Avameelsed armastuskirjad: kui naine armastab meest


Avameelsed armastuskirjad: kui naine armastab meest
Foto: depositphotos.com

Kallis Mees, kirjutan sulle seekord armastusest. Seda, mis asi on armastus, pole keegi aegade algusest saadik suutnud ära defineerida. Küll aga on igaühel sellest oma kujutelm ja ka unelm. Siinkohal ei tasu ajada segamini armumist ja armastust. Armumine on seotud emotsioonidega ja võib kesta lühiajaliselt. See on pigem energeetiline vibratsioon, mis paneb kõik meeled teravamalt liikuma ja tekitab meis õnnetunnet. "Liblikad" lendavad, teed hullusi, kirjutad armastuskirju, nutad ja naerad korraga, sest adrenaliin on kõrge. Unistad ja ei maga enam ühtegi ööd. Võid hakata üleöö luuletusi ja laule kirjutama. Võid hüpata kaljult alla lihtsalt sellepärast, et tahaks lennata. Elu argipäev tundub igav ja tühine ning töö ei istu enam üldse. Iga telefonihelin tundub olevat sinu oma ja samas tekib pettumus, kui see nii polegi. Armumine tekitab meeletu tundepalangu ja on nagu taevasse tõusmine. Nii kirjutab Jana Paulman oma raamatus "Kui naine armastab meest".

Tere, Jana!

Loome endale ise elu. Olengi teinud väikese nimekirja südamesoovidest ja ootan nende soovide täitumist. Punkt punkti haaval on asjad liikunud. Muidugi tuleb oma soovidega olla ettevaatlik ja need võimalikult täpselt sõnastada, et pärast poleks pettumusi. Elus peab paika ütlus, et millest loobud, seda saad. Kui klammerdume mingite kindlate soovide külge, siis järjest enam need kaugenevad meist.

Seotud lood:

Ega mul neid südamesoove enam palju olegi, aga kindlasti soovin, et leiaksin inimese, kellega koos oma eluteed jätkata. Olen soovinud mõlemapoolset tingimusteta armastust. Esialgu tundub ehk ulme, aga eks aeg näitab.

Oma otsekohesuse ja emotsioonide avaldamisega olen paljusid hirmutanud. Enamik meist on harjunud elama võltsmaailmas ja oma tundeid mitte avaldama ning paraku ei saa teistest liiga palju erineda, sest siis hakatakse tõrjuma.

Parim õppimine on teiste aitamine. Samas mõtlevad mehed ja naised väga erinevalt, seega oleks vaja just mõnda meest, et näha asju pisut teise nurga alt.

Üksik inimene on poolik, aga loodus soosib tasakaalu ehk mees- ja naisenergiat. Tänapäeval maailm väärastub ja sellest on kahju.

Tundub, et peaksin lõpetama, muidu saab sellest kirjast juba raamat. Muidugi ootan meie kohtumist. Meil oleks paljustki rääkida, sinusuguseid naisi kohtan harva.

Tervitustega

Mees

Nii see algab.

Armumine võib ajaga muutuda armastuseks. Sellele tuleb vaid piisavalt ja rahulikult aega anda, sest armastus vajab midagi palju sügavamat kui lihtsalt äärmuslikke vibratsioone. Armastades võib saada ka haiget, kuigi tead, et armastus ise on magus.

Millegipärast öeldakse, et naised armastavad kõrvadega ja mehed silmadega. Mingi tõetera selles on, kuid tegelikkus on hoopis selles, et me valime oma kaaslased lõhnameeltega ja energeetiliste vibratsioonide kaudu. Seda nimetataksegi poeetiliselt "keemiaks" või et tekib "tõmme". Teine inimene paneb südame kiiremini kloppima, sest energiasagedused ühtivad, tekib energeetiline sobivus. Ei pea välimuselt olema üldsegi piltilus modell, et leida omale kaaslane. Lihtsalt tekibki mingi keemia mehe ja naise vahel, mis paneb kõik energiad liikuma ning tekib seletamatu, silmadega nähtamatu side, mis teise inimese poole tõmbab.

