Kuidas hoida maks kui keha filter terve ja toimimas?


Kuidas hoida maks kui keha filter terve ja toimimas?
Foto: depositphotos.com

Maksal on inimkehas palju tähtsaid ülesandeid ja seetõttu huvitab inimesi väga, kuidas hoida oma maks terve ja hästi toimimas. Pakume lugemiseks katkendi dr Riina Raudsiku peagi ilmuvast raamatust "Kuidas olla terve", mis käsitleb just maksa tervise eest hoolitsemist.

Kuigi maks ei kuulu otseselt seedesüsteemi hulka, ei saa seedimist temata vaadelda. Soolestikust verre imendunud toitained liiguvad maksa, mis on suur filter soolestikust tuleva venoosse vere ja kehasse edasi suunduva vere vahel. Maksa tervis peegeldab alati soolestiku olukorda ja soolestiku seisukorrast sõltub maksa tervis.

- Peale ülitähtsa vere filtreerimise on maksal tähtis funktsioon rasvade lammutamisel ja imendamisel, sest maksarakkudes toodetakse sappi. Sapi abil lõhustatakse toidurasvad kehale omaseks energeetiliseks materjaliks.

- Sapp on vere filtraat ning kui pole vett, pole ka piisavalt sappi. Sel juhul sapp kontsentreerub, tekib sapiteede- ja sapipõiepõletiku ning kivide oht.

- Sapp moodustub lõhustunud hemoglobiinist ja vabanenud rauast saab jälle moodustada hemoglobiini.

- Maks on rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K depoo, samuti raua, vase ja B12-vitamiini hoidla.

- Rauda talletatakse ferritiini nime all, raua vähenemine depoodes ennustab kehvveresuse tekke võimalust.

Seotud lood:

- Maks toodab verevalke albumiine, mis on vere onkootse rõhu hoidjad ja tähtsaimad verevalgud üldse, sest nad transpordivad rakkudesse rasvhappeid ja hormoone.

- Maksas sünteesitakse ka vererõhku tõstvat valku angiotensiin, kui neerudest vabaneb valk reniin, mis on signaaliks, et keha vajab kohanemiseks vererõhu tõusu. See teave tuleb siis, kui keha on veepuuduses ja verest ei saa seetõttu enam uriini filtreerida. Vererõhk tõuseb ja kroonilise vee- ning mineraalipuuduse foonil areneb kõrgvererõhktõbi.

- K-vitamiini abil toodab maks proteiine, mis on tähtsad vere hüübimiseks. Kui suurte verejooksude puhul puuduks kehal võime verd koaguleerida ehk hüüvet tekitada, oleks see ju elukohtlik.

Keha vöökoha rasvumine annab teavet metaboolsest sündroomist, kehas tekkinud ainevahetuslikust probleemist, mis põhjustab suhkrute ainevahetushäiret insuliinresistentsuse tekkimise tõttu ja järgnevat maksa rasvumist.

Maksa rasvumine on ainevahetushäirete peegel, nagu kogu keha rasvumine. Kui oleme ülekaalulised, on alati ka meie maks rasvunud.

Maksal pole kunagi tööpuudust. Selleks et maksa säästa, peaks leidma võimalusi tema tööd kergendada. Selleks sobib puhta toidu tarbimine ja kasvõi lühiajalised paastud.

Maks toodab sappi verest, veepuudusel on sapi tootmine häiritud, samuti rasvade lammutamine ja imendumine.

Kuna loodus on maksale andnud eluliselt tähtsad rollid, siis on maks ka väga suure kahjustuse korral võimeline oma rakud uuesti taastama. Muidugi juhul, kui inimene oma elustiili muutes maksa aitama hakkab.

Kui maks on puhas, on puhas terve keha.

Probiootikumidel on toksiinide kahjutuks muutmisel väga suur roll. Kui keskkond on puhas, saab keha korralikult töötada.

Probiootikumide roll mürkainete kahjutuks tegemisel:

- Aitavad neutraliseerida kemikaale, mis võivad kehas vähki tekitada.

- Kitsedel leiti probiootikumide kasutamisel DNA-d kahjustavate mutageenide vähenemist.

- Leitud on vähemalt üks probiootiline tüvi, mis toodab glutatiooni, keha võimsaimat antioksüdanti, mis aitab organismist kõrvaldada elavhõbedat.

