Menstruaalhügieeni vahendid ja mähkmed sisaldavad rohkem ftalaate kui paljud igapäevased plasttooted


Menstruaalhügieeni vahendid ja mähkmed sisaldavad rohkem ftalaate kui paljud igapäevased plasttooted
Foto: depositphotos.com

Nädalapäevad tagasi sai avalikuks, et suur osa turul olevatest lastemähkmetest sisaldavad tervisele ohtlikes kogustes mürgiseid ühendeid. Kuid nagu selgub, sisaldavad ohtlikke aineid ka täiskasvanutele mõeldud hügieenitarbed, vahendab Bioneer.ee.

2017. aastal viis Lõuna-Korea meediaväljaanne läbi uuringu, millega jõuti järeldusele, et hiljuti Aasia turgudele jõudnud hügieenisidemed võivad olla tõenäoliselt tuhandete naiste menstruaalprobleemide põhjuseks. Meediajuurdlus sai alguse pärast seda, kui 15 000 lõunakorea naist läksid hügieenivahendite tootja Lillian'i vastu ühishagiga kohtusse. Tooted tekitasid väidetavalt allergilist löövet, erinevaid infektsioonhaigusi, ebaregulaarset menstruatsiooni ning piinavaid krampe alakõhus.

Lõuna-Korea meediauuringust sai tõuke ka Ameerika Ühendriikides äsja läbiviidud teadustöö, kus testiti 11 tootja ühekordseid naiste hügieenivahendeid ning nelja tootja erinevaid mähkmeid. Kontrolliti ftalaatide ja erinevate lendlevate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisaldusi. Uuringutega juhitakse tähelepanu sellele, kui palju on tegelikult meie ümber igapäevaseid tooteid, mis mürgitavad meie organismi ning on inimesteni jõudnud lünkliku või ebapiisava seadusandluse tõttu. Fookusesse on tõstetud ebamugav teema, millele ühiskonnas pole piisavalt tähelepanu pööratud - naiste reproduktiivtervis, mis hõlmab kõike emade ja laste tervisega seonduvat (rasestumine, rasedus, sünnitus, lapse heaolu jms). Viimane uuring on praeguseks küll läbi viidud, aga avalikustatakse alles käesoleva aasta märtsis.

Seotud lood:

Testis osalenud firmade nimesid uuringu läbiviijad ei avalikustanud, aga teada on, et tooted koguti Korea, Jaapani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka ja Ameerika Ühendriikide kauplustest. Uuringu protsessi juhtinud professor Jay Ko CheMyong kommenteeris, et ta ei pidanud õigeks tootjate nimede väljaütlemist, sest tegelik uuringu eesmärk on välja tuua teaduslikud ja objektiivsed tulemused numbrites.

Lendlevatest orgaanilistest ühenditest kontrolliti metüleenkloriidi, tolueeni ja ksüleeni sisaldust, ftalaatidest DBP, DEHP, DEP ja BBP.

Suurem osa hügieenisidemetest, pesukaitsetest, tampoonidest ja mähkmetest on kõik tehtud plastist

Uuringust selgubki, et määratu hulk testitud toodetest sisaldavad nii erinevaid lendlevaid orgaanilisi ühendeid kui ka ftalaate.

Kõik 11 testitud toodet sisaldasid ksüleeni, tolueeni leiti üheksast tootest ja metüleenkloriidi sisaldasid kahe tootja hügieenisidemed. Mähkmetest sisaldasid kõik neli tolueen ja ksüleeni, metüleenkloriidi ei sisaldanud õnneks ühegi katses osalenud tootja mähkmed.

Naiste ühekordseks kasutamiseks mõeldud hügieenivahenditest leiti kaht sorti ftalaate kõigist 11 katses osalenud tootest. Mähkmetest sisaldasid kaht sorti ftalaate kõigi nelja tootja mähkmed. Seega on paljudes mähkmetes ja menstruaalhügieeni toodetes ftalaatide sisaldus märgatavalt kõrgem kui mitmetes igapäevaselt kasutatavates plasttoodetes.

Ftalaadid on omaette kemikaalide rühm, mida kasutatakse enamasti plastesemetes, et muuta need pehmemaks ja elastsemaks. Ftalaate kasutatakse näiteks erinevates kosmeetikatoodetes (lõhnaõlid, küüne- ja juukselakid, pesuvahendid jpm), kodukeemias, mänguasjades, aga ka putukamürkides ja ehitustööstuses.

Lendlevad orgaanilised ühendid (LOÜd) on lahustid, mis esinevad vedelal või gaasilisel kujul ning neid kasutatakse enamasti teiste kemikaalide hõrendamiseks. Nii tolueeni, ksüleeni kui metüleenkloriidiga puutume me kokku igapäevaselt. Lahusteid kasutatakse näiteks kodukeemias, erinevates värvides ja liimides ning ka bensiinis oktaaniarvu tõstmiseks.

Testitud toodete LOÜ kontsentratsioonide erinevused olid ligikaudu 6000 kordsed. Ftalaatide puhul olid erinevused kõrgeima ja madalaima kemikaalide sisalduste vahel 130 kordsed. Sellest võib järeldada, et toodete valmistamiseks on mitmeid erinevaid tehnoloogiaid. Ning järelikult ei ole tegemist juba eelnevalt saastunud toorainega, vaid tootjad lisavad teadlikult ja järjepidevalt toodetessee erinevates kogustes mürgiseid kemikaale ning kasutavad neid tootmises.

Ameeriklanna Alexandra Scranton, on suure osa oma elust pühendanud võitlusele mürgiste kemikaalide vastu naiste igapäevaelus. Ta on lehekülje "Women's Voices for the Earth" asutaja ning kuigi ta ei osalenud värske uuringu läbiviimisel, andis ta ka oma hinnangu teadustöö tulemuste kohta.

Ameerika Ühendriikides laste tervise eest seisvate organisatsioonide ühendus on juba aastaid nõudnud, et ühekordsetele mähkmetele kehtestataks rangemad kontrollnõuded, sest hetkel ei ole kohalikus toidu ja ravimite registris mähkmed kirjas meditsiiniliste vahenditena ja seega ei ole nendele ka ette nähtud meditsiiniliste testide läbimist.

Naiste menstruaalhügieeni toodete ja mähkmete puhul ongi suurimaks probleemiks see, et me teame tegelikult väga vähe nende toodete koostisosade kohta. Tootjal ei ole kohustust toote koostisosasid pakendil avalikustada ja enamasti seda ka ei tehta. Ühiskonnas räägitakse neist probleemist vähe ning ka piisaval tasemel uuringuid on teostatud minimaalselt.

Loe täispikkuses artiklit lehelt Bioneer.ee

Loe lisaks: Vagiina on isepuhastuv - miks eksisteerib "naiste hügieeni" tööstus?

Kuidas plastmass sinu kehasse satub?

Öko õudusunenäod: 8 loodust reostavat igapäevast tarbeeset

KOMMENTEERI!