Kuidas korraldada terviseüritusi?


Kuidas korraldada edukat tervisesündmust?
Kuidas korraldada edukat tervisesündmust?

Kui terviseteemad kõnetavad ja on tahtmine ise midagi oma kogukonnas, piirkonnas, sõpruskonnas ära teha, siis kust alustada? Toome ära peamised punktid, mida tervisenõustaja, tervisesündmuste korraldaja või "tervisevedur" silmas peaks pidama.

Kuidas korraldada edukat tervisesündmust?

Enne sündmust püüdke leida vastus küsimustele: mis, miks, millal, kellele ja kuidas? Selles mõneosalises käsiraamatu kokkuvõttes saavad kõik sündmusekorraldajad kasulikke näpunäiteid.

1. Millses vormis sündmusi korraldada?

•    vestlusringid
•    filmiõhtud
•    infopäevad
•    ühised toiduvalmistamised
•    liikumissündmused
•    loengud
•    töötoad
•    grupiprotsessid, grupiarutelud
•    mõni muu loov lahendus

Vorm sõltub sündmuse eesmärgist:

•    Mis on sündmuse eesmärk? Mis võiks olla põletavaim ja olulisim teema?
•    Kas lahendada mõnda kogukonnas muret tekitavat temaatikat? Või alustada hoopis mingist hetkel ühiskonnas aktuaalsest või populaarsest teemast?
•    Kas lahendada inimeste poolt individuaalselt välja pakutud teemasid või tervisetoetaja enda poolt välja pakutut?

2. Mis teemadel sündmusi luua?

Mõned näited:

•    Eluratta joonistamine: üldine, aga ka teemakohased (näiteks toitumine, liikumine, vaimne tervis jms);
•    Terviseteemade arutelud kasutades avatud ruumi või maailmakohvikut (kuidas tagada oma kogukonnaliikmete parem tervisekäitumine, kuidas tekitada kogukonda sportimisvõimalused, kuidas kaasata noori/pensionäre/mehi jne);
•    Ravimtaimed raviks ja toiduks;
•    Tervislik toitumine – kokkamine ja retseptide jagamine;
•    Kohalik mahetoit ja selle suurem kasutamine;
•    Jooga, kepikõnd, matk, rattasõit, väejooks, jalutamine, vabastav tants, metsaretk ravimtaimede tundmaõppimiseks jne;
•    Seksuaalkäitumine ning sellega seotud tabud;
•    Prügi sorteerimine ja majandamine;
•    Suhted ja suhtlemine;
•    Perekond ja selle toimimine;
•    Sisemaailm: keha, hing ja vaim, tunded, eneseareng;
•    Juhendatud meelerännakud;
•    Esmaabikoolitused;
•    Jne.

Seotud lood:

3. Millal sündmust korraldada?

•    Millisel nädalapäeval, kas nädala sees või nädalavahetusel?
•    Kas terve päev või mõned tunnid õhtupoolikul?
•    Kas pausidega või järjepanu?
•    Kas tubasele tegevusele liita õuetegevust? Kas selleks on mingeid ajalisi või ilmaga seotud takistusi?
•    Arvestage inimeste tööaegade ja transpordivõimalustega (nt bussi sõiduaegade graafikuga, kogukonna traditsioonide ja muu taolisega).

4. Kellele sündmus suunata?

•    Kas teha sündmus vanadele, noortele, meestele, naistele, lastele või kõigile?
•    Kas teha sündmus nendele, kes juba käivad terviseteemalistel olengutel või hoopis nendele, kes on kodused?
•    Kuidas kaasata kõrvalejäänuid?

5. Kuidas tehniliselt läbi viia?

•    Kas teha sündmus kodus, õues, koolis, rahvamajas, vallamajas, raamatukogus jne?
•    Kas on vaja toole, laudu, kööki, nõusid, projektorit filminäitamiseks, paberit, markereid, paljundamisvõimalusi vms?

6. Milliste vahendite eest terviseõhtuid läbi viia?

•    Küsige raamatukogust, valla- ja rahvamajast tasuta ruume.
•    Vajadusel koostage väike eelarve ja leidke iga rea kõrvale võimalus leida sellele kulukohale toetaja.
•    Laske igal osalejal kaasa tuua enda küpsetis, jook, hoidis vms – nn ühisjagamine;
•    Küsige väikest sümboolset osalustasu
•    Kirjutage projekte: toetusvõimaluste ja projektide kirjutamise kohta saab nõu küsida Maakondlikest Arenduskeskustest, www. arenduskeskused.ee. Uurige ka Liidri programmi võimalusi oma piirkonnas. Lisaks näiteks: www.projektid.ee/projektiekspert, www.eas.ee;
•    Paluge esinejatel tulla tasuta rääkima, tasudes nende transpordikulu
•    Kasutage oma valla ja küla elanike andeid ja oskusi ning kutsuge õhtut läbi viima kohalikke asjatundjaid (nt kokkama, pärimust tutvustama, kepikõndi tegema, joogat läbi viima, ravimtaimi tutvustama jne);
•    Leidke sponsoreid, kes aitaksid tasuda kohvipauside eest ning varustaksid vajadusel sündmust näiteks kingituste või auhindadega;
•    Olge leidlik ja loominguline! Ükski sündmus ei saa jääda toimumata rahapuudusel!

7. Tervisesündmustest teada andmine

Põhiliselt peaks keskenduma järgmistele küsimustele:

•    Kommunikatsiooni eesmärgid: mida ja miks me tahame öelda, mis peaks selle tulemusel toimuma?
•    Sihtrühmad: võimalikult täpne kirjeldus kelleni tahame jõuda? Näiteks: kas tegemist on oma küla inimestega, vallarahvaga, hoopis suurema sündmusega või vastupidi, väga tillukese ja konkreetse grupiga (näiteks väikelaste emad).
•    Sõnumid: milliste konkreetsete sõnumite abil saate oma info sihtrühmale kohale toimetada? Näiteks: kas soovite teada anda tulevasest sündmusest, kutsute inimesi üles oma elustiili lihtsate vahendite abil tervislikumaks muutma, soovite leida kaasamõtlejaid tervisetoetaja tegevuseks oma kogukonnas vms.
•    Kanalid: milliste vahendite abil oma sõnumit edastatakse ja kas sellega kaasnevad ka kulutused?  Näiteks: heaks vahendiks on reklaamplakatite ülespanek kogukonna sõlmpunktidesse. Kuigi võib tunduda, et sellise tillukese asjaga ei kaasne kulutusi, tuleb arvestada, et plakati kujundamisel võib abi vaja minna, samuti näiteks värviliseks väljatrükiks. Kõik pisidetailid tuleb alguses põhjalikult läbi mõelda, et hiljem ei tekiks üllatusi.
•    Tagasiside: kuidas jäite sündmuse kajastamisega rahule ja mida võiks tulevikus teha teistmoodi? Mil viisil kogute tagasisidet osalejatelt (suusõnaliselt, tagasiside ankeedi või e-kirja kaudu vms)?

Rohkem infot leiad: www.uustervis.ee

Uus tervisevedurite koolitus algab veebruaris 2014, lähemat infot leiab siit: https://www.facebook.com/events/229759530521001/

KOMMENTEERI!