- Esialgsed katsetused on näidanud, et probiootikumid aitasid vähendada pestitsiidide ja mürgiste metallide imendumist.

- Vähendavad oksalaatide hulka veres. Kuna neerukivide koostises on tavaliselt just oksaalhappe soolad, siis on probiootikumidel kaudselt ka neerukive ärahoidev võime.

- Probiootikumid aitavad keha lagunevatest rakuosadest efektiivsemalt puhastada.

- Aitavad ära hoida kõhukinnisust ja suurendavad väljaheite hulka.

- Probiootikumid kasutavad enda toiduks kiudaineid ja nende lagundamisel tekkivaid aineid kasutab organism soolestikuseina rakkude kütuseks. Probiootikumid hoiavad siis soolte seinad korras toitainete imendumiseks. (Whittekin, M)

Kui maksakude on tsirrootiline ehk sidekoestunud väga pikka aega kestnud vale eluviisi ja sellele järgneva maksa ainevahetushäire tõttu, siis tavaliselt on seda ka inimese välimusest näha. Maksatsirroosi põdeva inimese nahk on kollakas ja sügeleb, kõht tavaliselt suur astsiidi tõttu (vedelik kõhuõõnes), kergesti tekivad verevalumid; söögitorus peituvad laienevad veenid, mis võivad lõhkeda, tekitades eluohtliku verejooksu. Inimene on nõrk ja väsinud, isu kadunud, kõhul tekib nahaalune kapillaaristik.

Selles faasis ei ole tavaliselt maksarakke enam võimalik taastada. Samas võib inimene pikendada eluiga säästliku eluviisiga, mis tähendab toitumise muutmist ja õige vee tarbimise alustamist.

Arvatakse, et kui maksast on alles veel vähemalt 25%, siis on paastumise ja täieliku elustiili muutmisega maksakude võimalik taastada. Ma pole oma praktikas sellist olukorda kohanud, kuid lugenud sellest olen.

Maks vajab ka ise kütust ja selleks on glükoos. Liigse suhkru kahjulikkusest on

nii palju räägitud, et inimesed on hakanud suhkrusse halvustavalt suhtuma, kuid glükoosita ei saa ainevahetus toimida. Kriitiliselt tuleb suhtuda valgesse lauasuhkrusse ja odavatesse siirupitesse, mida toiduainetetööstuses laialdaselt kasutatakse.

Kui imendumisprotsessid soolestikust on korras, on terve ka maks, ja kui maks on terve, on terve soolestik ja kogu keha.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim 25. märtsil ilmuvast Riina Raudsiku raamatust "Kuidas olla terve". Raamatut saab ette tellida kirjastuse Pilgrim kodulehelt www.pilgrim.ee

Kuidas püsida tänapäeva muutuvas ja kriitilises maailmas terve, on muutumas inimkonna põhiküsimuseks. Viiruste levik on hirmutav, kuid samas kahjuks ka mõistetav, kui vaatame meie looduse ja kliimaga seotud muutusi ning inimkonna tegevuse mõju meie keskkonnale.

Tohutu hulk baktereid on meie kaaslased nii organismis kui väliskeskkonnas. Põletikukoldest bakterite leidmine ei tee neist veel põletiku põhjustajat, fookusesse tuleb asetada keha kui tervik. Bakteritel on kehas palju ülesandeid: nad on kõige võimsamad immuunsüsteemi töö toetajad, seedimise soodustajad, ravimite ja toksiinide neutraliseerijad, vitamiinide ja hormoonide tootjad, luude mineraliseerimise kindlustajad, kolesteroolitaseme stabiliseerijad jne. Bakterite hävitamine nii meie sees kui looduses on viinud inimkonna autoimmuunhaiguste küüsi, olukorda, kus immuunsüsteem on muutunud meie enda vaenlaseks. Miks me neid siis ometi hävitame?

Kas me suudame veel taastada bakterite mitmekesisuse maapinnas, põhjavees, jõgedes ja meredes ning peatada metsade lageraie? Mahatma Gandhi on öelnud, et maa võib rahuldada inimeste vajadusi, aga ei suuda rahuldada inimeste ahnust.

Meist endist sõltub, kas me säilime inimkonnana või mitte.
Olukord on kriitiline.

KOMMENTEERI!