Ärevdepressiivne ühiskond ehk hingehädade epideemia


Ärevdepressiivne ühiskond ehk hingehädade epideemia
Foto: depositphotos.com

Depressioon ja ärevushäired näikse olevat vallutanud juba suurema osa maailmast. Eri paigus inimestega kohtudes ja pikemalt vesteldes jõuab ikka ja jälle stressi ja depressiooni teemani. USA-s neelab antidepressante üle 40 miljoni inimese. No mis katk see kõnnib mööda maad, mis on selle põhjustaja ja kuidas see kontrolli alla saada?

Depressiooni nimetus tuleneb ingliskeelsest sõnast "depress", st allasurumine, ja väljendab alateadvusesse surutud lukustunud tundeid ja selliseid negatiivseid emotsioone nagu hirm, häbi, viha, kurbus, valu jne. Allasurumise põhjuseid on palju. Need võivad olla tingitud igast meie vaba tahte vastu minemisest, meile peale surutud moraali-, kasvatus- või religiooninormidest, ebasobivatest situatsioonidest ja õnnetusjuhtumitest ning traumadest, kus nende läbitöötamiseks ei ole olnud võimalust, piisavalt aega ja teadlikkust või on puudunud sellega toimetulekuks oskus. Väga suure trauma puhul kaitseb psüühika ennast selliselt, et pühib toimunu minema tavateadvuse tasandilt, kuid kehasse ja alateadvusesse jääb see alles ning tuleb ikka ja jälle nähtavale, et anda võimalus tervendamiseks. Lahenduseta ja lahti mõtestamata probleemide kuhjumise tagajärjeks on aga depressioon.

Seotud lood:

Depressiooni on defineeritud läbi ajaloo mitmeti. Üldisemalt öeldes on depressioon ehk masendus meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Depressiivsete häirete mitmed sümptomid esinevad depressiooni põdevatel inimestel peaaegu iga päev, nädalate, kuude ja aastate kestel. Depressioonihaige keerutab oma peas negatiivseid mõtteid ringi, justkui alateadlikult otsides võimalust nende tervendamiseks, kuid tal puudub teadlikkus sellega hakkama saamiseks. Kui need negatiivsed mõtted ja tunded aga väga pikaks ajaks kehasse jäävad, on tagajärjeks reaalsed füüsilised haigused.

Ärevushäire on tihedas seoses depressiooniga ning nende seisundite vahel vahetegemine on keeruline ka kogenud psühhiaatrile või psühholoogile. Kui depressioon on „liiga palju minevikku", siis ärevust võiks kokkuvõtvalt iseloomustada kui „liiga palju tulevikku". Mõlemad seisundid häirivad olulisel määral nende all kannatajate elukvaliteeti ja isegi eluga toimetulekut, kuni selleni välja, et sellest elust soovitakse lahkuda omatahtsi.

Antidepressantide lõks

"Ametlik" meditsiin käsitleb neid probleeme valdavalt läbi medikamentoosse lähenemise, mis sisuliselt vaid maskeerib probleemi ja hoiab meid passiivses mugavustsoonis, seda kõike aga organismi mürgitamise arvelt. Kõikidel rohtudel on kõrvalmõjud ja kui rohtusid tarvitada pikemat aega, on see ülimalt ohtlik meie tervisele ja tagajärjeks võivad olla erinevad haigused. Antidepressantide infolehtedel on kõrvalmõjude hulgas nimetatud depressiooni süvenemine, enesetapukalduvuse suurenemine ja isegi teiste tapmise mõtted, mis teinekord ka täide viiakse. Mõtlemapanev fakt on, et USA-s nn koolitulistamisi toime pannud noored on valdavalt olnud antidepressantide tarvitajad. Depressiooniravimitest loobuda püüdnud inimesed räägivad oma kannatustest õuduslugusid.

Inglismaa ülikoolide poolt läbi viidud uuringute tulemused olid masendavad - rohkem kui pooled (56,4%) kogesid võõrutusnähtusid ja peaaegu pooled (47,5%) hindasid neid tõsisteks. 25% pidid võõrutussümptomite tõttu loobuma tööst määramata ajaks, kuna olid kaotanud töövõime. Grupis, kus antidepressantidele oli lisatud muid ravimeid, oli vastav protsent 36. 64% ütlesid, et ei saanud oma arstilt mingisugust infot ravimi kõrvalmõjude ega ka võõrutusprobleemide kohta. Sümptomites valdavamad olid unetus, ärevus, ka hallutsinatsioonid. Teine uuring (Journal of Addictive Behaviours) väidab, et ainuüksi Inglismaal antidepressante tarvitavatest seitsmest miljonist inimesest on neli miljonit võõrutusnähtude ohus neist loobumisel.

