Käitumisprobleemid, konfliktsus ja agressiivsus kodus ja koolis ning sellega toimetulek


Käitumisprobleemid, konfliktsus ja agressiivsus kodus ja koolis ning sellega toimetulek
Foto: depositphotos.com

Kunagi varem pole nii palju räägitud käitumisprobleemidest, aktiivsushäiretest, agressiivsusest ja konfliktsetest siutatsioonidest kodus ja koolis, kui tänasel päeval. Ühelt poolt on see hea - teadvustatakse olukordi, mida varem vaikselt maha salati või ära kannatati. Teisalt ongi aga rohkem erinevaid vaimse tervise ja käitumishäireid, sest ühiskonnana oleme me täna sellises kohas, kus ei kunagi varem - infouputus, nutisõltuvus, elutempo ja enda tõestamise vajadus on suurem kui kunagi varem. Need on teemad, millest on lõputult räägitud, aga millised on siis võimalused kõige sellega toimetulekuks?

Vaimse tervise spetsialistina näen ma ühte suuremat probleemi selles, et me ei oska sageli sellises situatsioonis midagi peale hakata. Me ei oska toime tulla oma emotsioonidega, ei oska konfliktsituatsioone rahumeelselt lahendada, ja kui me ei oska ise seda teha, ei oska me ka teisi selles aidata. Sageli oleme meie, täiskasvanud iseenda peas toimuva virrvarriga nii hõivatud ja iga päev on juba niigi olelusvõitlus vaimselt terveks jäämise nimel, nii et meil pole jõudu ja energiat, aga ka mitte oskuseid abikätt ulatada neile, kes veelgi enam hädas.

Käitumisprobleemid, aga ka kõikvõimalikud konfliktsituatsioonid või agressiivsuse väljendused on suuresti sellised, mida saab lahendada või lausa ära hoida. See nõuab tegelikult kahte oskustepagasit - oskust iseenda (ja oma emotsioonidega) toime tulla ja meetodeid teiste, eriti näiteks pereliikmete toetamiseks ja aitamiseks (aga vahel võib teiste aitamine tähendada ka õpilaste, klientide, kolleegide või patsientide aitamist). Neid kahte pagasit ei saa omavahel lahutada - ei ole võimalik vaid teistele keskendudes ise terveks jääda ja vastupidi - vaid endale keskendudes ei saa aidata teisi. Keskendume hetkel pagasi ühele meetodile.

Seotud lood:

Konfliktsituatsioonide ja agressiivsusega toimetulekumeetod Verge

Üks hea konfliktsituatsioonide ja agressiivsusega toimetulekumeetodeid, mida saab rakendada nii kodus, koolis, töökohal kui tänaval, on Norrast pärit Verge meetod. Verge meetod on ennast praktikas tõestanud efektiivse ja mõjusa lähenemisena, mis aitab agressiivseid olukordi ennetada, lahendada ja pikemas perspektiivis probleemseid situatsioone vähendada. Väga oluline Verge meetodi puhul on see, et meetod rõhutab abivajajaja (antud sitautsioonis siis näiteks agressiivise või konfliktse inimese) respekteerimise olulisust ja seda, et isegi peale konfliktsituatsiooni oleks võimalik kooselu, koostööd, vms jätkata.

Verge on turvaline nii inimesele, kes seda kasutab, kui sellele, kelle peal seda kasutatakse. Verge meetodiga situatsiooni lahendamine peab lõppema selliselt, et ükski osapool ei tunne, nagu temast oleks üle sõidetud, teda oleks väärkoheldud või alandatud. Lähtutakse printsiibist, et igas keerulises ja konfliktses olukorras tuleb füüsiliselt sekkuda võimalikult vähe, selle asemel pakutakse ebatraditsioonilisi ja unikaalseid lahendusi, mida on lihtne õppida ja lihtne rakendada.

Verge on laialt tunnustatud nii haridus- kui meditsiinivaldkonnas, mis võimaldab meetodit kasutades edukalt sekkuda keerulistesse olukordadesse väga erinevates situatsioonides. Verge meetodit on kasulik õppida kõigil, kes puutuvad kokku inimestega, aga eriti on see soovitav neile, kel on kokkupuude ja kohustus lahendada konflikte ja agressioone (õpetajad, terapeudid, perearstid ja -õed, hoolekandeasutuste töötajad, turvakodude töötajad, vaimse tervise spetsialistid, aga ka lapsevanemad, kel on käitumisprobleemidega lapsed või inimesed, kelle pereliikmed kas vaimse või füüsilise tervise probleemide tõttu muutuvad vahel agressiivseks).

Mida õpetab Verge meetod?

Verge meetodi õpe räägib muuhulgas sellest, kuidas tuvastada võimalikku agressiooniohtu, kuidas nn lugeda kehalisi märke, panna tähele ohu tekkimist - Norra psühhiaatriaasutustes näiteks on jõutud seisukohale, et ligi kolmveerand agressiivsetest juhtumistest oleks olnud ärahoitavad töötajate või töökorradluse muutmisega. See tähendab ka seda, et ka kodus, koolis või isegi ühistranspordis on võimalik potentsiaalset eskaleeruvat situatsiooni oskuste olemasolul kas ära hoida või võimalikult turvaliselt lahendada.

Samuti räägib meetod sellest, kuidas reageerida ja toime tulla näiteks kontaktmeetoditega (kui keegi tirib juustest, hammustab, lööb ms) - mõjuv sekkumine ei pea sugugi olema füüsiline, eriti valu tekitamine probleemse isiku vastu on vägivald ja vägivald ei lahenda olukorda, vähemalt pikemas perspektiivis kindlasti mitte.

Verge õpetab ka seda, kuidas agressioonile vahele astuda - sh ka näiteks seda, kuidas takistada enesevigastamist või kuidas vastu astuda ka verbaalsele agressioonile. Verge õpetab edastama teatud metoodikaga sõnumeid, nii verbaalseid kui näiteks kasutama ka teatud kehalisi väljendusi ja hoiakuid sõnumi edastamiseks.

Me elame maailmas, kus ei saa läbi konfliktide ja agressioonita. Aga me elame ka ajal, kus meil on võimalus paljuski ise õppida ja ära teha selleks, et konfliktid ei eskaleeruks ja et probleem laheneks turvaliselt kõikide osapoolte jaoks.

Autor: Kaia-Kaire Hunt, vaimse tervise õde, terapeut, raamatu "Emotsioonide alkeemia" autor

Artiklis on kasutatud infot: verge.ee

Verge koolitus toimub Tallinnas 9.- 10. novembril ja selle info on leitav siit: https://www.facebook.com/events/518113569011763/

KOMMENTEERI!