Kuidas valida seepi?


Kuidas valida seepi?

Mida silmas pidada seebi valimisel? Mida tasub kindlasti vältida ja milliseid koostisosi pakendilt otsida, et valiku tegemist lihtsustada. Anname ülevaate seebi koostisosade mõjust tervisele ja keskkonnale.

Seebi keskkonna- ja tervisemõjud

Tavalised masstoodangu seebid ja vedelseebid võivad sisaldada kunstlike värv- ja lõhnaaineid, triklosaani, parabeene, ftalaate, DEA ühendeid ja teisi potentsiaalselt ohtlikke kemikaale.

Paistab, et kosmeetika tootjad ning turundajad on avastanud inimestes peituva hirmu silmaga nähtamatute bakterite ees. Kui varem tarvitati sellist bakterivastast ainet nagu triklosaan (5-chloro-2- (2,4-dichlorophenoxy) - phenol, triclosan) ainult haiglates, et sealse nakkusega võidelda, siis nüüd jõuab see kemikaal meieni ka antibakteriaalse seebi ja vedelseebi sees.

Esmapilgul võib tunduda, et nii saamegi endale tõhusamad seebid, aga kahjuks toovad antibakteriaalsed puhastusvahendid endaga kaasa mitmeid hädasid. Triklosaani ja teiste bakteritapjate igapäevane kasutamine soodustab nendele ainetele resistentsete bakterite ehk superbakterite teket.

Me aitame superbakterite tekkele kaasa ka liigsagedase antibiootikumide tarbimisega. Liigne hügieen ehk pisikute vähesus võib endaga kaasa tuua allergiliste haiguste sagenemise. Astma, mida peeti haruldaseks veel kolmkümmend aastat tagasi, vaevab nüüd 20-30% Suurbritannia ning Austraalia elanikkonnast. Arenenud maades on sagenenud heinapalavik, ekseemid, insuliinsõltuv diabeet ning reumatoidartriit. Seda hoolimata aina steriilsemast elustiilist.

Triklosaanist võivad ainevahetuse käigus tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähkkasvajate teket. Triklosaan on bioakumuleeruv – jääb pidama rasvkudedesse ning ei lagune seal. Kui triklosaani sisaldav pesuvesi satub loodusesse, siis ladestub nimetatud aine ka teistesse elusorganismidesse.

Parabeene (alkyl parahydroxy benzoates – butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben) kasutatakse säilitusainetena. On avastatud parabeenide nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele. Alati tasub jälgida, et koostises ei oleks ühendeid, mille lõpus on sõna "parabeen".

Ftalaadid (dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP või BzBP) on kosmeetikas kasutusel naha niisutajatena. Ftalaadid põhjustavad katseloomadel arengudefekte ja nad võivad kahjustada hormoonsüsteemi. Ftalaate seostatakse allergia ja astmaga.

Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine. Sünteetilised lõhnastajad võivad esile kutsuda allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, nahadermatiiti ja  pigmendilaike. Halvematel juhtudel võivad lõhnad olla mürgised või koguni vähki tekitavad.

Keemilised värvained kosmeetikas võivad soodustada vähi ja allergia teket, ärritada nahka ning koguneda organismi (nagu ka triklosaangi). Kui nüüd loogiliselt mõelda, siis tegelikult pole meil värvitud seepe vaja. Kunstlikke värvaineid kasutatakse vaid parema müügiedu nimel.

1997. aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA-lisandite ja vähki haigestumise vahel. Selle aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA- lisandeid.
Paljud seebid on tehtud petrokeemilistest ainetest, mille tootmiseks on kulutatud naftat. Naftat kulub ka plastikpakenditele.

Kosmeetikatööstuses kasutatakse ka palju loomkatsetega kosmeetika testimist. Seda vaatamata asjaolule, et saadud tulemusi ei kasutata toodete inimesele ohutumaks tegemiseks, vaid ainul mürgisuse astme määramiseks. Toodete testimiseks on olemas ka loomkatsetest vabad viisid.

