Nende soov oli välja uurida, kas ja mil viisil mõjutab passiivne elustiil aju tervist. Teadlased kogusid kokku 35 inimest vanuses 45 kuni 75 ning uuringut läbi viiv tiim uuris neilt, missugune on nende füüsiline aktiivsus ning keskmine arv tunde, mis nad veetsid eelneva nädala jooksul istudes. Igat osalejat vaadeldi MRT (magnetresonantstomograafia) all, mis andis detailse ülevaate oimusagarast, mis on kuulmiseks ja pikemaajaliste mälestuste moodustamiseks vajalik aju osa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem, kui ükski teine sagar ning on selles osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, sündmuste, numbrite, objektide, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. Hippokampus ise asub temporaalsagara aju keskosa poolel asuvas koores ning paistab minevikumälestuste moodustamises tegelevana.
Teadlased avastasid, et passiivne eluviis võib oluliselt mõjutada oimusagarat ning seda ahendada. Samuti leiti, et istumise ja passiivse eluviisi tehtud kahjud on pöördumatud ning kui kahju on tehtud, ei aita isegi suur hulk füüsilist aktiivsust. Tänapäevane eluviis, mille juurde kuulub suur hulk vidinaid ja seadmeid, naelutab meid üha tihedamini ja pikemaks perioodiks passiivsesse olekusse ning sellest saab märkamatult osa meie igapäevasest rutiinist. Aga kui sa oma tööd ja elustiilu muuta ei saa, siis mida teha, et vähendada passimise laastavat mõju ajule?
Lihtsad tegevused, mis päästavad istumise laastavast mõjust
Aja end reklaamipauside ajal püsti - tõuse, tee kas või paar kätekõverdust või kükki, pese nõusid, venita, vii prügi välja. Tee mida iganes selleks, et murda välja passiivsest tsüklist, kuhu me kõik aeg-ajalt vajume ning mida ekraani ees istumine kahtlemata süvendab.
- Toimeta aias ringi - Ameerika Südameassotsiatsioon klassifitseerib aiandusega tegelemise keskmise koormusega treeninguks. Paljud rohenäpud kinnitavad, et aias kõpitsemine on hea nii vaimule kui füüsisele.
- Jookse - Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et isegi kui joosta päevas 5-10 minutit rahulikus tempos, vähendab see südamehaigustesse jäämisse riski ning üleüldse on jooksjate seas väiksem surmajuhtumite arv.
- Tõuse püsti- Isegi istuva töö puhul on kasulik ennast iga 20 minuti tagant püsti ajada ning kas või mõnele kõnele seistes vastata. Tõuse ja jaluta, täida oma veepudel, jutusta kolleegiga paar sõna juttu (soovitavalt tööst, et ülemus viltu ei vaataks). Näost näkku suhtlemine värskendab mõtlemist.
- Kasuta treppe - Treppidest käimine kulutab kaheksa kuni üheksa korda rohkem energiat kui istumine ning ümmarguselt seitse korda rohkem energiat kui liftiga sõitmine.
- Jaluta - Uuringud kinnitavad, et inimestel, kes tegid kiirkõndi või treenisid keskmise koormusega päevas vähemalt 30 minutit, oli ääretult väike risk surra järsu südameseiskumise tagajärjel. Samuti kinnitas uuring, et jalutamine hoiab dementsust efektiivsemalt eemal kui ristsõnad.
Seega kui sul enne ei olnud motivatsiooni end püsti ajada ning kaalu kaotamine ei tundu piisava motivatsiooniga, tee seda kas või oma aju tervise nimel. Pane arvuti või telefon hetkeks kõrvale ning asu teele. Isegi kui sul pole kindlat sihtpunkti, tee ring ümber naabruse ning hinga sõõm värsket õhku. Usu - su keha ja vaim tänavad sind.
Allikas: Telegram.ee
Loe lisaks: Looduses viibimine toob kasu tähelepanuvõimele ja vaimsele tervisele
Istumisega seotud terviseriskid ja mida teha probleemide vältimiseks
Loodus on meie ema. Me haigestume, sest elame temast äralõigatuina
Rüht korda: vaata järgi, kas sina istud arvuti ees õigesti?
KOMMENTEERI!