Nende soov oli välja uurida, kas ja mil viisil mõjutab passiivne elustiil aju tervist. Teadlased kogusid kokku 35 inimest vanuses 45 kuni 75 ning uuringut läbi viiv tiim uuris neilt, missugune on nende füüsiline aktiivsus ning keskmine arv tunde, mis nad veetsid eelneva nädala jooksul istudes. Igat osalejat vaadeldi MRT (magnetresonantstomograafia) all, mis andis detailse ülevaate oimusagarast, mis on kuulmiseks ja pikemaajaliste mälestuste moodustamiseks vajalik aju osa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem, kui ükski teine sagar ning on selles osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, sündmuste, numbrite, objektide, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. Hippokampus ise asub temporaalsagara aju keskosa poolel asuvas koores ning paistab minevikumälestuste moodustamises tegelevana.
Teadlased avastasid, et passiivne eluviis võib oluliselt mõjutada oimusagarat ning seda ahendada. Samuti leiti, et istumise ja passiivse eluviisi tehtud kahjud on pöördumatud ning kui kahju on tehtud, ei aita isegi suur hulk füüsilist aktiivsust. Tänapäevane eluviis, mille juurde kuulub suur hulk vidinaid ja seadmeid, naelutab meid üha tihedamini ja pikemaks perioodiks passiivsesse olekusse ning sellest saab märkamatult osa meie igapäevasest rutiinist. Aga kui sa oma tööd ja elustiilu muuta ei saa, siis mida teha, et vähendada passimise laastavat mõju ajule?
Lihtsad tegevused, mis päästavad istumise laastavast mõjust
KOMMENTEERI!