Energiajook ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat, küll aga aitab see ära kasutada organismis olemas olevaid energiavarusid.

Ainus energiat andev koostisosa energiajookides - sarnaselt karastusjookidega, on suhkur. 100 ml energiajooki sisaldab tegelikult umbes sama palju toiduenergiat kui tavaline karastusjook või apelsinimahl. Samas muutuvad üha populaarsemaks kunstlike magusainetega energiajoogid, mille energiasisaldus on nullilähedane.

Tihti aetakse omavahel segi energiajook ja spordijook. Spordijook sisaldab kaht iseloomulikku komponenti - süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks. Energiajook sisaldab aga kofeiini, mis vastupidiselt spordijookidele soodustab vee eritumist organismist ja tõstab vererõhku.

Energiajookide koostisained

Kofeiin. Enamik energiajooke sisaldavad kofeiini ning kombinatsiooni teistest komponentidest, sealhulgas glükuronolaktoon, taimsed stimulandid (guaraana, yerba mate), lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos), aminohapped (tauriin, karnitiin, kreatiin), ürdid (ginkgo biloba, ženšenn) ja B-grupi vitamiinid (näiteks niatsiin, vitamiinid B6 ja B12).

Kofeiin on metüül-ksantiin alkaloid, mille keemiline nimi on 1,3,7-trimetüülksantiin. Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad.

Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises.

Kofeiin omab märkimisväärset mõju südame-veresoonkonnale.

• mõõdukas vererõhu tõus (nii süstoolne kui diastoolne),
• mõju südame löögisagedusele,
• neuro-endokriinne toime nagu adrenaliini, neoadrenaliini ja reniini vabanemine.

Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist. Kofeiini puhul on täheldatud ka stimuleerivat toimet mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile.

On teada, et kofeiin mõjutab ka und. Tarbides 400 mg kofeiini kolm korda päevas, väheneb inimeste une-efektiivsus tasemele, mis on iseloomulik unetusele. Vahetult enne magamisaega 300-400 mg kofeiini manustamine on seotud 30-80-minutilise uneaja vähenemisega. Ka väiksemad annused võivad mõjutada und. On teada, et 100 mg kofeiini (so väike tass kanget kohvi) toob endaga kaasa magamajäämise edasilükkumise ning halvema unekvaliteedi järgnenud 3-4 tunni jooksul. Harjumuspärastel kohvijoojatel kofeiin und ei mõjuta.

Suured kofeiinikogused võivad tekitada ärrituvust, närvilisust, ärevustunnet, rahutust, segadust, paranoiat, hallutsinatsioone, pingeseisundit, peavalu, pearinglust, unetust, isukaotust, kõhulahtisust, iiveldust, punastamist, käte värisemist, vereringehäireid, arütmiat, madala vererõhku või valutundetust.

Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid.

Lastel ja noorukitel, kes saavad päevas suuri kofeiinikoguseid, võivad tekkida kofeiinist tulenevad peavalud. Samuti on täheldatud kõrge vererõhu, unetuse, krooniliste peavalude, ärrituvuse, õpiraskuste ja teiste kahjulike kõrvalnähtude suurenemist, kusjuures paljud neist kõrvaltoimetest olenevad tarbitud kogustest.

Lisaks lastele omab rohke kofeiini tarbimine tõsiseid terviseriske rasedatele (põhjustades muuhulgas iseeneslikke aborte), rinnaga imetavatele naistele, diabeetikutele, peptilise haavandiga patsientidele või inimestele, kellel on südame-veresoonkonnahaigused, nagu kõrge vererõhk, südamepuudulikkus ja rütmihäired.

Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 400 mg.

Kofeiinimürgitus avaldub täiskasvanutel kofeiiniannuste juures, mis on suuremad kui 7-8 mg kehakilogrammi kohta päevas või 500-600 mg/päevas ehk umbes viis tassi kohvi.

Laste ja noorukite puhul ei tohiks kofeiinikogus ületada 3 mg kehakilogrammi kohta ja päevas.

Valdav osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg/100 ml kohta.

Guaraana pärineb Paullinia cupana taimest, mis on pärismaine Lõuna-Ameerikas. Selle seemned sisaldavad märkimisväärsel hulgal kofeiini - 1 g guaraanat võrdub umbes 40 mg kofeiiniga.

Guaraana on viimastel aastatel oma stimuleeriva toime tõttu muutunud üha enam kasutatavaks looduslikuks lisandiks energiajookides. Guaraanast pärit kofeiin vabaneb aeglasemalt võrreldes puhta kofeiiniga, andes sellega pikema stimuleeriva efekti.