Ka meiega juhtus see nii, kallis Mees. Ja see juhtus ühe sekundiga seal ilusalongis, kus esimest korda kohtusime. Sa soovisid minult juukselõikust ja sellel eesmärgil seisidki ühtäkki mu ees. Kui sa salongi sisenesid, vakatasime mõlemad. Mu väike poeg jooksis sulle vastu ja tutvustas end. Seejärel tulid sa minu juurde ja kallistasid. See oli väga ootamatu, sest tavaliselt kliendid ei kallista oma juuksurit esimesel kohtumisel. Selline käitumine lõi mu kohe rivist välja. Kallistasin sind vastu veidi ebalevalt, küljetsi, ja läksin korraks isegi salongi tagaruumi, et end koguda. Seal aga, nagu nõiaväel, kukutasin käest maha tükkideks oma juukselõikusmasina. Õnneks leidus tagavaramasin, millega sain su juukseid pügama hakata. Samal ajal jäi mingil seletamatul põhjusel su kuldkell alatiseks seisma, nagu oleks mingi vägi teda rivist välja löönud.

Ma ei ole kunagi endast nii palju rääkinud, kui sinuga kohtudes. Sõnad lihtsalt tulid suust, sest olin pahviks löödud su siirusest ja sisemisest särast. Sa olid küll väga nägus mees, aga hetkel polnud see isegi oluline. Oluline oli hoopis see, millise hardumusega sa mind kuulasid. Heitsin pilgu hetkeks peeglisse ja tabasin su silmist kaastunnet ja poolehoidu, mida ei olnud juba ammu kellegi puhul näinud. See oli just see, mis mind sinu juures kõige rohkem lummas ja kohe ka usaldama pani. Ja see tunne kestab, ükskõik mis vahepeal ka pole juhtunud või kui palju pole vett merre voolanud.

Tere, kallis!

Vaimne olin ma rohkem noorena, elu on mind teinud kogemuste poolest palju realistlikumaks, kaalutlevamaks ja sellevõrra ka rahulikumaks - ma ei torma enam pea ees uutesse suhetesse, kui kuskil on veel lahtisi otsi, mis tuleks kas lõpetada või vähemalt lõpuni mõelda. Selleks on vaja aega ja aega olen ma endale piisavalt võtnud. Sõprus ja armastus eeldavad ka ausust ja eelkõige enda vastu. Pole mõtet loopida lubadusi, mida võib-olla täita ei suuda. Ja see poleks ju ka Sinu suhtes aus. Ma arvan, et esialgu võiks piisata heast läbisaamisest, pealegi oleme veel liiga vähe aega tuttavad. Mina ei rutta sündmustest ette, olen seda kunagi tihti teinud ja enamikul juhtudest läheb ikkagi teisiti, kui olen mõelnud. Lisaks on mul kodus väike poeg, kes kogu mu tähelepanu nõuab, ja hoidku, kui ma selleks aega ei leia!

Kui juhtub aega olema, võib ju niisama lihtsalt aega veeta, eks siis elu näitab, mis saab ja kas saab... Ja kui asjad ei lähe nii, nagu loodame, siis kogemuse võrra rikkamaks saame kindlasti. Pealegi ei taha ma kohe ühe suhte lõppedes hüpata uude suhtesse, sest ma ei tea, mis see endaga kaasa toob - tihti hakkavad vanad varjud kummitama ja see teeb elu ning kogu suhtlemise segaseks.

Mul on ka üks väga-väga vana asi vaja lõpuni mõelda ja see tee kuidagi lõpuni käia, sest see on kindlasti asi, mis hakkab segama. Ja ma ei taha mitte kellelegi valetama hakata. Olen enda vastu aus ja soovin olla aus ka nende vastu, kes minust hoolivad. Nii on lihtsam elada. Milleks elada elu keeruliseks? Olen seda juba piisavalt palju teinud ning proovin nüüd vahelduseks mõningaid vigu vältida.