Arste ja tervishoiuametnikke on nende uuringute alusel süüdistatud võõrutusnähtude probleemi teadlikus vähendamises ning seeläbi antidepressantide kasutamise suurendamises. Uuringute alusel on ümbervaatamisel Ühendkuningriigi tervishoiuametkondade senised ametlikud seisukohad, mis käsitlevad võõrutusnähtusid kui "kergeid".

Uuringud näitasid seda, mida patsiendid olid teadnud, aga arsti eitanud aastaid - antidepressandid on ohtlikud preparaadid. Esiteks ei toimi need nii, nagu neid reklaamitakse (mitmete uuringute põhjal ei ole nende mõju parem platseeboefektist), teiseks on kaasnevad riskid vägagi suured ja kolmandaks juhitakse inimene eemale tõelistest lahendustest. Probleemide eitamine ja sümptomite mahasurumine teevad meist nõrgad, elujõuetud inimesed. Probleemidele otsavaatamine ja nendega teadlikult tegelemine aga hoiab meid kontaktis iseendaga ja kohal oma elus, see võimaldab meil olla terve ja sitke ning suhtuda ilmnevatesse probleemidesse kui väljakutsetesse.

Kuna psühhotroopsetest medikamentidest loobuda on väga raske ja inimestele tunduvad need odavate (haigekassa maksab ju poole hinnast) lahendustena, mida võiks kasutama jäädagi, siis on tähtis teadvustada selle näilise odavuse tegelikku hinda: uuringud on näidanud ("Psühhotroopsete medikamentide kantserogeensus", Amerio jt), et psühhotroopsete medikamentide kestev tarvitamine suurendab märgatavalt ka vähki haigestumise riski.

Tähtis on teada, et paljud meie hingehädad on seotud sünniga ja varases lapsepõlves kogetud stressidega. Kahjuks vaid väga vähesed on nendest stressidest puudutamata. Iga haiglasünd (ka pealiskaudsel hinnangul kõige paremini kulgenud sünnitus) on stressisünd juba seetõttu, et sünnitaja ei ole tavaliselt sünniks korralikult ette valmistatud, sünd toimub võõras keskkonnas ja võõraste inimeste juuresolekul, see kõik tekitab sünnitajal stressi, mis kandub üle ka beebile. Lisame veel võõrad kummikinnastes käed, kes vastsündinut esimesena puudutavad, emast eraldamine, et teha protseduure, nagu kaalumine, mõõtmine ja vaktsineerimine, mis on otsene valu tekitamine. See kõik on stress vastsündinule. Eraldi tõsine teema on kirurgiline sünd, st keisrilõige. Millest on tekkinud veendumus, et neid allasurutud stresse saab tervendada tabletiga? Sünnistressi või lapseeas psühhotrauma läbielanute puhul saame samuti kasutada terminit traumajärgne stressisündroom (PSTD ehk Post Traumatic Stress Disorder), mida üldiselt kasutatakse sõjakoledusi näinud sõdurite puhul. Kuna suur osa inimestest on stressis, siis on meil ka stressist haige ühiskond.

Lahendused iseendas

See on uskumatu, kui vähe me tegelikult iseennast tunneme. Me võime lõpetada ülikoole, kuid iseenda tundmisele ei vii see sugugi lähemale ja nii kordame põlvest põlve oma suguvõsa, perekonna eludraamasid.

Uskumatu tõsiasi on ka see, et meie haridusprogrammis ei ole kohta ei loodusseadustele ega enese tundmaõppimisele. Seetõttu ei teagi me, et oleme ise oma probleemide põhjustajad, sest oleme vastu võtnud otsuseid juba sünnieelsel ja -järgsel ajal ning valinud just selliselt mõelda. Mõttel on aga kandev roll elus, oma mõtetega loome oma elu. Me ei tea ka seda, et meie keha mäletab neid negatiivseid tundeid ja emotsioone ja seda, et tänu sellele on neid võimalik hiljem, kogenud terapeudi juhtimisel teadlikult üles kergitada ja muuta. Inimene on isetervenev, isepuhastuv ja ennast taasloov süsteem nagu looduski. Kõik, mis vajab tervendamist, tuleb nähtavale seni, kuni see on tervendatud. Ja siis kaob. Kõik, mida me vajame, on tunda loodusseadusi ja õppida ennast tundma. Kõigepealt aga tuleb võtta vastutus oma elu ja tervise eest iseenda kätte.