Väidetavalt parandab guaraana kognitiivset sooritust ja meeleolu ning vähendab vaimset väsimust. Guaraanat on seostatud ka lipiidide metabolismi parandamisega.

Tauriin on väävlit sisaldav aminohape, mida leidub nii inimese kui paljude loomade organismis. Tauriini, mida kasutab tööstus, toodetakse keemilise sünteesi teel, kuna vajadus selle järele on suur.

Tauriini lisamine energiajookide koostisesse on viimase 10 aasta jooksul suuresti kasvanud ning seda leidub energiajookide koostises väga suurtes kogustes. Põhinedes 80-ne erineva energiajoogi analüüsil, on keskmine tauriini sisaldus joogis 3180 mg liitri kohta.

Tauriin on seotud mitmesuguste füsioloogiliste funktsioonidega, sealhulgas neuromodulatsiooni, rakumembraani stabiilsuse ning rakusisese kaltsiumitaseme modulatsiooniga.

Kuigi tõendeid tauriini kahjulikust mõjust tervisele ei ole, on murettekitav, et pole piisavalt teostatud uuringuid kõrgete tauriini koguste mõjust tervisele koos teiste energiajookide komponentidega.

Ženšenn. Eksisteerib palju ženšenni liike, millest enim uuritud on Panax ginseng, samuti tuntud kui Korea või Aasia ženšenn.

Ženšenn stimuleerib immuunfunktsioone, parandab füüsilist ja atleetlikku sitkust ning üldist heaolu, samuti suurendab vastupanuvõimet keskkonnast tulenevale stressile.

Lisaks ženšenni potentsiaalsetele tervist toetavatele omadustele, seostatakse selle kasutamisega ka ebasoodsaid mõjusid. Nendeks on östrogeenilaadsed efektid nagu rindade tundlikkus ja valulikkus, menstruaalperioodide kadu, vaginaalsed verejooksud pärast menopausi, rindade suurenemine naistel. Teisteks ženšenni mõjudeks võivad olla unetus, südamepekslemine, kõrge vererõhk, tursed, peavalu, peapööritus.

Kuigi energiajookide tootjad väidavad tihti, et ženšenn parandab füüsilist sooritust, siis uuringud ei ole märkimisväärset kasu kinnitanud. Energiajookides leiduv ženšenni kogus on üldjuhul oluliselt madalam kogusest, mis võiks tervisele kasu või kahju tuua.

L-karnitiin. Seda aminohapet toodavad põhiliselt maks ja neerud, et parandada ainevahetust. Viimased tõendid näitavad, et L-karnitiin omab olulist rolli raku kahjustuste ärahoidmisel ning mõjub soodsalt treeningstressist taastumisel.

Energiajookides sisalduvates kogustes ei ole teada positiivseid efekte. Suured L-karnitiini doosid võivad põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, kõhulahtisust, samuti on teada krambijuhtumitest.

Glükuronolaktoon. Inimese maks toodab glükoosist glükuronolaktooni, mis on peaaegu kõigi sidekudede struktuurikomponent. Seda leidub ka mõnes taimes. Kliiniliselt on tõestatud, et glükuronolaktoon vähendab unisust, tõstab vaimset võimekust ja reaktsioonikiirust.

Tavalise energiajoogi 250-milliliitrine purk võib sisaldada umbes 60 mg glükuronolaktooni. Glükuronolaktooni kahjulikkus või mittekahjulikkus inimestele ei ole tõestatud, kuna senised katsed on tehtud vaid loomade peal.

B-grupi vitamiinid on rühm kaheksast üksikust vees lahustuvast vitamiinist, mis omavad olulist rolli rakuprotsessides.

Kuna energiajoogid sisaldavad suures koguses suhkrut, peetakse B-grupi vitamiine koostisosadeks, mis on vajalikud, et muuta lisatud suhkur energiaks. Seega on B-grupi vitamiinid võtmeks, et vabastada kogu energia, mida pakuvad energiajookides sisalduvad lihtsuhkrud. Siit tuleneb ka mõiste "lisaenergia", mida energiajookide tootjad väidavad, et nende toode tarbijale pakub.

Kõige tavalisemad B-grupi vitamiinid, mida energiajookide koostisesse lisatakse, on vitamiin B2 (riboflaviin), vitamiin B3 (niatsiin), vitamiin B6 (püridoksiin) ja vitamiin B12 (kobalamiin).