Ja mis on armastus? Tahan ka selle küsimuse enda jaoks lõpuni mõelda, enne kui hakkan valesid asju armastuse pähe võtma - kaks abielulahutust pole just päris hea arusaamine armastusest. Selleks et saaks selgeks, mis on valesti, ongi vaja mõttepausi, natuke distantseerumist.

Mul pole enam suuri ambitsioone, soovin vaid, et pojal oleks minuga hea elu. Samuti soovin midagi head ühiskonnale anda, et minust jääks maha natukenegi parem maailm.

Uut perekonda ma praegu luua ei taha, mul on kaks toredat last, üks juba oma elu peal, teine tuleb üles kasvatada. See on minu pere. Kuna nooremal on olemas isa, kes oma kohta ja rolli kellelegi teisele ei anna, siis pean paratamatult ka sellega arvestama.

Seetõttu püüa lihtsalt aru saada, et ma pole hetkel veel uueks suhteks valmis. Ma olen rahul selle olukorraga, mis hetkel on. Muidugi ei tea kunagi, mis muutub, aga ma ei rabele, ei pinguta enam üle. Võtan rahulikult.

Ja loomulikult ei pea sa nüüd hakkama minu meelemuutust ootama. Kui Su teele tuleb ÕIGE armastus, siis ära risti ette löö, võta kohe vastu. Ja ole õnnelik.

Ja mina soovin Sulle ka ikka kõike head!

Tervitades

Jana

Ka meie elu on vahetevahel räsinud tagasilöögid ja kriisihetked, kui me absoluutselt teineteist ei mõista ja vahel oma egojonni ajame. Minu meelest on see siiski ainult ajaraisk, kui mõttetu erimeelsuse pärast vaieldes ja näägeldes mitu päeva ära kulutatakse. Õnneks pole me kumbki pika vimmaga, püüame rääkida ja lahendada probleeme kohe või siis äärmisel juhul järgmisel päeval. Sina oled muidugi kangem kui mina, sest ma ei pea tülitsedes vastu, tahan ruttu leppida. Meil sinuga on kirjutamata reegel, et kui oled süüdi, siis julge tunnistada. Tunnistamisest algab kõik: andestus, leppimine ja jätkuv hea suhtlemine. Kõik me eksime, oleme ju inimesed. Vigu pole siiski minu mõistes olemas. On kogemused, mille saame kätte eksides. Tähtis on olla aus.

Tere, Jana!

Sinu kirjad on ilusad ja mõistlikud, väga meeldiv on lugeda. Kohtusin toreda inimesega, sain sellest esimesel korral aru, kuna minul on teatud võimed lugeda inimesi. Muidugi on sinu hing palju haiget saanud ja õppida veel palju, aga selleks mind saadeti.

Igal kohtumisel on oma eesmärk, kas sellest loost tuleb midagi enamat kui meeldiv tutvus, ei tea. Olen aru saanud seda, et elus ei tohi teha ootusi ja lootusi teise inimese suhtes. Tihti kipuvad need purunema ja siis jääb hinge pettumus. Kõik purunenud ootused tekitavad pingeid ja just see ongi põhiline lahutuste põhjus. Seega tuleb nautida ja võtta vastu see, mida teine inimene pakub. Minul pole kellegi suhtes enam mingeid ootusi, sama kehtib sinu kohta.

Hetkel tunnen salapärast tõmmet sinu suhtes, ei enamat. Kohtuda saame ikka nende inimestega, kelle jaoks aega võtame, ja sinul on aega hetkel vähe. Ma ei ole eriti pealetükkiv, need inimesed, kes soovivad minuga koos olla, annavad sellest ise teada ja vastupidi.

