Füüsikud selgitavad, kuidas vältida põrsaspruuniks põlemist


Füüsikud selgitavad, kuidas vältida põrsaspruuniks põlemist
Foto: depositphotos.com

Soojad ja selged kevadilmad on nõudnud päikesest põlenud roosatavate kehade näol oma esimesed ohvrid. Anname ERR Novaatori vahendusel nõu, kuidas kõige hullemat vältida ja mida pidada meeles UV-indeksi lugemisel.

Definitsiooni järgi määrab UV-indeks Päikese ultraviolettkiirguse kiiritustiheduse suhtelise väärtuse rahvusvahelisel standardskaalal. Praktiliselt aitab see hinnata päikesekiirgusest lähtuva ohu suurust. Päris kogu lugu näiteks ilmateenistuse lehel nähtav UV-indeks siiski ei räägi.

"Tervisele mõjub positiivselt ja negatiivselt saadud energiahulk ja kiirguse spektraalne koostis. UV-indeks annab hetkväärtuse ja on mõeldud orientiiriks. Kui see on teatud piirist suurem, peaks olema ettevaatlik ja ei maksa päikese käes olemisega hoogu minna, eriti kevadel," märkis Tartu observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme.

Vaata tabelit SIIT.

Taevased tegurid

Eestis on UV-kiirguse näitajad kõige kõrgemad tavaliselt kella 13 paiku. Eerme tõi välja, et päeva pikkusest umbes 40 protsenti moodustaval kuuel lõunatunnil saabub Maale suurem osa kahjulikust kiirgusest.

"Kevadisel ajal saame selle aja jooksul päevasest UVB kiirgusest kätte 75-80 protsenti. UVA kiirgusest 65 protsendi kanti. Mida lühem lainepikkus, seda kitsamale ajavahemikule see koondub. Kui vaatame kõige tõhusamana mõjuvaid lainepikkusi ehk alla 300 nanomeetri jäävaid, saame keskpäevastel tundidel kiirgusest kätte juba 95 protsenti," laiendas vanemteadur.

Seotud lood:

UV-indeksi täpse väärtuse määravad ka muud tegurid. "Lisaks sõltub see väga palju atmosfääri puhtusest. Kui taevas on tumesinine, võib arvata, et indeks on väga kõrge. Kui Päikese lähedal on väikesed valged rünkpilved, võib üldiselt mõne minutiga muidu selge ilma korral näha laugel kõveral keskpäeva paiku teravaid tippe," selgitas keskkonnaagentuuri peaspetsialist, klimatoloog Ain Kallis.

Rünkpilvedest tingitud hüpped viivad sageli aasta rekordväärtusteni. "Eestis on olnud viimastel aastatel kaks korda UV-indeks 8,6. See on juba selline, mida näeme suvel Hispaanias-Itaalias-Kreekas. Kuid nii kõrge oli see vaid paari minuti vältel. Muidu jäi see ikka seitsme lähedale," tõi klimatoloog näite. Paksemate pilvede üleminek toob seevastu kaasa UV-indeksi ajutise languse.

"UV-indeks näitab, et tegelik kiirgusspekter on läbi korrutatud spektraalse mõjufunktsiooniga. Funktsioon on selline, et kõige lühema lainepikkusega, veidi alla 300 nanomeetri jääv kiirgus mõjub täie rauaga. Silmale nähtavale piirile läheneva kiirguse ehk umbes 400-nanomeetrise lainepikkusega kiirguse mõju on sellest umbes kümnetuhandik.

Kuigi UV-indeks seda otseselt ei näita, on lühemate ja pikemate lainepikkuste proportsioon väga tähtis. Ohtlikumaks peetava UVB panus on alati 1,5 korda suurem kui UVA oma, kuigi viimast on energeetilises mõttes palju rohkem. Oma mõjuvuselt moodustab UVA kiirguse oma UVBst umbes 0,4-0,6 protsenti. Seetõttu on ka keskpäev ohtlikum. Peale selle tuleb UVB'd rohkem ka hajuskiirgusena - põõsa juurde varju minemisest pole kasu!" Kalju Eerme

Kõrvale ei saa jätta osoonikihi mõju. Erinevalt käibetõest on see tavaliselt kevadeti paksem kui sügisel. Nõnda on kevadel sama päikese kõrguse juures ja kellaajal saadud doos väiksem kui sügisel.

Ettevaatlikum tuleks olla mitmeid nädalaid kestnud rannailmade korral. "Üks rusikareegel on, et väga ilusa selge ilmaga on meil kõrgrõhkkond. See pressib aga ülemised kihid, kus osoon paikneb, ka kõrgemale ja teeb osoonikihi hõredamaks. Kiiritustihedus on võib-olla väga paarkümmend protsenti suurem ja sellesse peaks suhtuma mõnevõrra ettevaatlikumalt," hoiatas Eerme.

