Treening võib krooniliste haiguste ravis olla tõhusam kui ravimid


Treening võib krooniliste haiguste ravis olla tõhusam kui ravimid
Foto: depositphotos.com

Ei ole kahtlust, et regulaarne treenimine aitab keha ja vaimu parema tervise juures hoida. Uuringud näitavad, et treening võib olla palju enamat kui haiguseid ennetav vahend – on leitud, et regulaarne kehaline koormus võib olla krooniliste haiguste ravis sama efektiivne kui retseptiravimid, kuid ilma toksiliste kõrvalmõjudeta, vahendab Telegram.ee.

Need ei pea tingimata olema luustikku ja lihaskonda mõjutavad haigused nagu artriit, osteoporoos, fibromüalgia jms. Treening aitab ravida ka metaboolse sündroomiga seotud haiguseid (insuliiniresistentsus, II tüübi diabeet, kõrgvererõhutõbi, ülekaalulisus), südame-veresoonkonna ja kopsuhaiguseid (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, südamepuudulikkus, astma) ning on abiks isegi vähi ja depressiooni ravis.

Teadusajakirjas British Medical Journal avaldatud analüüsis võrreldi, kas treeningu ja ravimite kasutegur on varasemate kliiniliste katsete andmete põhjal võrreldavad ning aitavad patsientide eluiga pikendada. Seni on uuritud treeningu ja ravimite mõju eraldiseisvatena, kuid nende kasutegurit ei ole omavahel võrreldud. Uuriti nelja valdkonda, milles on varem leitud, et treeningul on kasulik mõju — südamehaiguste ennetus, diabeedi ennetus, insuldi järgne taastusravi ja südamepuudulikkuse ravi.

Seotud lood:

Uuringus võrreldi andmeid 339 274 inimese kohta, kellest 15 000 olid saanud oma terviseprobleemi leevenduseks füüsilist koormust ning ülejäänud olid ravimikatsetustes osalenud inimesed. Südamehaiguste ja diabeedi ennetuses ei leitud olulist erinevust ravimite ja treeningu tõhususe vahel. Insuldijärgses taastusravis oli treening aga oluliselt efektiivsem kui ravimid. Kuid südamepuudulikkusega patsientide puhul leiti, et diureetilised ravimid olid tõhusamad kui treening.

Uuringut juhtinud teadlase Huseyin Naci sõnul ei tähenda see seda, et patsiendid peaks lõpetama ravimite võtmise. Pigem tähendab see seda, et arstid peavad olema väga otsekohesed, arutades patsientidega seda, kuidas kehaline treening võib nende elu päästa. “Meil on vaja rohkem uurimusi, et tõesti mõista treeningu elusid päästvat toimet ning selleks, et mõista, millist tüüpi treening erinevate inimeste puhul kõige paremini toimib,” kommenteeris Naci.

Spordimeditsiinil peaks olema suurem roll

Krooniliste haiguste ravimine treeninguga ei ole uus idee, kuid see ei saavutanud populaarsust enne, kui 20. sajandil. Juba Hippokrates kirjutas, et aktiivse tegevusega muutub keha tervemaks ning vananeb paremini, ilma treeninguta tekivad haigused, pidurdub kasv ja inimesed vananevad enneaegselt. Pikka aega arvati aga, et treening on vaid tervetele inimestele, mitte krooniliste haiguste käes vaevlejatele.

19. sajandini ei peetud treeningut arvestatavaks ravimeetodiks, kuid mees, kes seda arvamust muutma asus, oli Robert Tait McKenzie. Erinevalt teistest samal ajal tegutsenud arstidest, kes määrasid sageli raviks vanne ja puhkust, hakkas ta töötama selle nimel, et kasutada haiguste rehabilitatsioonis treeningut.

Tänapäeval uuritakse treeningu kui ravimeetodi piire. Spordimeditsiiniarstid peaksid seda protsessi juhtima, sest on suur hulk inimesi, kelle puhul peaks treening olema nende ravi peamine nurgakivi. Sageli saavutatakse regulaarse treeningu ja füsioteraapiaga oluliselt paremaid tulemusi, kui ükski ravim suudaks pakkuda.

Allikas: Telegram.ee

Loe lisaks: Hoolitse oma tervise eest: juba 15 minutit igapäevast kõndimist muudab sinu keha ja elu!

Värskenda oma aju: kõndimine parandab mõttetööd

Millised on istumisega seotud terviseriskid ja mida teha probleemide vältimiseks?

Maandamise kunst: ühendus maaga annab energiat ja elujõudu ning ravib stressi

KOMMENTEERI!