Draize test üritab teha kindlaks kemikaalide kahjulikkust jälgides kahjustusi, mis need looma silmadele ja nahale tekitavad. Silma ärritavuse testimisel pannakse testitava toote lahust grupile teadvusel olevatele loomadele otse silma. Naha ärritavuse testimisel pannakse katsetatavat ainet looma raseeritud ja marrastatud nahale. Loomad kannatavad katseperioodi jooksul ekstreemset valu. Testperiood kestab sageli päevi. Testid kahjustavad ka loomade silmi ja põhjustavad pimedaks jäämist. Katseperioodi lõpul tapetakse kõik katseloomad.

LD-50 testi (Lethal Dose 50 Percent) kasutatakse elavatel loomadel, et määrata kindlaks aine täpne mürgisuse aste. Lethal Dose 50 Percent tähendab aine kontsentratsiooni kogust, mis tapab pooled testgrupi loomadest kindla ajaperioodi jooksul. Katseloomi sunnitakse seda ainet sisse võtma, sisse hingama või muul moel tarbima. On tüüpiline, et katseperioodi vältel kogeb loom valu, krampe, kõhulahtisust, mädavoolu ja veritsemisi silmadest ja suust. Nende katsete käigus loomad kas surevad või tapetakse pärast katseid.

Nipid keskkonna ja tervise säästmiseks

Eelistage keskkonnasõbralikke ja biolagunevatest koostisosadest seepe. Eriti tasub seda meeles pidada matkajatel ja teistel, kes kasutavad seepi vahetult looduses. Seebivalik on oluline ka majapidamistes, kus puudub reovee kogumise võimalus. Keskkonnasõbralikud seebid on looduslikest materjalidest ja nad on tervisele ohutumad. Keskkonnasõbralikud seebid on sageli valminud tööstuslikke masinaid kasutamata ning omavad lisaväärtust kauni käsitöö või tervendava loodusliku lõhna näol.

Kasutage julmusevaba seepi. Alati tasub eelistada loomsete katseteta valminud seepi. Paljud inimesed väldivad kosmeetikas ka muid loomseid derivaate (searasv, härjasapp, piim, mesi jms). Täistaimsed seebid on keskkonnasõbralikud, sest nende tegemiseks on kulunud vähem keskkonnaressursse (vähem vett ja taimi - loomakasvatus on väga kulukas protsess).

Kasutage kohalikku toodangut. Kohalik toodang on enamasti tehtud väiksemates mahtudes ja kohalikust toorainest. Nii säästate suurel hulgal transpordikilomeetreid ja toetate kohalikku ettevõtlust.

Tehke ise seepi. Nii saate täielikult kontrollida, mis koostisosad seebi sisse lähevad. Seebitegemise viise on mitmeid.
Vältige ülepakendamist ja taaskasutage pakendeid. Võimalusel viige plastikust vedelseebitaara kogumiskonteinerisse. Uurige, kas teile meeldivat vedelseepi müüakse ka täitepudelitena. Kui ei müüda, siis ostke toodet suurema pudeliga. Nii säästate pakenditele kuluvat materjali. Plastikpudelid ei ole biolagunevad ja prügimäele sattudes kestavad nad keskmiselt 500 aastat. Plastikpudelid viiakse segapakendite konteineritesse. Enne tuleb need puhtaks pesta. Kraani all pudeli loputamise asemel on mõtet viimane loputusvesi hoopis pesukäsnale valada.

Võimalusel vältige palmiõli sisaldavaid tooteid. Palmiõli on odav õli, mida kasutatakse huulepulkades, kreemides, seepides ja paljudes toiduainetes. Indoneesias tavatsetakse troopiline mets hävitada ja asendada see palmiõli tootvate istandustega. See aga suurendab oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Indoneesia on hetkel Hiina ja USA järel kolmandal kohal CO2 emissiooni poolest. Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga nagu praegu, siis on viieteistkümne aasta pärast Indoneesia troopiline mets hävitatud.

Autor: Katrin Lipp

Allikas: www.bioneer.ee

KOMMENTEERI!