Kuiv siseõhk talvel: kuidas see tervist mõjutab ja millised on lahendused?


Kamina kütmine
Kamina kütmineFoto: Andres Putting

Talvisel kütteperioodil muutub aktuaalseks siseruumide õhuniiskuse teema, kuna kütteseadmed kuivatavad õhku ning suhteline niiskus langeb allapoole soovitatavat taset. Inimesele loetakse optimaalseks siseõhu suhteline niiskus (RH) 40-60%. Kuna paljud meist veedavad siseruumides 90% oma ajast, on siseõhu kvaliteedil oluline mõju inimese tervise kujunemisel.

Talvel on siseruumi niiskustase madal

Kui suvel on siseõhk niiske (50-70%), siis talvel langeb see köetavates ruumides väga madalale, jäädes tihti alla 20%; tugevama kütmise ehk külmema ilma korral võib niiskus langeda ka 10%-ni.

Madal suhteline niiskus suurendab näiteks õhus lenduvaid tolmuosakesi, aga samuti paberi ja tekstiilikiudude eraldumist pindadelt.

Madalast õhuniiskusest tingitud probleemid võivad olla alljärgnevad:

  • pragunev puit, sh puitmööbel, põrandad, muusikariistad (klaverid, kitarrid, viiulid jm);
  • pragunev ja kooruv värv;
  • taimed langevad välja, sest lehtedelt ja mullalt aurab niiskus ära väga kiiresti. Niiske muld ja lehed on aga taime elujõu osalt oluline, sest aeglase aurustumise käigus viiakse toitaineid pinnasest taimeorganitesse;
  • kuivav nahk ja limaskestad.
Seotud lood:

Nahk. Kiire aurustumise tõttu ihult muutub nahk kuivaks, õrnaks ja lõheliseks. Suurenenud risk: naha kihelus, punetus, lööbed.
Kurk. Madal õhuniiskus ärritab ka limaskesta ninas, kurgus ning tagajärjeks olla kurguvalu ja neeluärritus. Kasvab viirushaigustesse nakatumise risk. Kurgu ärritusnähud sh ärritusköha, kuivusetunne, janu.
Nina ärritusjuhud, sh ninakinnisus, kuivustunne ninas, sagenev ninaverejooks.
Silmade ärritusnähud: kipitus, pisarate vool, laugude punetus, väsimus, põletiku tekkimiseni.

Elektrostaatiliste laengute kasv vähesest niiskusest

Madal õhuniiskus soodustab staatilise elektri teket. Staatiline elekter võib kahjustada tundlikke elektriseadmeid, kus sädelahenduse teke kõrvetab läbi elektroonika. Staatiline elekter võib olla ka lihtsalt tüütu, sest juuksed kleepuvad ning sädelahendusega kaasneb ebamugavustunne.

Vähem on tuntud staatilise elektri bioloogiline mõju. Igal inimkeha elava raku membraanil on kindel laeng. Rakumembraan toimib omamoodi kondensaatorina hoides laengut. Tervetele ja elujõulistele rakkudele on omane kindlalt määratud elektriline potentsiaal (-70mV). Haigete rakkude potentsiaal on madalam, sest rakk ei suuda enam kõrget potentsiaali saavutada. Raku väliskeskkonnas on positiivne laeng, samas kui sisekeskkonnas negatiivne laeng.Kehale kuhjuv elektrostaatiline laeng võib keha bioelektrilist süsteemi häirida ning mõjutada rakkude toimimist. Tegemist on vähe uuritud valdkonnaga.

Probleemid kõrgest õhuniiskusest

Kõrge õhuniiskus (RH üle 85%) soodustab mikroorganismide (hallitusseente) arengut. Mikroorganismidele on kasvulavaks niisked ning halvasti tuulutatud ruumid. Sellistes ruumides on tihti õhutemperatuur keskmisest madalam. Hallitusega nakatunud majad võivad inimesele põhjustada allergiaid. Hallitusseente kahjulik mõju tervisele sõltub toksiine tootva seene liigist ja kogusest, aga ka inimese vastuvõtlikkusest ja kokkupuuteajast.