Tervitades

Mees

Oma loo algusesse tagasi minnes rõhutasin, et kuidas sa mind kuulasid. Just kuulamisest algabki kõik hea. Tuleb kuulata ja kuulatada. Mitte lihtsalt kuulda. Kuulamine ei käi vaid kõrvadega, vaid kogu oma olemusega ja see, kas sa oled korralikult kuulanud, kohal olnud, peegeldub inimese silmades. Vaata silma ja sa näed tõde. Silmad on hingepeegel. Hingega kuulamine on juba kõrgem pilotaaž. Kes seda valdab, see teab ka, mis on armastus ja mis on tõde. Vahel polegi oluline, mida sa ütled, vaid kuidas ütled või hoopis ütlemata jätad. Vaikuses on tõde. Ka hääle vibratsioonid on väga reetlikud.

Kuidas saada aru naise erinevatest tujudest? Eks ikka kuulates ja kuulatades.

Kui Mart Helme ütles presidendi kohta, et ta käitub nagu emotsionaalselt ülesköetud naine, siis paljud naised solvusid, aga mina ei näinud selles solvumise kohta. Mis on halba selles, kui naine on emotsionaalselt üles köetud? See küll tähendab seda, et mõistusega oma emotsioone enam ei kontrolli, kuid emotsionaalsus iseenesest pole halb nähtus. Tõsi, naised emotsioneerivad vahel liialt. Näiteks ajab meid endast välja, kui mees ei tule õhtuks koju. Kus ta siis viibib? Kellega ta on? Tuhanded küsimused sellest teadmatusest ajavad naist hulluks. Aga siis näiteks selgub, et prügiämbrit välja viies põrkas mees kokku naabri-Jüriga, kes ta pubisse õllekest jooma kutsus ja koos jaurates unustati ära ajataju ja kodutee. No ikka juhtub! Ka paremates peredes. Naine aga hullub kodus, kuni on aina vihasem ja vihasem, vahepeal ulub nutta, nii et rätik märg ja siunab kogu meessoo maapõhja, lubab mehe kohe maha jätta, kui see peaks veel näole andma ja ukse taha tolknema tulema. Pakitakse juba kompse ja kirutakse telefonitsi sõbrannale, kui siga ikka mees on...

Halloo! Minul pole sellist jama olnud ei sinu ega ka kellegi teisega, kuna olen alati valmis mehega kaasa minema kuhu iganes ta kutsub. Olen alati imestanud, et kui mees ja naine elavad koos, siis miks käivad mehed eraldi ja naised eraldi väljas. Miks ei võiks vaba aega vahel ka koos veeta, kasvõi pubis. Kui aga väljaskäimise peale järgneb pikk traktaat, siis hakkabki mees lõpuks üksi väljas käima ja siis, kallid suguõed, ärge imestage, kui ta ka mitmeks päevaks ära kaob. Tee mehega seda, mida ta teha soovib, ja ta on sulle igavesti tänulik ning võtab su alati igale poole kaasa. Veel enam: ta tuleb ka ise sinna, kuhu sina soovid minna. Kaks kärbest ühe hoobiga! Jess!

Selle asemel et ennast emotsionaalselt üles kütta, võiks naine rahulikult tegeleda oma asjadega, kasvõi hobidega, ja oodata, kuni mees oma rännakutelt koju naaseb ning ise räägib, kus ta käis ja mida korda saatis. Kahjuks on naised loodud muretsema ja emotsioneerima, kuna nende parem ajupoolkera on arenenud rohkem kui vasak. Tundlemine on naistele omane nähtus.

Tere, kallis Mees!

Maasikasaak oli väga hea - sõime kohapeal kõhud täis ja tõime ka koju jäätise peale. Meil on oma salakoht, kus saab nii maasikaid korjata kui suure kiviplatoo peal päikest võtta. Ilm lubas seda viimast aga kahjuks vähe. Poiss on nüüd õnnelikult magama jäänud. Maasikad söödud, käisime ka mänguväljakul, kus ta sai ennast tühjaks rahmeldada ja mina vaikselt Sinu peale mõelda. Poleks uskunud, et nii ruttu seda Sulle ütlen, aga ma pole eriti mõistuseinimene, rohkem tunneteinimene ja lähtun oma elus enamasti sellest, mida räägib mulle vaist ja mu enda keha. Ja ma usaldan seda kõige rohkem. Kõik muu tundub tühi-tähi. Muidugi peaksin oma emotsioonide ja tunnetega palju-palju vaoshoitumalt käituma, sest kogemused on ikka tavaliselt sellised, et kui juba hakkan ennast avama, siis tuleb tagasilöök. Paljud inimesed pole otsekohesuse ja siirusega harjunud, toimib rohkem see eestlaslik omaette nohisemine. Seepärast püüan ka viimasel ajal lihtsalt sammhaaval liikuda, mitte tormata.

