Kas mul on gripp ja teised korduma kippuvad küsimused


Kas mul on gripp ja teised korduma kippuvad küsimused
Foto: depositphotos.com

Grippi põhjustavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused. Muu hulgas võib haigusega kaasneda peavalu, kõrge palavik, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus ning lihase- ja liigesevalu. Gripi ladinakeelne nimi Influenza tuleneb itaallaste kunagisest uskumusest, et palaviku, köha ja külmetuse taga on tähtede mõju (influenza).

Kuidas gripi ja tavalise külmetuse vahel vahet teha?

Teiste tervise huvides on parem karta kui kahetseda. Kahtluse korral võta ühendust perearstiga.

Miks gripp eeskätt talvel levib?

See pole veel päris selge. Samas on merisigadega tehtud katsete käigus leitud, et gripiviirused levivad paremini külmas ja kuivas õhus. See on iseloomulik pigem talvistele tingimustele. Inimesed veedavad talvel ka rohkem aega siseruumides ja puutuvad teiste inimestega rohkem kokku. See soodustab omakorda viiruse levikut. See ei tähenda aga, et inimesed suvel üldse grippi ei haigestu.

Kui pikalt grippi haigestunud inimene nakkusohtlik on?

Gripi inkubatsiooniperiood on 1-4 päeva. Nakkus võib levida ühelt inimeselt teisele juba päev enne sümptomite avaldumist. Muidu täie tervise juures inimesed põevad gripi läbi tavaliselt 3-7 päevaga. Tööle või kooli ei tohiks seejärel kohe minna. Ennast hästi tundev inimene võib nakatada teisi veel 5-7 päeva.

Kas grippi on mitut sorti?

Seotud lood:

Gripiviirused jagatakse kõige laiemalt viirusosakeste pinnavalkude põhjal A-, B-, C- ja D-tüüpi gripiks. A- ja B- tüüpi gripiviirused põhjustavad haiguspuhanguid ja mõnikord ka epideemiaid.

Samas on viirused kergelt erinevad. A-tüüpi gripiviiruste alatüübid suudavad nakatada peale inimeste ka veel näiteks sigu, hobuseid, hülgeid ja linde. See soodustab erinevaid mutatsioone kandvate gripitüvede pärilikkusaine rekombineerumist. Tulemuseks võivad olla seega gripitüved, mis suudavad paljundada ja levitada ennast varasemast kiiremini ning paremini.

B-tüüpi gripiviiruste muteerumiskiirus 2-3 korda aeglasem. Neid pole seostatud ühegi pandeemiaga. Lisaks inimestele võivad nakatada B-tüüpi gripiviirused hülgeid.

C-tüüpi gripiviirused suudavad nakatada lisaks inimestele veel sigu ja koeri. Kuigi laiemalt need inimeselt inimesele ei levi, võivad need tekitada piiratud ulatusega haiguspuhanguid.

D-tüüpi gripiviiruste olemasolu sai teatavaks alles suhteliselt hiljuti - 2014. aastal. Toona leitud gripiviirused nakatavad teadaolevalt veiseid ja sigu, kuid mitte inimesi.

Laiemalt levivad inimeselt inimesele nn seagripid H1N1 ja H3N2 ning B-tüüpi gripiviirused.

Mis lugu nende H-de ja N-idega on?

A-tüüpi gripiviirusi jagatakse nende pinnal leiduvate torujate antigeenide põhjal veel täiendavalt erinevateks alatüüpideks. Hemaglutiniini (H) ja neuraminidaasi (N) põhjal tunneb gripiviirusi ära inimeste ja teiste loomade immuunsüsteem. Kokku on tänaseks avastatud 18 hemaglutiniini ja 11 neuraminidaasi vormi. Need omakorda võivad omavahel kombineerudes moodustada 198 erinevat gripivarianti.

Nii H kui ka N on viiruse leviku seisukohalt üliolulised. Lihtsustatult aitab hemaglutiniin viirusel rakku tungida. Neuraminidaas aga nakatada teisi rakke.

H kinnitab end rakupinnal leiduva suhkru siaalhappe külge. Selle tulemusel ümbritseb rakk selle membraani-sarnase mulliga ja imeb selle hävitamiseks raku sisse. pH taseme muutuse tõttu muudab hemaglutiniin oma kuju, võimaldades viirusosakesel membraanist välja tungida. Neuraminidaas soodustab seevastu siaalhappe raku pinnalt eemaldamist. Selle tagajärjel pääsevad viiruspartiklid nakatama teisi rakke.

B-tüüpi gripiviiruseid alatüüpideks ei jagata. Tegelik gripitüvede arv on variatsioonide tõttu gripiviiruste pärilikkusaines - RNA-s - aga veelgi suurem.

Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee

Loe lisaks: 10 võimsat looduslikku antibiootikumi tervise turgutamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks

Tervendav ja vürtsikas kurkumipiim leevendab külmetushaiguste sümptomeid, stressi ja seedeprobleeme

Kuidas tõsta immuunsust?

KOMMENTEERI!