Vere kõrge kolesteroolitase on sagedane terviseprobleem, mis tekitab küsimusi ja paneb muretsema. Samas kaasneb kolesterooliga ka palju segadust ja valestimõistmisi, mistõttu on teemat ikka ja jälle mõtet põhjalikumalt käsitleda.

Kolesterool on meie organismile ülivajalik aine, ca 75-80% sellest sünteesib keha oma igapäevasteks vajadusteks ise. Kolesterool on steroidhormoonide ja ka immuuntasakaaluks nii olulise D-vitamiini eelaineks. Meelde tasub tuletada ka fakti, et kolesterool on viimse kui rakumembraani väärtuslik koostisosa, ilma milleta ei moodustata ühtki rakku meie pidevalt uuenevas kehas. Kolesterooli kaasabil toodetakse organismis rasvade seedimiseks vajalikke sapphappeid ja teisi biomolekule, kolesterool aitab parandada haavu ja kaitseb nahka.

Kolesterool on ka oluline antioksüdant, mis kaitseb muu seas aju ning paneb aluse müeliini ja vajalike närvivahendusainete tootmisele . Vanemas eas tõuseb organismis kolesteroolitase füsioloogiliselt, seda seoses suurenenud vajadusega organismi toetada, rakumembraane stabiliseerida ja põletikukoldeid paigata. Teadusuuringud on sedastanud, et kõrgem kolesteroolitase aeglustab aju allakäigu kiirust neurodegeneratiivsete haigustega patsientidel. Need, kelle kolesteroolitase on kõrgeim, säilitavad pikas perspektiivis kõige paremal tasemel funktsionaalsuse. Tänapäeval Põhjamaades levinud soovituste kohaselt kaalutakse üle 50-aastaste puhul medikamentoosse ravi vajadust alles siis, kui üldkolesteroolitase on üle 7 mmol/L.

Levinud arvamuse kohaselt viitab kõrge kolesteroolinäit suurenenud riskile haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse (nt ateroskleroosi), kuid see ei pruugi nii olla. Uuringute põhjal on ca pooltel infarkti või insuldi saanutel kolesteroolinäidud korras, küll aga on neil kõigil normist väljas homotsüsteiininäit, mida reeglina ei kontrollita. Üldkolesteroolinäidust tunduvalt olulisem on tasakaal erinevate kolesterooli tüüpide (üldkolesterool, HDL, VLDL, LDL-i erinevad alaklassid) vahel. Tänapäeva kaasaegsetes laborites on võimalik lipiidide aterogeensust ehk kolesterooli tüüpide vahekorda ka detailselt hinnata.

Niisiis tuleb meeles pidada, et ohtlik ei ole mitte igasugune kolesterool, vaid veres ringlev oksüdeerunud ehk rääsunud kolesterool. Probleeme kolesterooli ainevahetusega võivad muu seas põhjustada ka kilpnäärme töö häirumine (madal FT3 ehk trijoodtüroniini tase) ja uneapnoe. Kolesterooli rääsumisele aitavad kaasa ka rafineeritud süsivesikutest ja suhkrust nõrguv toidusedel ning transrasvade ja Omega 6 rasvhapete liig menüüs. Kõikide hädade põhjuseks peetud küllastunud rasvad ja loomsed toidud, mida aastakümneid stigmatiseeriti, on nüüdseks ammu häbimärgist vabastatud. Ulatuslikes teadusuuringutes on selgunud, et küllastunud rasvade tarbimise ja südamehaiguste vahel puudub märkimisväärne seos

Enne kolesteroolilangetajate (statiinide) kasuks otsustamist tasuks omale kindlasti selgeks teha ka ravimite toimemehhanismid ja kõrvaltoimed. Seda enam et probleemi näiline kadumine analüüsivastustest ei tähenda ju sugugi, et probleemi tekkepõhjused (põletikulised toiduvalikud ja tervisekauge elustiil) sellest kaoksid.