Vaist ütleb aga seda, et kuna Sa ise oled lihtne ja avatud, on Sinuga ka palju lihtsam olla see, kes olen, ja öelda seda, mida mõtlen ja tunnen. Igaühega nii ei saa. Eks Sa ise oledki indikaator, kuidas mina ennast väljendama hakkan. Lähtungi Sinust. Ja mis seal salata, Sinuga on hea koos olla ja Sul on väga väljendusrikkad ja ilusad silmad. Ja tohutult hea ja võimas energia, mis haarab endasse. Tunnen seda kogu olemusega. Ja see mõjub lummavalt ja ka kummastavalt.

Kuna mu minevikulood on alles värskelt lõppenud, pole ma sulle kaugeltki kõike veel rääkinud, ja ma ei tea, kas on õige kohe uude suhtesse sukelduda. On ju asju, mis võtavad aega - mõned suhted ja tunded tuleb enne uuega alustamist enda sees lõpetada, sest on võimalik, et minevikuvarjud tulevad kummitama. Mõistus ütleb, et ei ole õige sellelt pinnalt hooga alustada. Sisetunne ütleb, et oleks aeg nautida õnne ja armastust, mida olen kaua oodanud. Tegin lõpparve vinduvate suhetega, mis kuhugi edasi ei vii, ja mõtlesin pausi pidada, lihtsalt vaadata, mis elust saab. Ja sealt Sa tulid, nagu Su Enigma-loo tulnukas. Muide, see lugu on ka minu lemmik, kuid ma ei teadnud, kes seda laulab, nüüd lõpuks sain teada. Eriti meeldib seda kuulata pimedas sõites, kui horisondil on lõputu tuledes tee. Jah, Sa lihtsalt tulidki nagu tulnukas ei tea kust. Ja nüüd ma tunnen, et hakkan minema selle tunde võimusesse, mille Sa oma tulekuga oled tekitanud. Võib-olla see peabki nii olema, ei tea. Aga varsti ei saa ma enam selle vastu. Sest Sinuga on kuidagi nii lihtne olla mina ise. Sa meeldid mulle. Ja keemine hakkab varsti 100 kraadi lähedale jõudma. Aga ma usun, et kõik läheb hästi, oled täielik õnnejuhtum mu elus, sest nii sarnast inimest nagu Sina annab tikutulega otsida.

Et mitte üle keeda, lõpetan ruttu kirja, sest kas Sa ikka tead, mis juhtub, kui üle keeb?

Musid, kallid.

Jana

Näiteks ajab mind täiesti endast välja, kui mees tõstab häält või käitub kuidagi närviliselt, hääl on haukuv ja vinguv. Selle peale kärgatan ka mina. Enda emotsioone kontrolliv naine kõnniks vaikides minema, kuid minul tekib vastupidine efekt: ka mina hakkan koera kombel klähvima. Nii tõuseb kõva tüli ja kisa majja. Öeldakse, et pärast äikest on õhk puhtam. Selles on oma tõetera, sest pärast korralikku raginat oleme sinuga jälle kaelakuti koos ja kirge pritsib igast nurgast. Igapäevaselt oleks see muidugi väsitav, aga nädalas paar naginat ära pidada puhastab õhku. Kui armastus on suur, ei minda iga ebakõla peale lahku. Ebakõlast tulebki koos väljuda ja leida mõlemaid pooli rahuldavad lahendused. Kompromissivalmidus kuulub kooselu juurde, ilma selleta ei toimi ükski suhe. Mmm! Ma usaldan ja armastan sellist meest, kes seisab probleemidega vapralt silmitsi, mitte ei põgene kohe, kui hapuks läheb.