Piirkondlikud eripärad

Ilmateenistuse veebilehel on võimalik jälgida UV-indeksi väärtust Roomassaares, Tallinnas, Pärnus ja Tõraveres. Olulisel määral UV-indeks Eestis ei varieeru. "Kui see nüüd +- 0,5 võrra erineb, pole sellel suurt tähendust. Vahe tuleks sisse, kui see oleks meil äkki seitse või kaheksa, mida võib juhtuda haruldastel asjaoludel. Üldiselt ei tõuse indeks meil nii kõrgele ka kõige kõrgemate päikeseseisudega," laiendas vanemteadur.

Kallis märkis, et sisemaal elavad inimesed võiksid lähtuda pigem Tõravere näitajast. "Näiteks Tõravere ja Roomassaare Vilsandi vahel võivad olla suured erinevused, kuna sisemaal võib olla tolmu ja pilvi rohkem ning atmosfäär olla hoopis teistsugusem. Erinevad on ka päikesepaiste kestvuse näitaja. Ajuti on õhk mere ääres väga puhas, misläbi on kõrgem UV-kiirguse hulk. Lääne-Eesti võiks vaadata seetõttu pigem Pärnu kanti," leidis klimatoloog.

Mere lähedus avaldab teiselgi moel. "Üldiselt on nii, et kõik rohelised taimed peegeldavad ultraviolettkiirgust tagasi väga vähe, vaid umbes kaks protsenti. Liivalt tuleb juba üle 10 protsendi ja veelt samamoodi. Nii on mereäärne päevitamine tõhusam, aga natukene ohtlikum," märkis Eerme.

Käesoleva aasta UV-kiirguse taset kommenteerides leidis Kallis, et tegu pole millegi erakordsega. "UV-kiirguse mõttes on kevad päris korralik, aga on olnud aastaid, kus on UV-kiirgus olnud märksa kõrgem. Meil tuli see 4-4,2 alles äsja, kuid mõnikord on olnud see märtsis juba. Jume ikka saab, aga mitte sellist põrsaspruuni-roosat. Mõnikord on kohe näha olnud, kui inimesed on väljas ja roosatavad kohe. Praegu on maainimestel selline terve pruun jume näol. Midagi pole järsult tulnud," mõtiskles klimatoloog.

Täiendavad ohud

Nii Kallis kui ka Eerme nentisid, et inimesed ei oska end sageli välismaale suvitama minnes piisavalt kaitsta. See võib viia kurbade tagajärgedeni. "Kui näiteks Inglismaal 1960. aastatel inimesed rikastusid ja hakkasid käima rohkem Egiptuses, Tuneesias, siis 30 aastat hiljem kasvas nahavähi juhtumite arv kõrgemaks kui kunagi varem. Kui seda uurima hakati, selgus, et see oli seesama seltskond, kes käis seal Vahemere ääres mõõdutundetult päevitamas," tõi Kallis näite.

Eerme sõnul võis nahavähi juhtumite sagenemist täheldada ka Nõukogude Liidust Iisraeli emigreerunud juutide puhul. Samas võib terviseprobleemideni viia vastassuunaline ränne. "Päris tumedanahalistel on raskusi meie kliimas selle koguse päikese saamisega, mis oleks D-vitamiini produtseerimiseks piisav. See probleem võib tekkida pagulaste ja põgenikega, kes Põhjamaadesse tulevad," leidis vanemteadur.

Omaette terviserisk on pruuni jume otsingul solaariumi külastamine. "Pole ju võimalik, et Islandil hakkas järsku päike paremini paistma, mille tõttu nahavähki haigestumine kaks korda kasvas. Õnnneks keelati kooliõpilastel peagi solaariumi külastamine ära. See on laiem nähtus tegelikult. Euroopa Liidus on näiteks mitmeid omavalitsusi, kes võitlevad selle eest, et nende territooriumil solaariume poleks ja neile seetõttu kasutuslube ei anta," mõtiskles Eerme.

Mõõdukas tuleks olla ka päris päikese käes viibides. "Ikkagi võiks kella vaadata. Tore olla küll, aga kui on ikka paarkümmend minutit päikese käes oldud, siis peaks vähemalt kevadisel ajal arvama, et aitab kah," sõnas vanemteadur.

Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: Päikesevitamiin D - eluliselt vajalik hormoon

Looduslikud vahendid päikesepõletuse leevendamiseks

13 looduslikku päikesekaitsefaktoriga õli, mis ei lase päikesel su nahale liiga teha

KOMMENTEERI!