Kuigi B-grupi vitamiinide tarbimine suurtes kogustes ei oma tervisele mingeid kahjulikke mõjusid, ei ole nende vitamiinide suured kogused energiajookides ratsionaalsed.

Suhkur. Enamik energiajooke sisaldavad sahharoosi, glükoosi, ja/või kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Erandiks on vaid suhkruvabad energiajoogid.

Ginko biloba ekstrakti saadakse Ginko biloba ehk hõlmikpuu lehtedest ning seda on juba sajandeid kasutatud traditsioonilises Hiina meditsiinis.

Ginko biloba ekstraktil on väidetavalt antioksüdantsed omadused, ta parandab vasomotoorset funktsiooni, vähendab vererakkude adhesiooni endoteeli, inhibeerib trombotsüütide aktiivsust ja silub lihasrakke.

Energiajookides sisalduvate koguste kohta ei ole teada positiivseid efekte.

Matet, teise nimega Paraguai teed, toodetakse Ilex paraguariensis'e lehtedest, mis akumuleerivad märkimisväärses koguses (0,4-2%) kofeiini.

Yerba mates rohkesti sisalduvaid fütotoitaineid seostatakse erinevate kasuteguritega tervisele. Yerba mate omab põletikuvastaseid ja antidiabeetilisi omadusi, samuti toimib ta oksüdatiivse stressi inhibiitorina.

Yerba mate on oma kõrge kofeiini kontsentratsiooni sisalduse tõttu kesknärvisüsteemi stimulant, mis on peamine põhjus, miks seda lisatakse energiajookide koostisesse. Kofeiini sisaldus ühes tassis (250 ml) Yerba mate tees on umbes 78 mg.

Inositooli (vana nimega vitamiin B8) sünteesitakse inimese organismis glükoosist. Müo-inositool on osa rakumembraanidest, ta aitab maksal rasva ümber töödelda ning samuti aitab kaasa lihaste ja närvide funktsioneerimisel.

Energiajookides sisalduvates kogustes ei ole teada positiivseid efekte.

Energiajookide mõju tervisele

Arvatakse, et väikestes kogustes parandavad energiajoogid reageerimisaega, suurendavad aeroobset ja anaeroobset vastupidavust, vähendavad unisust autoroolis, suurendavad erksust ning parandavad meeleolu ja tunnetust. Energiajookidega seotud terviseprobleeme seostatakse ennekõike liigse kofeiinikogusega, eriti inimestel, kes saavad kofeiini üle 200 mg päevas.

Kuigi tauriini ja glükuronolaktooni puhul pole täheldatud, et nad oleksid eraldi tarvitatuna ohtlikud, on andmed ebapiisavad nende võimaliku sünergilise efekti osas omavahel või kofeiini ja guaraanaga. Energiajookidega seotud põhilisteks terviseriskideks loetletakse:

• suurenenud südamelöögisagedus ja südamepekslemine,
• kõrgenenud vererõhk,
• unehäireid ja unetus,
• suurenenud uriinieritus,
• hüperglükeemia (tulenevalt energiajookide suurest suhkrusisaldusest), mis võib olla ohtlik
• ennekõike diabeeti põdevatele ning teistele ainevahetusprobleemidega inimestele.

USA teadlaste väitel sisaldavad energiajoogid piisavalt stimuleerivaid aineid, et põhjustada ärevust, unetust, dehüdratsiooni, seedeelundkonna ärritust, närvilisust, punastamist, suurenenud kuseeritust, südamepekslemist.

Energiajookide tarvitamist seostatakse ka krambihoogude, maaniahoogude ja rabandusega.

Populaarsetes energiajookides sisalduvad guaraana-, tauriini- ja ženšennikogused on oluliselt väiksemad kogustest, mis võiksid omada terapeutilist efekti või vastupidi - tuua endaga kaasa kahjulikke nähte. Seevastu energiajookides sisalduvad kofeiini ning suhkru kogused võivad omada tervistkahjustavat mõju.

Allikas: toitumine.ee

Loe lisaks: Varjatud suhkrusõltuvuse küüsis: 8 põhjust, miks valge suhkur menüüst välja jätta

Oled kogu aeg väsinud? Loe, milles võib olla põhjus

11 põhjust, miks su kehakaal ei lange

7 müüti kasuliku toidu kohta

Kas tead, mis juhtub su kehaga, kui loobud alkoholi tarvitamisest?