Mehe järjekindlus on naisele kui palsam hingele. Kui mees on tagasilöökidest hoolimata järjekindel, sulab vaikselt ka naine. Mehe järjekindlus on naise jaoks kõige seksikam omadus. Vähemalt minusuguse naise jaoks.

Kallis Mees!

Vaatasin Su muusikalood uuesti mitu korda üle ja pean mainima, et üks lugu tegi natuke haiget, aga vastab tõele. Nimelt see Enya lugu. Olen oma viimase aasta enne sinuga kohtumist elanud mingis illusioonis. Kohtusin aasta tagasi oma päris esimese armastusega (sellest ajast, kui olin 18), kellega tegelikult polegi kunagi mingit suhet olnud, kuid kes oli mulle nagu ideaal. Nooruses inspireeris ta mind nii väga, et kirjutasin lõputult luuletusi ja aina mõtlesin talle. Ja nii ligi kaks aastat. Eks ta kadus mul vahepeal silmapiirilt ja siis ma enam isegi ei mõelnud ta peale, elu tuli oma asjadega peale, abielud, suhted, koolid, töö ja muudki. Nüüd aga aasta tagasi sattusime uuesti kokku. Sellel üritusel ütles ta mulle midagi, mis taaselustas kõik mu vanad tunded, tema tunnetest ei tea ma midagi, ja terve aasta olen elanud nagu mingis tühjas illusioonis (täpselt nagu see video), et ta võiks mind armastada. Loomulikult on tal ammu oma elu ja mina lihtsalt unistasin. Aga siis, kui Sa hakkasid minuga sidet looma ja ma tundsin mingit erilist tõmmet Su poole, tegin enda peas ja ka tegudes otsuse ära, et see illusioon peab lõppema. Tegin sellele lõpu just reedel, enne kui Sinuga kohtusime. Võtsin teadlikult vastu otsuse, et tahan uut armastust ja õnne ja Sinu puhul jõudsin selles mingile äratundmisele. Ma pean küll ütlema, et tahaks esialgu liikuda tasa ja targu, sest ükski asi ei muutu üleöö, aga samas mulle meeldib Su mõju ja heameelega laseks kõigel minna, nagu läheb, tagasi vaatamata. Tahangi vaadata ainult ettepoole ja olla õnnelik. Minevikuasjad jäägu minevikku.

Kuna ma juba mainisin, et elus võib esineda minevikuvarje, mis tihti segavad uue armastuse tekkimist, siis arvan, et Sa peaksid seda teadma, enne kui me oma lugu alustame.

Olen valmis võtma vastu seda uut tunnet, mida praegu Su vastu juba tunnen ja ma ei sea selleks mingeid takistusi, sest lõpparved minevikuga on tehtud. Ja küll ka haavad paranevad.

Loodan väga, et ma Sind selle jutuga ei haavanud, aga mulle näib, et uut alustades tuleks alustada ka aususest, sest siis on armastusel kindel vundament.

Elus on palju kummalisi asju, mis meie käike, käitumist ja otsuseid mõjutavad. Tagapõhja teades on lihtsam probleemidest jagu saada. See on nüüd ka koht, mille üle mõelda, kas tahad minuga praegu üldse jätkata.

Mulle meeldid Sina ja see lummus, millega Sa mind ära võlunud oled, samas jään ikkagi mõnedes asjades realistiks.

Tahan sama mida Sinagi. Õnne.

Suudlen.

Jana

Kui olin noor naine, sattus ikka kosilasi, kes tahtsid kuu ja tähed alla tuua. Olin rahulik, ei vastanud kohe sellele, kui mõni "kuldne kuu seljas" kosja tuli. Minule meeldis eelkõige mees, kes esimese tagasilöögi peale ära ei kohkunud, vaid järjekindlalt mu uksele koputas, kuni lõpuks ukse avasin. See mees ka jäi. Ja minu elus ongi olnud vaid järjekindlad mehed. Järjekindla mehega võib minna luurele, matkale ja kasvõi maailma otsa. Sellise mehe kõrval tunneb naine end naisena: turvaliselt ja hoituna. Selline mees on kui kalju.

