Paratsetamool versus looduslikud lahendused – kumb jääb võitluses peale?

 (2)
Paratsetamool versus looduslikud lahendused – kumb jääb võitluses peale?
Foto: depositphotos.com

Kõledad ilmad võivad proovile panna ka kõige treenituma immuunsüsteemi. Külmade saabudes hakkavad telereklaamid taas kihama soovitustest haarata esimese köhatuse või halva enesetunde märkide juures "turvaliste" gripiteede ja valuvaigistite järele. Ka beebidele ja väikelastele on välja töötatud oma nunnud, maasika- ja tutti-fruttimaitselised, lastesõbralikes pakendites doosid. Ja murelikul emal polegi muud probleemi, kui mõelda välja võimalikult leebe viis lapsele kiiretoimelise ravimi manustamiseks. Kõik see olekski imetore, kui teadusuuringud ei kajastaks järjest sagedamini ohtlikke varjukülgi, mis populaarse "külmetusrohu" paratsetamooli tarvitamisega kaasas käivad, kirjutab integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Paratsetamooli toimeaine atsetaminofeen on uuringute kohaselt nt. USA-s juhtival kohal maksakahjustuste põhjustamises. Seda eelkõige põhjusel, et inimesed tarvitavad paratsetamooli iga väiksema valu puhul, andmata endale aru, kui raskeid tagajärgi see nende maksale ja kogu organismile kaasa toob.

Muu hulgas langetab paratsetamool tugevalt detoksiks olulise antioksüdandi glutatiooni taset, tuues sellega kaasa rea probleemseid kaskaadreaktsioone. Rusikareegel on, et igasuguste maksaprobleemide puhul tuleks paratsetamoolist kindlakäeliselt hoiduda ja valida alternatiivne lahendus.

Seotud lood:

Hiljutised uuringud on aga esile tõstnud veel ühe ohtliku, lapsi puudutava tendentsi. Juba mõni aasta tagasi avaldas European Journal of Public Health teadustöö, milles selgus, et lastel, kes on enne oma esimest sünnipäeva saanud kasvõi korra paratsetamooli, on 60% suurem risk astma tekkeks. Hispaania Coruna Ülikooli teadlaste väitel on astmarisk seda suurem, mida sagedasem on olnud kokkupuude paratsetamooliga, võimendudes lausa 540% nendel beebidel, kes on paratsetamooli saanud vähemalt korra kuus.

Ka 2010. aastal Uus-Meremaal avaldatud uurimistöö väidab, et lastel, kellele on esimese 15 elukuu jooksul manustatud paratsetamooli, on suurem oht kannatada hiljem astma, allergiate ja autoimmuunhaiguste käes.

Lisaks annab Londoni Imperial Kolledžis tehtud uurimus teada, et raseduse ajal tarbitud paratsetamool võib avaldada mõju veel sündimata lapsele, tõstes tema riski kannatada hilisemalt astma ja atoopilise dermatiidi all. Paratsetamoolist tingitud glutatiooni taseme langus nii veres kui kopsudes võib põhjustada õrnade kopsukudede kahjustumist.

Kõik see kutsub üles valvsusele ja paneb mõtlema. Haiguste ajal peaks meie põhiliseks eesmärgiks olema just organismi iseeneslike tervenemisprotsesside toetamine. Miks riskeerida nii enda kui oma lapse tervisega, kui on teada, et keemiliselt allasurutud kehasignaalid lähevad küll peitu, kuid väljenduvad hiljem uute ja palju tõsisemate haigustena?

Siinkohal olgu ära toodud mõned toitumisalased soovitused ja looduslikud abinõud esimeste haigusilmingute avaldumise puhuks:

