Paullinia cupana taimest, mis on pärismaine Lõuna-Ameerikas. Selle seemned sisaldavad märkimisväärsel hulgal kofeiini - 1 g guaraanat võrdub umbes 40 mg kofeiiniga.
Guaraana on viimastel aastatel oma stimuleeriva toime tõttu muutunud üha enam kasutatavaks looduslikuks lisandiks energiajookides. Guaraanast pärit kofeiin vabaneb aeglasemalt võrreldes puhta kofeiiniga, andes sellega pikema stimuleeriva efekti.
Väidetavalt parandab guaraana kognitiivset sooritust ja meeleolu ning vähendab vaimset väsimust. Guaraanat on seostatud ka lipiidide metabolismi parandamisega.
Tauriin on väävlit sisaldav aminohape, mida leidub nii inimese kui paljude loomade organismis. Tauriini, mida kasutab tööstus, toodetakse keemilise sünteesi teel, kuna vajadus selle järele on suur.
Tauriini lisamine energiajookide koostisesse on viimase 10 aasta jooksul suuresti kasvanud ning seda leidub energiajookide koostises väga suurtes kogustes. Põhinedes 80-ne erineva energiajoogi analüüsil, on keskmine tauriini sisaldus joogis 3180 mg liitri kohta.
KOMMENTEERI!