Armastuse tervendavast jõust teadsid kõik põlisrahvad. Sellest pajatavad legendid, müüdid ja muinasjutud, kus on alati mõni tarkuseiva sees. Tugevaimat ravijõudu omistatakse tingimusteta emaarmastusele – see on armastuse puhtaim vorm.

Ka iidsetest aegadest pärinev rahvatarkus räägib armastuse tervendavat väest. Šamaanide ja nõidade ravijõu võib looduslike raviainete kasutamisele lisaks suurel määral kirjutada kõigutamatu usu ja haigele suunatud armastava tähelepanu arvele.

Tänapäeval nimetatakse seda platseeboefektiks – inimese usk ravimeetodisse ja sellesse, et ta paraneb ongi see, mis teda tervendab. Oletatakse, et ligi kolmandik tervenemistest toimub platseeboefekti mõjul.

Tänapäeva teadlased on armastust vaadelnud ja uurinud nii füüsilisel kui vaimsel tasandil. Olulisi avastusi armastuse seisundi kohta on tehtud väga erinevates teaduse valdkondades. Armastuse olemust ja toimet on uurinud füüsikud, keemikud, bioloogid, psühholoogid, psühhiaatrid, neuroloogid ja kardioloogid.

Viimase aja revolutsioonilised avastused:

* Armastus on immuunsüsteemi võimsaim stimulaator. Tervenemise seisukohalt on armastuse olemasolu nii haige sees kui ümbruskonnas äärmiselt oluline. Armastavas õhkkonnas käivituvad kehas biokeemilised protsessid, mis stimuleerivad tervenemist. Positiivselt meelestatud inimese tervenemise väljavaated on hoopis teistsugused meeleheites patsiendi omast.

Seos psüühiliste häirete ja füüsiliste haiguste vahel on teaduslikult tõestatud – näiteks esineb depressiivsetel inimestel sageli südameveresoonkonna haigusi. Traditsiooniliste ravimeetodite kõrval on armastuse ravitoimet uuritud ja rakendatud ka söömishäiretega patsientide ravimiseks.

* Füüsilise läheduse ja puudutuste puudumine mõjub laastavalt närvisüsteemile. Teaduslikest vaatlustest on selgunud, et nende laste seljaaju närbub, kes ei koge piisavalt füüsilist lähedust. Armastuse nappuse keskkonnas väheneb inimese võime olla tundlik iseenda ja teiste suhtes ning üleüldse mingeid tundeid tunda.

Sagedane sümptom on vaimsed häired, mis võivad kulmineeruda krooniliste füüsiliste ja vaimsete haigusseisunditena. Raskematel juhtudel on tagajärjeks psühhoos või surm. Kultuurid, kus lapsi paitatakse, on rahumeelsemad. Laps, keda paitatakse, kogeb heakskiitu nii füüsilisel kui vaimsel tasandil.

Positiivne tunnustus innustab last aina uutele avastustele ja tema sünnipärane potentsiaal saab avalduda. Lapsest kasvab julgem, intelligentsem ja empaatilisem inimene, kui sellest lapsest, kelle elus positiivne ja tunnustav füüsiline kontakt puudub.

* Meie elu 95-99% ulatuses juhtiva alateadvuse jaoks on armastus, toit ja informatsioon peaaegu eristamatud. Tuleneb see sellest, et alateadvuse baasmustrite kujunemise ajal loote- ja imikueas pärinevad need kolm kõik ühest allikast – emalt. See aitab selgitada väga paljusid inimesi painavaid seisundeid ja sümptoome.

Armastuse vähesuse all kannatav inimene võib seda tõlgendada hoopis näljatundena. Tagajärjeks on nn emotsionaalne söömine, kus toiduga püütakse tulutult täita emotsionaalset tühimikku enda sees.

Sarnaselt liigsöömisele toimub ka liigne info tarbimine. Inimene tunnetab pidevat infonälga ning tarbib selle leevendamiseks meediat ahmides sisse kõike mida televisioon, ajakirjandus ja internet pakuvad. Päeva lõpuks on ta aga tuim, kurnatud ja kogeb sisemist tühjust. Mõlemal juhul on näljatunde lõplikuks kustutamiseks vaja inimese ellu tuua hoopis rohkem armastust.

* Armastuse hulk on otseses seoses inimese igapäevaste mõtete, tunnete, käitumise ja valikutega. Seda hulka saab iga inimene oma teadvusega mõjutada. See ei nõua pingutust vaid tahet ja keskendumist. Sellest lähtuvalt on väga tähtis teadvustada, et otsitud armastuse allikas asub alati otsija enda sees, mitte kusagil väljaspool.

Meis on võime luua armastusküllane keskkond pakkudes armastust nii teistele kui iseendale. Nii armastuse jagamine kui saamine suurendavad armastuse hulka inimese elus.

Autor: Ellen Tõemeel

Allikas: www.holistika.ee