  • Loobu esimeste külmetus/viirusnähtude avaldudes koheselt "valgetest toiduainetest" - rafineeritud teraviljast ja jahust tehtud putrudest-saiadest-küpsistest ning suhkrut sisaldavatest maiustustest. Patogeenid toituvad suhkrust ja just selleks keha "tühjad" süsivesikud ja tärklised ka kiirelt konverteerib.
  • Väldi haiguse ajal piimatooteid! Piimatoodetes sisalduv piimavalk kaseiin on paljude jaoks immuunreaktiivse toimega, lisaks sellele on haiguse ajal organismis raskendatud ka disahhariidide (k.a. laktoosi) lagundamine.
  • Hoidu kiivalt suhkrut täis karastusjookidest ja poemahladest. Tarbi nende asemel suures koguses vett, raviteesid ja värskelt pressitud magustamata toormahlu. Vesi aitab organismist toksiine välja uhtuda ning töötab seega puhastusprotsessidele kaasaaitavalt. Mahlades sisalduvad antioksüdandid, bioflavonoidid ja vitamiinid aitavad patogeene tasalülitada.
  • Väldi raskesti seeditavat toitu (s.h. liha ja juustu). Haiguse ajal keskendub keha pisikutega võitlemisele ja seedeprotsessid on sel ajal teisejärgulised. Loomse valgu (eriti liha) seedimine on pikaldane ja ressursi-ahne protsess. Vali toiduks hõlpsalt seeditavad söögid (aurutatud aedviljad, kerged supid ja co) ning hoia portsjonid tagasihoidlikud. Tervendavate omaduste poolest tuntud kanapuljongist tehtud "gripisupp" on aga tõesti kasulik, kuna sisaldab rikkalikult aminohapet tsüsteiini, mis aitab vedeldada lima.
  • Hoidu stimulantidest! Metüülksantiine sisaldavad joogid nagu kohvi, kakao ja must tee ei sobi haiguse ajal, kuna võivad ärritada magu ja soolestiku limaskesta. Asenda need sulle sobiva taimeteega, nt. ülikasuliku tsistuse teega. Taimedest pärit toimeained aitavad vedeldada ja väljutada lima ning tõstavad oma puhta energeetikaga keha üldisi vibratsioone.
  • Haiguse ajal unusta alkohol (pits pipraviina esmase külmetustunde leevendamiseks ja vereringe elavdamiseks on erandkorras ja suure vajaduse puhul siiski lubatud). Alkohol paneb täiendava koormuse sinu maksale, mis juba niigi täistuuridel ületunde teeb. Vein ja õlu aitavad kaasa organismi hapendumisprotsessidele ning rõõmustavad seeläbi baktereid. Tõve ajal kasuta lahjendatud alkoholi (viina või piiritust) ainult kehale või jalataldadele määrimiseks - pindmisi veresooni laiendades kutsub see esile palaviku alanemise, rinnale määrituna leevendavad eeterlikud aurud ka köha ja kergendavad hingamist.
  • Kasuta endale sobivat immuunsüsteemi ergutit. Supertoonikuna on haiguste perioodil kuulsust kogunud külmkapis hoitav jõhvikate-küüslaugu-mee ja aaloe segu. Soovitada võib ka greibiseemne ekstrakti (vali tervisepoest kindlasti mahetoode). NB! Tugeva immuunsüsteemi stimulandina ei ole punane päevakübar soovitatav allergikutele, kel juba niigi probleeme liigvõimendatud immuunvastusega.
  • Nii külmetus/viirushaiguse ilmnedes kui selle kestel on soovitav tarvitada rohkelt C-vitamiini. Päeva jooksul võiks tarbida vähemalt 1-2g heakvaliteedilist C-vitamiini. Parima imendumise saavutamiseks tuleks seda manustada väiksemate kogustena korraga.

Inimene on merisigade ja nahkhiirte kõrval teatavasti üks vähestest loomaliikidest, kelle organism on minetanud võime haiguse ja trauma ajal C-vitamiini toota, seda seoses evolutsiooni käigus häirunud maksaensüümiga (L-gulano-laktoon-oksüdaasiga). Pea kõikidel teistel loomadel hakkab organism haiguse või vigastuse ajal tootma suures koguses C-vitamiini, aidates seeläbi tõsta keha antioksüdantset fooni ja aktiveerida immuunsüsteemi. Kaasa lisaks kvaliteetsele C-vitamiini lisandile menüüsse ka rikkalikult Eestimaiseid metsa- ja aiamarju (NB! astelpaju!), tarbi sidrunit ja kibuvitsateed.

Võta aeg maha! Anna kehale aega taastuda ja puhka ennast korralikult välja. Sinu keha on sulle tänulik tähelepanu ja hoole eest, mida talle osutad.

Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja

Allikas: Toitumistarkus.ee

Loe lisaks: Kõrge C-vitamiini tase hoiab ära insuldi ja infarkti

Võitle gripi ja külmetushaiguste vastu hiina meditsiini võtetega

Kuldne pärnaõis leevendab külmetust ja grippi

KOMMENTEERI!