Meest, kellel puudub järjekindlus, võib pidada tõmbetuultes hulpivaks tuulelipuks, kes ei tea isegi, mida tahab. Sellise mehega on raske maailma vallutada. Sina see ei ole. Oled mu südame võitnud oma sihikindla armastusega. Armastusega, mis on meid aastaid kaitsnud väljastpoolt tulevate probleemide ja raskuste eest. Kuigi ka meie armastuse vundamenti on uuristanud lõputud tagasilöögid küll olmeküsimustes, küll armukadeduse tekkides, küll väljaspool meid paiskuvates ahvatlustes, mis tekitavad ebakindlust ja kahtlusi, samuti usalduskriisides ja meelemuutustes. Meie teel on olnud palju takistusi, mida ületades oleme tundnud veel suuremat lähedust kui kunagi enne. Need on meid liitnud ja näidanud valgust selle tee jätkamisel. Armumise hetkest on möödas juba mitu aastat, kuid meie armastus on kasvanud ja tugevnenud iga raskusega, mida oleme koos suutnud ületada. Meie liitu on kogu see aeg tunnistanud mu poeg, kellele oled olnud tõeliselt hea kasuisa. Ka tema armastab sind sellisena, nagu sa oled. Tingimusteta. Me kasvame iga päevaga järjest enam kokku, meie mõtlemine muutub järjest sarnasemaks. Me juba teame, millega teine lauseid lõpetab ja mida juttu alustades öelda tahab. Meie kirg on paisunud iga päevaga suuremaks, kuigi on olnud ka vaikusehetki. Eks need ole olnud vajalikud, et sisemisi akusid laadida, sest kui akud on tühjad, siis pole ju midagi anda. Kui akud saavad täidetud, haarab armastuse power meid taas ja keemine ületab 100 kraadi. Meie ühine soov on koos vananeda ja jääda teineteise kõrvale, mis ka ei juhtuks. See on pühendumine, truudus ja lojaalsus, see on usaldus, mille oleme koos aastatega ja oma aususega välja võidelnud. Sellist armastust soovin ma igaühele.

Kõik väärivad armastust. Ka kõige nõrgem olevus siin taeva all. Ja kurjusest saab võitu just armastusega.

Sa ju tead, kuidas oleme koos sinuga läbi elanud tõelise kurjuse puudutust, kui meie ellu tungis inimene, kes tahtis meid hävitada. Sa ju tead, mis on manipuleerimise kaval ja saatanlik võim, kui ühel hetkel sa ei tea, kus on tõde ja kus on vale. Me oleme sinuga koos seda lähedalt näinud, tunda saanud ja sellest auga väljunud. Armastus aitas selle katsumusega võidelda ja meid mõistuse juures hoida. Meie sees on võitmatu ja tugev armastus. Hoiame seda, kuni hingame, kallis mees, mu armastus, mu elu!

Tere, kalli!

Me oleme nii vähe koos olnud, aga Sa oled muutunud mulle palju tähtsamaks ja vajalikumaks, kui ma seda isegi oodanud oleks. Mina olen ikka harjunud tasa ja targu oma tundeid "küpsetama". Sinu puhul tuli aga armastus nagu lumelaviin peale, või õieti nagu keeristorm. Tahaks uskuda, et see jääb ka püsima ja me võime käsikäes kõndida päikeseloojangusse, mida olen tegelikult alati armastuse puhul soovinud, lihtsalt alati on läinud teisiti. Aga kuna Sa ütled, et kõik eelnev oli vaid ettevalmistus Sinuni jõudmiseks, siis usaldan seda juttu ja lihtsalt naudin Sinuga koosolemist ja armastust ega juurdle rohkem, miks ja kuidas Sa minuni jõudsid.

