Miks inimesed valetavad, ilustavad ja varjavad?


Miks inimesed valetavad, ilustavad ja varjavad?
Foto: depositphotos.com

Kas aus inimene on see, kes on alati aus või saab inimene end ausaks pidada ka siis, kui ta on mõnikord ebaaus? Kus küll jookseb see piir, kui inimene on olnud ebasiiras, varjanud oma tegelikke mõtteid või teinud midagi valet, aga ta kvalifitseerub ikka ausaks inimeseks? Seekordses Vikerraadio "Peresaates" võtab saatejuht Katrin Saali Saul vaatluse alla aususe teema.

Inimeste käitumist mõjutab kaks tegurit. Ühest küljest - me kõik tahame endast olla arvamusel, et me oleme ausad ja moraalsed inimesed. Ma tahame olla võimelised vaatama peeglisse ja tunda enda üle head meelt ja uhkust. Seepärast teeme me head ja käitume suuremeelselt. Teisest küljest tahame me siiski saada ka kasu. Ja kasu nimel (mis iganes siis kasu all mõtleme - raha, hüvesid, võimu, häid suhteid, vähem tülisid, paremaid treeningtulemusi, kõrgemaid hindeid või lihtsalt rahu) on enamik meist nõus - kes rohkem, kes vähem - aga siiski, me oleme nõus mõningaseks ebaaususeks.

Ilmselgelt on need kaks vajadust (olla aus ja saada kasu ebaaususega) vastuolus.

Siin tuleb meile appi kognitiivne paindlikkus. Inimestele tundub, et kui ma tüssan natukene, võin kasu lõigata sellest, et ma pole täiesti aus. No et ma otseselt ei valeta, aga ma ei räägi kogu tõde, lihtsalt räägin pisut vähem, või räägin palju vähem, või ei räägi üldse midagi, või räägin midagi hoopis muud, mis mind paremasse valgusesse seab.

Seotud lood:

Meie moraalikompass on sõltuvuses sellest, kui palju tõe nihutamist meie jaoks mugav on. Me tüssame nii palju, et meil endale jääb veel mulje, et me oleme siiski laias laastus ausad inimesed.

Enamikul meist on valdkonnad, kus meil on valskuse suhtes nulltolerants ja siis on valdkonnad, kus lubame endale suuremat loomingulist (ebaausamat) mõtteviisi.

Kui me suudame leida ratsionaalse põhjenduse, miks me peame natuke tõega nihverdama, siis on meil palju lihtsam seda teha ja loomulikult on lihtsam selle teadmisega ka elada.

Lihtne on öelda valdkonnas, milles ma ise ei osale, et seal on mu eetiline piir paigas ja moraalikompass näitab õiget suunda.

Vaadakem aga oma valdkondadesse, kus me ise igapäevaselt toimetame - oma suhetesse, töösse - kuidas meil seal eetika ja moraalipiiridega lood on? Lihtne on öelda, olen eetiline inimene, ma ei pruugi kunagi veredopingut, deklareerin ausalt kogu sissetuleku, aga kas su piirid on sama kindlalt paigas ka suhetes - saad sa kinnitada, et sa ei tee kunagi midagi sellist, mida saab pidada valeks, piire rikkuvaks, taunitavaks?

Mõtiskle, hea kuulaja, täna oma ebaaususe ja aususe piiri üle. Millal sa oled ebaaus - ilustad, vähendad, varjad? Kus on sinu piir, millal inimene ületab piiri oma ebaaususes? Ja kas su standardid teiste inimeste puhul, kui nemad oma tõde modelleerivad, on samal kohal? Lubad sa neile sama, mida enda puhul lubad?

Kuula "Peresaadet" SIIT.

Saate autor: Katrin Saali Saul

"Peresaade" kõlab Vikerraadio eetris neljapäeva õhtuti kell 19.05. Saadet saab igal ajal järelkuulata Vikerraadio kodulehel: https://vikerraadio.err.ee/peresaade. Saatejuhtidele saab kirjutada aadressil peresaade@err.ee.

Katrin Saali Saul jätkab saates peamiselt paarisuhete teemadega. Uue hooaja teemaderingis on truudus ja truudusetus, hingehaavad, valetamine, ohvrienergia, seksuaalsuse kujunemine, alkoholi mõju ajule ja suhetele, õed-vennad, ärevus ning see, miks on harjumusi nii raske muuta.

Loe lisaks: Kuidas kujuneb inimese seksuaalsus?

Paarisuhte ABC: peamised kõrvalsuhete tüübid on aeglustaja ja kiirendaja ehk nagu piduri- ja gaasipedaal

Loe veel

Pereterapeut Katrin Saali Saul: truudusetus puudutab meist vähemalt iga neljandat

Kärgpere: lapse energeetilisi sidemeid bioloogiliste vanematega ei tohiks kunagi täiskasvanute egomängude pärast ohverdada

KOMMENTEERI!