  1. Bakterid ja hallitusseened võivad siseõhku sattuda konditsioneeritud õhu teel. Niiske õhk ning hooldamata ventilatsioonisüsteemid soodustavad bakterite ja seente kasvu ning levikut.
  2. Liigne niiskus koguneb välisseinte sisepindadele, see rikub isolatsioonimaterjale, põhjustab värvi koorumist, lõhenemist, hallitust.
  3. Lisaks eelmainitud bioloogilistele ohuteguritele, võib kõrge niiskustase suurendada ka teatud ehitusmaterjalidest õhku lenduvate saastainete hulka.

Normid

Õpperuumi siseõhu optimaalne suhteline õhuniiskus peab olema vahemikus 40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline õhuniiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70% (Tervisekaitsenõuded koolidele, 2013; Terviseamet).

2003.a. siskliima standard soovitas ruumi siseõhu suhteliseks niiskuseks talvel 25...40% ja suvel 30...70%. Hubasuse nõudeid silmas pidades ei tohtinuf õhu suhteline niiskus ületada 70%. Standardi kohaselt, peab ruumiõhu suhteline niiskus olema selline, mis ei kahjusta inimese (looma) tervist, väldib veeauru kondenseerumist piiretele, ei tekita niiskuskahjustusi ega mikroorganismide kasvu, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud nõudeid. Standard on soovitusliku iseloomuga dokument.

Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 "Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast". Näiteks, büroos peaks RH jääma 25-60 % vahele.

Töötervishoiu - ja tööohutuse seadus norme õhu suhtelisele niiskusele ei kehtesta. On kirjutatud, et sisekliima peab olema sobiv arvestades tehtavat tööd, ruumis olevaid kuttekehi, seadmeid jms, mis mõjutab ruumi sisekliima parameetreid.

Õhuniiskust mõjutavad

Suhteline õhuniiskus võib muutuda üldiselt kahel moel:

  1. Toatemperatuuri tõus alandab õhuniiskust. Mida kõrgem on toatemperatuur, seda rohkem mahub ühte ruumalaühikusse veeauru. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini sagivad veeauru molekulid õhus, mistõttu seda vähem on õhul võimalik küllastuda. Kui õhutemperatuur langeb, siis kasvab ka suhteline niiskus. Kastepunktis saavutatakse suhteline õhuniiskus 100%, st õhk küllastub veeauruga. Kstepunkti indikaatoriks on ka udu tekkimine.
  2. Veeauru hulka õhus suurendades kasvab ka suhteline õhuniiskus. Mõned näited:
    1. Taimestikuga piirkonnas on RH kõrgem, kuna taimed eraldavad veeauru. Tühjal maal on seetõttu vähem niiskust ning madalam RH.
    2. Veekogu läheduses on õhuniiskus kõrgem. Näiteks rannikualadel on õhuniiskus kõrgem kui kontinentaalkliimas.
    3. Niiskuse ülekandumine pinnasest õhku - ööpäevane variaablus tingib selle, et kõrgeim RH on varahommikul ning madalaim vara-pärastlõunal. Öösel temperatuur langeb ning RH tõuseb.

Inimese mugavustsoon

Inimese mugavustsooniks võiks lugeda RH 50-70%. Enamasti muutub õhuniiskus koos õhutemperatuuriga. Kuumal ja niiskel päeval näiteks on higistamine raskendatud, sest higi aurustub kehalt aeglasemini. Higistamine ja veeauru kehalt eemalejuhtimine on aga oluline inimese termoregulatsiooni (keha jahutamise) juures.

Kontinentaalkliimas, kuuma ilma korral ja madala suhtelise õhuniiskuse puhul aurustub higi keha pinnalt kiiremini mistõttu tekib tunne madalamast õhutemperatuurist.

