Miks naised paksuks lähevad?


Aastal 1965 kulutas keskmine ameerika naisterahvas kodustele toimetustele 25.7 tundi nädalas.
Aastal 1965 kulutas keskmine ameerika naisterahvas kodustele toimetustele 25.7 tundi nädalas.

Grupp USA erinevate ülikoolide teadlasi otsustasid uurida viimase 45 aasta sotsiaalseid ja keskkonna muutuste trende, mis võiksid kuidagi aidata seletada 19 kuni 64 aastaste naiste kehakaalu tõusu dünaamikat.

Sotsiaalse keskkonna ja ülekaalu vahelised seosed on muutumas oluliseks uurimisteemaks. Seda kahel põhjusel. Esiteks on arenenud riikide elanike kehakaal hakanud pärast eelmise sajandi seitsmekümnendaid hoogsalt tõusma ja teiseks pakub infoajastu uusi võimalusi eluolu kirjeldavate andmete kogumiseks ning tähelepanekute tegemiseks.

Vaadeldavate trendide valiku kriteeriumid oli seotud koduste töödega. Jah, jutt käib perenaiseks olemise ja kehakaalu vaheliste seoste otsimisest. Olgu sama hingetõmbega, enne vihasevõitu kanalivahetust öeldud, et teadlaste arvates on naiste kehakaalu kasvus süüdi vähene koduste tööde tegemine.

Õnneks puudutab see vaid ameerika ühendriikides elavat õrnemat sugu ja siinsed kaaluprobleemid on kindlasti kuidagi seotud meeste koduse laiskusega.

Vaadakem siis, mis on juhtunud ajavahemikus 1965 kuni 2010 USA naiste koduste töödega. Analüüsi aluseks oli kodustele töödele kasutatud aja ja iga tööepisoodi energiakulu tuletis.

Seni on peamiseks ülekaalu põhjuseks peetud positiivset energiabilanssi. Õigem oleks vist öelda, et liiga positiivset, milles süüakse oluliselt rohkem kui kulutatakse. Ülesöömise soodustajaks peetakse toidu ületootmisest tulenevat intensiivset turundamist ja toidu hinna suhtelist langust.

Paraku on toidu kättesaadavuse ja ülekaalu vaheline seos probleemne, sest mitmes riigis, milles toiduenergia saadavus on kasvanud, pole sugugi kehakaal alati tõusnud. Uurijad toovad näiteid vastupidisest, kus kehamassi indeks on samal ajal isegi langenud või jäänud muutumatuks.

Ning ühendriikidest leiab aja kui toiduenergia kättesaadavus langes, aga elanike ülekaal hakkas tõusma. Järelikult on ülekaalu muutuste seletamiseks vaja leida täiendavaid põhjuseid. Seetõttu otsustasidki teadlased uurida energia kulutamise poolt.

Aastal 1965 kulutas keskmine ameerika naisterahvas kodustele toimetustele 25.7 tundi nädalas. Koristamistele, nõude ja riiete pesemisele, triikimisele, õmblemisele ning kindlasti toidu tegemisele ohverdati toona keskmiselt 6000 kcal nädalas. See teeb umbes kahe päeva toidukogusele vastava energiakulu.

Aastaks 2010 kulus kodustele toimetamistele keskmiselt 13.3 tundi nädalas. Energiakulus arvestatuna on see 3486 kcal/nädalas, ehk 360 kcal/päevas. Toidule ümber arvestades vastab 360 kcal kahest kanamunast, kolmest peekoniviilust, saiast ja kohvist koosnevale einele.

Umbes kahe viimase põlvkonna jooksul on oluliselt muutnud naiste tööhõive. Kuuekümnendatel leidus oluliselt rohkem koduseid pereemasid. Täna leidub rohkem töölkäivaid emasid, kes on lisaks üksikhooldajad. Mitte-töölkäivate naiste puhul on kodustele toimetustele kulutatud energia langenud oluliselt rohkem, keskmiselt 16.6 tundi/nädalas. Töölkäivatel naistel oli juba toona vähem mahti kodustele askeldustele ja nende puhul on langus olnud umbes 6.7 tundi/nädalas, ehk umbes 132 kcal/päevas.

Samal ajal kui koduste tööde aja ja energiakulu langesid, kasvas televiisori vaatamisele antud aeg kahekordseks, umbes 16.5 tunnini nädalas. Teleka vaatamise energiakulu ei vääri kokku arvestamist, sest see on tühine. Kasvavad kilogrammid ilmselt mitte. Loomulikult on kõiges süüdi mehed, kes on peamine põhjus lugematute kodumasinate sünnil. Rääkimata stressist, mida nad põhjustavad. Selle peale tahaks tükikese kooki ja natukene lesida.

Autor: Kristjan Port

Kuula Raadio 2 infotehnoloogiakommentaare Portaal SIIT

KOMMENTEERI!