Statiinid takistavad efektiivselt kolesterooli tootmist maksas ja langetavad seeläbi automaatselt ka kolesteroolinäite, kuid takistavad samas organismile oluliste rasvlahustuvate vitamiinide omastamist. Kolesterooli kõrval pärsitakse ka antioksüdantide (skvaleeni) ja südamelihasele vajaliku vitamiini, koensüüm Q10 tootmist. Koensüüm Q10 defitsiit kehas võib omakorda põhjustada südameprobleeme, madalat energiataset ja jõetust. Kolesterooli sünteesi blokeerimine võib tekitada tõsist lihasvalu, põhjustada kognitiivse võimekuse langust ning tõsta depressiooni haigestumise riski. 2012. a väljastas USA Ravimi- ja Toiduamet (FDA) hoiatuse statiinide ajufunktsioone halvendava mõju kohta.

Lisaks eelmainitule on teada, et statiinide kasutamine mõjutab viletsalt veresuhkru tasakaalu ja tõstab eelsoodumuse korral II tüübi diabeeti haigestumise riski lausa 30% võrra. Diabeet omakorda tõstab dramaatiliselt riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Nõiaring?

Eesmärgiks ei peaks seega olema mitte niivõrd kolesterooli tootmist blokeerida, kuivõrd tegeleda probleemi põhjusega ehk alaägedate põletikuliste protsesside vähendamisega organismis. Seda viimast saame väga efektiivselt teha oma elustiili ja unehügieeni üle vaadates ning menüüs põletikuvastastele valikutele keskendudes.

Soovitused kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks:

• Kiudainerikkad taimsed toidud vähendavad kolesterooli imendumist sooltes, seovad üleliigse ja aitavad kehast väljutada. Parimad kiudained on selleris, kapsas, õuntes, ubades, läätsedes, selleris, kuivatatud ploomides, tatras ja kaerahelvestes.

• Omega 3 rasvhapped tõstavad HDL kolesterooli taset ja vähendavad kolesterooli oksüdeerumise ohtu. Parimaks Omega 3 allikaks on rasvane külmaveekala: heeringas, makrell, sardiinid ja tursk. Mõistlik on hoiduda raskmetallidest koormatud tuunikalast. Omega 3 rasvhappeid leidub ka lina-, kanepi-, kõrvitsa- ja chiaseemnetes ning -õlides.

• Küüslauk kaitseb veresooni, takistab kolesteroolil arteriseintele liimumast ning hoiab seega ära hilisemate ladestuste ohu. Tarvita küüslauku just värskena, nii väljendub selle imetaime jõud kõige võimsamalt.

• Luteiini sisaldavad toidud kaitsevad arteri seinu kolesterooliladestuste eest, hoides ära ummistumise ning vähendades infarkti ohtu. Rikkalikult luteiini sisaldavad tumerohelised lehtviljad (spinat, lehtpeet, kale (lehtkapsas), brokoli, aga ka porgandid ja tumedad marjad (mustikad, mustsõstrad, vaarikad, maasikad).

• Roheline tee on rikas antioksüdantide poolest, mis kaitsevad kolesterooli rääsumise eest. Joo teed ilma suhkruta, kuid lisa sinna kindlasti sidruni- või laimilõik - nii aitad heade ainete imendumisele veelgi kaasa.

• Hoidu suitsetamisest ja alkoholi liigtarvitamisest, sest mõlemad tegevused mõjuvad äärmiselt kahjustavalt nii veresoontele, erinevatele organitele kui ka organismi põletikuvastastele ressurssidele.

• Igasugune füüsiline aktiivsus soodustab vere hapnikusisalduse tõusu, vereringe paranemist ja kolesterooli tõstvate stessihormoonide langetamist.

• Viimane, kuid olulisim soovitus: hoiduge liigsest stressist! Kõrge stressitase stimuleerib põletikuainete tootmist, vähendab insuliinitundlikkust ja kergitab sellega seonduvalt ka kolesterooli taset.

Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav

Allikas: Toitumistarkus.ee

Loe lisaks: Kõht korda! 14 nippi seedimise soodustamiseks

Varjatud suhkrusõltuvuse küüsis: 8 põhjust, miks valge suhkur menüüst välja jätta

11 põhjust, miks su kehakaal ei lange