Oled omaette nähtus mu elus, püüan Sind hoida ja meievahelist mitte millegagi rikkuda. Sinuga tundub kõik nii lihtne, sest Sind on lihtne armastada. Oled hea iseloomuga ja sooja südamega, Sinuga on turvaline, sa oled väga mehelik.

Mulle meeldib, et sa oskad ja tead nii palju, see on võluv. Sul on suur mõjuvõim ja see köidab mind Sinu juures. Isegi kui need "marsielanikud" Su saatsid minu juurde, võtan Sind ikkagi rohkem oma südame järgi, ehk siis nii või naa oleksin ka ilma nende "marsielaniketa" sinusugust meest armastama hakanud. Sa oled eriline ja seda ma ei kirjuta "marsielanike" arvele, vaid see on Sinu isiksus. Oled karismaatiline ja väga intelligentne, Sinus on mingi fluidum. Ega ma muidu oleks salongis juukselõikusmasinat puruks pillanud, ju Sa ikka mõjusid nii, et käed hakkasid värisema ja jäin vist unistama. Pealegi on seks Sinuga lihtsalt oivaline. Kuigi Sa ei saa aru, millal oma orgasme saan, oli neid ikka päris palju selle kahe öö jooksul. Aga see pole peamine. Peamine on hoopis see, et sinuga armatsemine on nauding, ükskõik kas Sa ainult suudled või oled mu sees. Sa lihtsalt oled kogu oma olemusega mu ära vallutanud ja ma naudin seda täiega.

Usun, et miski juhib meie käike, olen seda ennegi märganud. Kõik meie valikud on alati omavahel seotud ja kuhugi välja viinud. Tahangi siis selle rännaku Sinuga koos läbi teha, et näha, kuhu see tee meid välja viib. Ja kui ma kipun teelt vasakule kalduma, siis usun, et Sina tood mu jälle rajale tagasi ja juhid mind sinna, kuhu vaja. Usaldan oma elu Sinu kätesse, mis ka ei juhtuks. Kuna minu kätes on ka mu poja elu, siis kanname seda vastutust koos, sest minu valikud ei tohi rikkuda tema elu, vaid pigem sooviks, et ka temast saaks minu valikute tõttu õnnelik inimene.

Kallis, isegi kui kõik ei lähe nii, nagu unistame, siis mina ei ripu selle unistuse küljes, sest me ei ole ju sellepärast koos. Me oleme koos ikka teineteise pärast, ükskõik kus me ka ei viibiks, kasvõi Võrumaa metsades. Peaasi et koos. Seepärast tahan öelda, et see California-idee pole minu jaoks üldsegi kinnisidee, vaid tulen lihtsalt Sinu ideega kaasa, tahan olla Sinuga koos. Ja seetõttu ma ka ei mõtle asju „lõhki", aga mis minu võimuses, püüan muidugi tegutseda, et saaksime oma tahtmise. Kui läheb teisiti, pole mõistagi maailmalõpp, järelikult on ette nähtud midagi muud. Kohanema peab kõigega, siis on lihtsam elada ja olla õnnelik.

Ja üldse peab elama siin ja praegu, mitte minevikus ega tulevikus, ja võtma praegusest hetkest kõik, mida see pakub. See ongi õnn. Hetk on teemant, mida lihvime Sinuga koos, siis ta särab.

Need laulud on Sulle ajaviiteks seal metsas, et Sa mind ikka ära ei unustaks ja kiirelt tagasi minu juurde jõuaks.

Kalli, musi.

Jana

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Jana Paulmani raamatust "Kui naine armastab meest".

PILGRIMI VEEBIBUUM! 💥 Eriline aeg loob erilised hinnad - ka maikuus leiab püsiklient PILGRIMI E-POEST väärt lugemist KUNI -80% SOODSAMALT!

Telli koju mugavalt ja kontaktivabalt: https://pilgrim.ee/raamatud.html



KOMMENTEERI!