Riskirühmad: lapsed, vanurid ja haiged

Lapsed veedavad palju aega koolis või lasetaias, Terviseameti andmetel 35-50 tundi nädalas. Seetõttu on lapse tervis ja õppimisvõime oluliselt määratud ka kooli keskkonnatervisest, sh õhuniiskuse tasemest. Õppimine ja kasvamine hea keskkonnatervisega sisekeskkonnas on oluline lapse keha arenemisel ning immuunsüsteemi kujunemisel.

Lapsed, eakad, haiged ning nõrga immuunsüsteemiga inimesed on teistest altimad keskkonnamõjudele. Niiskuskahjustusega hoones või kui ventilatsioonisüsteemis vohavad bakterid või seened, võivad riskirühmad kogeda eelmainitud sümptomeid.

Õhuniiskuse tõstmine, õhuniisutid

Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi infoleht Tööelu.ee käsib tööandjat liiga kuiva õhu korral üle vaadata ruumide koristamise meetodid ja korralduse, uurida põranda- ja seinakattematerjalide koostist, eesmärgiga vähendada tolmu sisaldust õhus ja staatilise elektri olemasolu.

Olulist abi kuiva õhu korral võib pakkuda õhuniisuti. Samas tuleb valikute tegemisel olla teadlik konkreetse õhuniisuti tegelikust (mitte reklaamitud) võimekusest. Selle ajaveebi autor on testinud erinevaid õhuniisuteid ning leidnud soovitava efekti vaid väheste puhul.

Efektiivsete õhuniisutite tunnusteks on:

  1. suur pindala niisket materjali, mida õhk läbib;
  2. et tagada suurt õhu läbivoolu, rakendatakse niisutites tihti ventilaatorit; ventilaator peab olema suur (lm vähemalt 15cm);
  3. suur veepaak (vähemalt 3 l).

Eeltoodu tingib niisuti suured kabariidid (n. 30cm kuup), mis enbamasti asetatakse põrandale. Laua peale mõeldud väiksemad mudelid ei ole efektiivsed, kuna vähene kogus niisket õhku hajub kiiresti ruumiõhku liali. Väiksema Õhu läbivooluga Testitud ultraheli baasil vett aurustavad niisutid on väga vähese töövõimega ning märkimisväärset õhuniiskuse muutust esile ei kutsu.

Omaette kategooria on tentraalsesse õhu konditsioneerimissüsteemi lisatud õhuniisutid. Sellised seadmed toimivad tihti niiskuskontrollerite toel, mis paigaldatakse igasse tuppa (või hoone piirkonda) eraldi. Tsentraalne niisutisüsteem hoiab hoone siseõhu niiskust etteantud min- ja max-väärtuse piires.

Niisutatud õhu eelised võib kokku võtta alljärgnevalt:

  1. Niisutatud õhk võib kergendada külmetushaiguste sümptomeid, leevendada paksu nohu eritist;
  2. Niisutatud õhk kergendab hingamist. Niisutatud siseõhk vähendab ninakaudseid sümptomeid obstruktiivse apnoe sündroomi puhul;
  3. Häälproduktsioon paraneb vokaalse väsimuse korral;
  4. Niiskemas õhus paraneb une kvaliteet.

Teadlastel pole üksmeelt

Teadlased pole ühel meelel siseõhu niisutamise vajaduse suhtes. Märkimisväärne osa teadlasi leiab, et tegelikult puudub tavahoonetes õhu niisutamise vajadus. See põhineb asjaolul, et inimene ei suuda tajuda niiskust erinevalt temperatuurist ja lõhnadest. Seetõttu leidakse, et kui inimesed kaebavad kuiva õhu üle, viitab see tegelikult muudele probleemidele, nagu kõrge temperatuur, umbne õhk, tolmusus, ebameeldivad lõhnad jm. Samuti, uued sisekliimastandardid ei nõua õhu niisutamist ega kuivatamist, kuna kõige tähtsam on tagada hoones piisav ventilatsioon. Korralik ventilatsioon eemaldab õhust liigse niiskuse, süsihappegaasi, ebameeldivad lõhnad jm is võivad kaebusi esile kutsuda. Seeläbi leidakse niisutamist vajalik olevat vaid erilistel objektidel: hooned muusikariistadega või kus lauldakse, muuseumid, operatsioonisaalid jms.

