Mida tähendab armumine esimesest silmapilgust?


Mida tähendab armumine esimesest silmapilgust?
Foto: depositphotos.com

Armumine esimesest silmapilgust pole pelgalt kõnekäänd, sellele on leitud ka teaduslik põhjendus. Kumb mängib suuremat rolli selles, et tunneme justkui liblikaid kõhus, kas mõistus või süda?

Armumine ei tekita ainult kokaiini tarbimise tagajärjel tekkiva eufooriaga sarnast tunnet, vaid mõjutab ka aju neid piirkondi, mis on seotud mõtlemisega, näitab New Yorgis asuva Syracuse ülikooli teadlaste poolt läbi viidud meta-analüüs.

Syracuse ülikooli professori Stephanie Ortigue'i poolt juhitud teadlaste rühm avastas, et armumiseks kulub kõigest 0,2 sekundit, kirjutas Physorg.com.

Armumise korral töötavad inimese aju 12 piirkonda koostöös, et vabastada eufooriat esile kutsuvaid kemikaale, nagu näiteks dopamiini, oksütotsiini, adrenaliini ja vasopressiini.

Armastustunne mõjutab ka keerulisi kognitiivseid funktsioone, näiteks vaimset kujutlusvõimet, metafoore ja kehakuvandit

Uuringu tulemused tekitavad küsimuse, et kas armumine tuleb ikka südamest, või põhjustab seda hoopis aju? Ortigue'i sõnul on see alati konksuga küsimus.

Tema arvates on armumise põhjustajaks aju, kuid samas on ka süda sellega seotud, sest armastus on keeruline nähtus, mille puhul toimuvad protsessid, kus mõlemad organid teineteist vastastikku mõjutavad.

Seotud lood:

Näiteks aju teatud osade aktiveerumine võib stimuleerida südant, mille tulemuseks on tunne, et "liblikad on kõhus".

Mõningad sümptomid, mida me peame südame poolt põhjustatuks, võivad tuleneda hoopis ajust.

Teised teadlased täheldasid ka närvi kasvufaktori (NGF) suurenemist ning seda eriti äsjaarmunud paaride puhul. NGF on vajalik sümpaatiliste ja sensoorsete neutronite eluks.

Mainitud molekul mängib olulist rolli armumisel esimesest silmapilgust.

Ortigue'i sõnul kinnitavad uurimistulemused, et armastust on võimalik teaduslikult põhjendada.

Uurimistulemused omavad olulist mõju neuroteadustele ja vaimse tervise uuringutele, sest kui armastus ei toimi, siis võib see kaasa tuua märkimisväärset stressi ja depressiooni.

Ortigue'i sõnul võimaldab armastuse poolt stimuleeritud ajupiirkondade tuvastamine arstidel ja terapeutidel paremini mõista armuvalus patsiente.

Uuring näitab ka seda, et armumisega on seotud aju erinevad osad.

Näiteks tingimusteta armastus, mis esineb ema ja lapse vahel, tekib erinevate ajupiirkondade, sealhulgas aju keskosa, koostoimel.

Kirglikku armastust põhjustavad aju need osad, mis on seotud tunnustuse ning kognitiivsete funktsioonidega, nagu näiteks keha kujutamisega.

Otigue'i juhitud teadlaste rühm tegi koostööd USAs asuva West Virginia ülikooli ja Šveitsi teadlastega.

Uurimistulemused ilmusid ajakirjas Journal of Sexual Medicine.

Autor: Jaak-Kristian Sutt

Allikas: www.novaator.ee

KOMMENTEERI!