Vastutuse võtmine algab teadlik olemisest: olen oma elus toimuva ise oma mõtetega loonud ja saan seda ka ise muuta. Eriti oluline on võtta tähelepanu alla ennast vähendavad ja kahjustavad mõtted, meie varjupool, sest selle all on kinni suur osa meie loovenergiast, meie vägi. See, kuidas ma suhtun endasse, on see, kuidas ma suhtun tegelikult ka teistesse. Ei olegi nii väga lihtne panna tähele, mida ma tegelikult mõtlen, sest mõtted on nagu kiirrongid, mis kihutavad ülihelikiirusel ja katsu sa siis neid tabada. Kui mõtteid ei suuda tabada, siis võib näha oma loomingut inimestelt saadud tagasipeegeldustelt ja elus toimuva kaudu, aga seegi ei ole algajale sageli jõukohane. Hea uudis on, seda saab kogenud terapeudi abiga õppida.

Hinga hing terveks

Iidsetes religioonides olid preestrid ka tervendajad. Kõige tähtsamaks ei peetud aga taimse ravi või kirurgiaga tegelenud preestreid, vaid sõnaga ravijaid ehk siis teadvuse ja alateadvuse mõjutajaid. Kui paljud meie arstid seda kunsti oskavad? Nii arst Luule Viilma kui teadjamees Gunnar Aarma on väitnud, et hea tervise ja õnneliku elu alus on õige mõtlemine, õige hingamine, õige toitumine ja õige liikumine, kõige olulisemad nendest aga ülekaalukalt ikkagi mõtlemine ja hingamine.

Kuulus psühhiaater Carl Jung on öelnud: "Kuni me ei tee alateadvuses olevat teadvustatuks, juhib see meie elu ja siis nimetame me seda saatuseks." Dr Jungi kirjutatu tähendab, et kui saame teadlikuks meid juhtivatest alateadvuslikest jõududest, kogeme vabadust ja omandame võime iseennast ja läbi selle oma elu ise teadlikult juhtida. Maailma ühe tuntuima hingamisterapeudi Binnie A. Dansby õpetus (algallika protsess ja hingamistöö) töötab mõtte ja hingamisega. Selle alusel ja muid teraapiaid kombineerides on loodud tervendava hingamise programm, mis võimaldab jõuda sügava kontaktini iseendaga, näha oma mittetoetavaid mõttemustreid, neid vabastada, luua uusi toetavaid mustreid ja seeläbi terveneda keha, hinge, vaimu tasanditel, mis muudab elu.

Alateadvusse surutut saab tervendada vaid alateadvuse mõjutamise läbi! Hingamise eritehnikad kogenud terapeudi juhtimisel võimaldavad viia inimese muutunud teadvuse seisundisse ning aidata tal vabastada sinna surutud stresse.

See on medikamentideta ja väga tõhus. Tegemist on protsessiga, seepärast varuge kannatust. Mõnikord võivad muutused tulla pisikeste sammudega. Igal inimesel on see protsess isemoodi, kuid mitte keegi ei saa öelda, et muutused ei toimuks. Jah, sa vajad aja võtmist iseenda jaoks ja seda esialgu regulaarselt igal nädalal. Universumis põhineb kõik kordusel, rütmil. Teatakse, et vana ümbertegemine põhineb 21 kordusel. Kui mitte enne, siis tavaliselt pärast kümnendat korda toimub teadvuses nihe ja sa hakkad taipama. Muidugi peab tegelema ka õige liikumise ja toitumisega, kuna edu toob vaid kompleksne lähenemine. Meie programm seda kõike ka sisaldab.

Autorid: Andres Lindmäe, arst ja Aili Lindmäe, tervendava hingamise terapeut

Loe lisaks: 5 lihtsat sammu ärevuse, hirmude ja paanika leevendamiseks

Praktilised nõuanded ärevuse ja depressiooniga toimetulekuks

Alkeemia lugemisnurk | Stressi vähendamine hingamise abil

KOMMENTEERI!