Rinnavähi ülediagnoosimise tulemusena saab tarbetut ravi iga kolmas naine


Rinnavähi ülediagnoosimise tulemusena saab tarbetut ravi iga kolmas naine

Teadlaste sõnul on rinnavähi sõeluuringud viimas ülediagnoosimiseni, mille tulemusena saadetakse paljud naised tarbetutele operatsioonidele või määratakse neile kemoteraapia. Uued uurimistulemused näitavad, et iga kolmas naine saab rinnavähi väärdiagnoosi.

Teadlaste sõnul on iga kolmas naine, kellele on peale sõeluuringut teatatud, et tal on rinnavähk, saanud asjatu diagnoosi ja selle tulemusena ka mittevajalikku ravi.


Briti meditsiiniajakirjas British Medical Journal (BMJ) avaldatud uurimistöös on teadlased öelnud, et kõik rinnakasvajad ei ole tingimata pahaloomulised. Mõned kasvajad on ebaolulised. Kui neid sõeluuringus ei täheldataks, ei oleks naised teadlikud, et neil midagi tervisega korrast ära ongi. Kuna neid kasvajaid märgatakse rinnavähi sõeluuringutel, saadetakse paljud naised operatsioonidele või kemoteraapiasse, mis on traumaatilised ning potentsiaalselt kahjulikud.


Põhjamaade Cochrane'i keskuse (Nordic Cochrane Centre) grupp, kes uurimuse läbi viis, on tuvastanud rinnavähi ülediagnoosimisi ka oma varajasemas uurimuses, mis viidi läbi enne mammograafiliste uuringute laialdast kasutuselevõttu. Kuid seekordses uurimistöös on välja arvestatud ülediagnoosimise ulatus (healoomuliste kasvajate tuvastamisel) reaalse rahvastiku põhjal Ühendkuningriikides, Kanadas, Rootsis ja Norras.


BMJ-is avaldatud juhtkirja sõnul ei ole enam vaieldav asjaolu, et sõeluuringud viivad ülediagnoosimiseni. „Küsimus ei ole enam selles, et kas toimub ülediagnoosimine, vaid kui tihti seda juhtub," kirjutab Ameerika Ühendriikide Dartmouth'i tervisepoliitika ja kliiniste uuringute instituudi meditsiiniprofessor Gilbert Welch. „Rahvuslik tervishoiuteenistus eemaldas kasutuselt oma voldikud, mis kutsusid naisi osalema mammograafias, seda vastuseks kriitikale, et see ei maininud sõeluuringute suurimat kahjutegurit - ülediagnoosimist."
Ta ütleb, et mõned kasvajad arenevad nii aeglaselt, et isik võib surra hoopis millegi muu tõttu, samas kui teised kasvajad püsivad muutumatuna või hoopis taandarenevad.


„Põhjusel, et arstid ei tea, millised patsiendid on asjatu diagnoosiga, ravime me tavaliselt neid kõiki. Seega viib ülediagnoosimine tarbetu ravini. Laialdaselt kasvavate püüdluste tõttu diagnoosida vähki varem, on ülediagnoosimisest saanud aina tülikamaks muutuv probleem."

Ka mõnede teist liiki kasvajate puhul on tunnistatud, et on olemas risk tuvastada ja ravida kasvajaid, mis ei oleks teinud kahju. Eesnäärmevähk on iseenesest selge näide, mille puhul on nõuanne Inglismaa meestele, kes on osalenud sõeluuringus, lihtsalt oodata ja vaadata.

„Mammograafia on üks meditsiini nn nappe kordaminekuid, õrn tasakaal kasu ja kahjulikkuse vahel, kus erinevad inimesed võivad samas olukorras mõistlikult teha erinevaid otsuseid. Mammograafia aitab kahtlemata mõningaid naisi, kuid kahjustab teisi. Õiget vastust ei ole, selle asemel on isiklik valik," kirjutab Welch.

Karsten Jorgenseni ja Peter Gotzsche uurimuses vaadeldi rinnavähi arengut, võrreldes näitajaid seitse aastat enne ja seitse aastat peale sõeluuringu rakendamist eelnimetatud viies riigis. Nad võtsid arvesse ka teisi tegureid, mis võisid tulemusi mõjutada, nagu näiteks rinnavähi esinemise muutuseid ja võimalikke rinnavähi esinemissageduse langusi vanemate, eelnevalt uuringutel osalenud naiste seas.

Loo autor on Sarah Boseley
Lugu on refereeritud ajalehest The Guardian

KOMMENTEERI!