Kes on kokku puutunud Rännaku meetodiga, teab, et see võtab aega paar tundi ning viisiks on tavaliselt silmad suletuna istumine. Laste puhul see nii loomulikult ei ole. Samamoodi ei pea lapse puhul alati süüvima mõnda mälestusse, piisab ka häiriva sündmuse või kogemuse lahendamisest. "Mina teen oma kahele lapsele rännakut täitsa hoo pealt, vahel lausa söögitegemise kõrvalt," räägib Rännaku praktik Kristi Sipra, kelle sõnul kulub ühe protsessi läbitegemiseks maksimaalselt 15 minutit. Kahte tundi, nagu täiskasvanutega läheb, laste puhul kuidagi arvestada ei saa.
"Laps saab olla silmad lahti, teha oma toimetusi ning minu küsimustega lihtsalt kaasa minna," räägib ta. Siiski toonib Kristi Sipra, et Rännaku võimalikult edukaks läbimiseks on vaja minna lapsega samale tasandile: "Kui vaja, siis hüpata selle tegemise ajal temaga batuudil, joonistada koos või vedeleda voodis. Last ei tohiks kindlasti sundida olema rahulik või istuma ühe koha peal paigal, sest siis võib kergesti tõrge tekkida ja laps ei avane."
Malle toob aga välja, et igale lapsele tuleb läheneda omamoodi, sest nad kõik on erinevad. Lasterännaku seminaril õpetab Bettina Hallifax mitmeid viise, mida katsetada, et lapseni jõuda. "Ühele sobib rohkem rääkimine, teine suudab end paremini väljendada aga hoopis joonistada. Kolmas avaneb läbi muinasjuttude," tutvustab praktik põgusalt lasterännaku erinevaid lähenemisviise.
Kui olla südames, siis liiga ei saa teha
Oma kogemusele tuginedes oskavad nii Malle kui Kristi öelda, et paljudel vanematel on hirm oma lastele rännakut teha, sest kardetakse neile sellega kuidagi liiga teha. "Kui me tunnetame piiri, ei hakka neile seda peale suruma, oleme südames ja soovime neile head, siis ei saa rännaku meetod lastele midagi halba teha," on Kristi veendunud.
Tema lapsed lausa ootavad ja naudivad seda. "Vahel nad ütlevad ise, et ma neile protsessi teeks ning see on neil juba nii selge, et kui ma mingi lause või osa vahelt ära jätan, siis tuletavad nad mulle seda meelde," naerab ta. Malle nõustub ja lisab, et kuna lapsed on nii haprad ja vastuvõtlikud, siis peab täiskasvanu võtma selle vastutuse, et nad ei püüa last kuidagi mõjutada, temaga manipuleerida või omakasu lõigata protsessist.
Lasteseminar annab lisakindluse
Seda, kui tihti ja mis vanuselt lasterännakut teha võib, kuskil otseselt määratletud pole. Mõlemad praktikud ütlevad, et laps, kellel on piisav sõnavara oma tunnete ja mõtete väljendamiseks, on protsessiks sobiv. "Mina alustasin ühe oma lapsega, kui ta oli neljane," toob Malle näite ja lisab: "Võtsime abiks ka joonistamise, sest see andis talle rohkem võimalust enda väljendamiseks."
KOMMENTEERI!