Noppeid uuringutest

USA valitsushoonetes uuriti keskkonnatingimusi mitme näitaja kaudu hõlmates 71 ala 12 hoones. Hooned valiti sellised kust tulid kaebused sisekliima osas, hoolimata puuduste kõrvaldamisest pärast eelnevat ülevaatust. Hoone keskkonnatingimused vastasid kõikidele kehtivatele nõudmistele, standarditele. Uurijad viisid läbi online-terviseuuringu, valimis 7 637 vastajat. Sellest alamvalim kandis ka proovivõtuseadet ja läbis meditsiinilise hindamise. Uuringu peamine tulemus: madal suhteline õhuniiskus oli märkimisväärselt seotud alumiste hingamisteede ja "haige hoone sündroomi" sümptomitega. Muid keskkonnatingimusi (sealhulgas formaldehüüdi, PM10 [tahkete osakeste aerodünaamilise läbimõõduga <10 μm]] või hallituse tasemeid, mida testiti 7 parameetriga, ei korreleerunud otseselt individuaalsete tervise sümptomitega. Atoopia näitajad, allergiad (sinusiit, astma) näitajad, olid hierarhiliselt seotud järgmiste näitajatega: suurenenud absenteism, suurenenud presenteeism (kohalolek tööl, kuid vähendatud võimsusega) ja rohkem teatatud sümptomi-päevi. (Lukcso jt. 2016)

Madal õhuniiskus (alla 25%) soodustab limaskestade ärritusnähte (nt ebameeldiva kuivustunde), mis võivad avalduda silmades, ninas, kurgus ja suus (Menzies et al., 1993). Eriti tugevasti reageerivad sellele inimesed, kellel on juba eelnev soodumus hingamisteede allergia tekkeks.

Mis on õhuniiskus

Õhuniiskus iseloomustab õhus sisalduvat veeauru. Veeaur on nähtamatu gaas (vee gaasiline vorm). Veeaur on õhu koostisosa.

Suhteline õhuniiskus (RH - realtive humidity) on enimkasutatav õhuniiskuse näitaja; väljendatakse protsentides (%). Suhteline õhuniiskus iseloomustab määra, millal õhuhilk veeauruga küllastub. Suhteline niiskus näitab õhus tegelikult oleva ning mõõdetud temperatuuril ja rõhul maksimaalselt võimaliku (küllastuva) veeauru tiheduse suhet. RH ei näita, palju on õhus veeauru. RH näitab, mitu protsenti moodustab olemasolev veeaururõhk küllastumiseks vajalikust. Näited suhtelise õhuniiskuse tasemetest:

  • RH 0% - täielikult kuiv õhk,
  • RH 50% - pool niiskusest on saavutatud, mis on vajalik õhu küllastumiseks,
  • RH 100% - küllastunud niiske õhk,
  • RH üle 100% - üleküllastunud õhk.

Absoluutne niiskus näitab veeauru tihedust õhus; mõõteühik g/m³. Õhutemperatuur määrab kui palju võib maksimaalselt veeauru mahtuda õhu ühte ruumalaühikusse. Mida külmem veeaur, seda vähem seda ruumalaühikusse mahub.

Eriniiskus näitab ruumala 1 kilogrammis gaasis sisalduvat veeauru (g/kg).

Autor: Tarmo Koppel

Allikas: tarmo.koppel.ee

Loe lisaks: Miks viirused talvel ründavad ja kuidas end kaitsta

5 põhjust, miks peaksid koju kindlasti toataimi muretsema

Elektromagnetvälja allikad kodus

Nähtamatu oht - tehnoloogiast tulenev kiirgus

KOMMENTEERI!