Võrgutamine

Kui olete leidnud ideaalse kandidaadi, liikuge vallutamise faasi. Oluline on meeles pidada, et sensoorsete võimete kasutamises on inimesed täielikud võhikud. Kõik, mis puudutab lõhnu, eritisi ja muud sarnast, on nende puhul mõttetu; see võib olla hoopis vastupidise mõjuga. Kõik, mis puudutab kuuendat meelt ja tajumist, mida nad nimetavad „ekstrasensoorsuseks“, on totaalne tühisus. Nad võivad läbida energiavälju, kosmilisi meridiaane ja kummitusi, ilma et nad sellest aru saaksid. Seetõttu keskenduge nende nägemis-, kompimis ja kuulmismeelele, kuigi ka need on kehvalt arenenud.

Esimene kokkupuude on niisiis visuaalne: näitate ennast inimesele ja annate mõista, et olete teda märganud. Kui olete teinud õige valiku, siis juba fakt iseenesest, et austate teda oma tähelepanuga, peaks tekitama temas elevust.

Pilk on esimene samm võrgutamisprotsessis.

– Naelutage pilk inimesele.

– Sulgege pooleldi silmad.

– Vaadake mujale, teeselge huvi kaotamist.

– Lakkuge ennast hooletult.

– Vaadake eemale.

– Sirutage end laisalt.

– Haigutage.

– Vaadake talle silma.

Pidage meeles, et te ei vaataks teda kaua: need olendid ei suuda meie pilku pikalt välja kannatada. Aga tehke seda tihti, vargsi, üle õla. Kui tahate liikuda kõrgemale tasemele, vaadake teda asendist, kus pea on küljele kallutatud. Kuidas aru saada, et teie pilk töötab? Kõigepealt sellest, kas primaat vaatab teile vastu. Tema koon kõverdub muigeks, mis inimkeeles tähendab meeldimist, ja ta paljastab hambad. Mõnikord ta kükitab. Ta võib kaasa häälitseda.

Tehnika, mis töötab hästi üks ühele, on nurrumine. Mingil põhjusel, võib-olla see on seotud helisagedusega, ajab see ahvid hulluks. See teeb nad õnnelikuks ja uhkeks: teadmine, et oleme nende seltskonnas õnnelikud, suurendab nende rahulolu ja ilmselt ka eriti habrast inimlikku tunnet, mida nimetatakse enesehinnanguks. Nurrumist tuleks kasutada rohkelt ja suurejooneliselt, nii loob see kindla helilise aluse muudele võrgutamistehnikatele.

Häälkutsungid

Väikesed mjäud on võimas kutsung väljaõpetatud ahvile. Mida õrnemaid ja infantiilsemaid häälitsusi, nagu teevad kassipojad, suudate teha, seda parem. Mjäud peavad olema delikaatsed, kõhklevad. Armsad kutsungid, väljendatud vaevukuuldavalt. Proovige lisada ka nurrumist õrna näugumise vahele, luues mnjäuunrrrsarnast heli.

Ärge kasutage häälkutsungeid liiga tihti. Säästke neid. Neid on vaja selleks, et teid märgataks, aga kui tähelepanu on olemas, liikuge edasi mitteverbaalse suhtluse juuurde, nagu pilgud, miilustamine ja enda eksponeerimine.

Need võrgutamisfaasis kasutatavad häälitsused on väga erinevad muutuvatest ja palju võimsamatest, nõudlikest ja karjuvatest häälitsustest, mida kasutate hiljem, kui soovite ergutada primaatide loidu südametunnistust, et enda raudset tahet peale suruda.

Miilustamine 

Kui olete eelnevalt esitanud võrgutava repertuaari, on aeg hakata tegutsema ja liikuda edasi tõelise miilustamiseni.

Miilustamine hõlmab füüsilist kontakti. Klassikalisel kujul koosneb see inimese jalgade vastu hõõrumisest, viivitamisest, samal ajal vibreerides oma kehaga tema keha vastu, siis tuleb edasi kõndida ja enne temast möödumist teha sabaga viimane paitus. Seejärel tuleb kohe ringi pöörata, tagasi minna ja korrata sama toimingut teise küljega. Selle kõigega võivad muidugi kaasas käia pilgud, nurrumine ja väikesed häälitsused.

Toimingut tuleb korrata nii mitu korda kui vaja: eesmärgiks on see, et kõnealune muutuks hellaks, kummarduks meid paitama, hakkaks omakorda tegema häälitsusi ja selle kõige makroskoopilisemas vormis lülituks „häälekesele“ – nähtusele, mida me uurime hiljem.

Järgmine miilustamise tase nõuab sobiva toe abil primaadi koonu kõrgusele jõudmist ja juba kirjeldatud tegevuse kordamist; seekord hõõrutakse kere, käte ja koonu vastu. Nii leiate end esimest korda koon koonu vastas: vastastikuse usalduse hetk, mis on kodustamisprotsessis ülioluline.

Kui olete eriti osav, kummardub inimene ise, kükitades maha nii, et miilustamine saaks toimuda, koonud vastamisi. Muidugi oleneb ka inimesest. Selleks võib kuluda aastaid, aga see võib juhtuda juba esimesel korral. Kui isend on eakas või ei suuda kükitada füüsilise puude tõttu, on teie ülesanne leida lahendus tema koonuni jõudmiseks. Kui ta istub, siis piisab ka sülle ronimisest.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Babase raamatust “Kuidas kodustada inimest”.

• Sära andjad. Kui tahad, et su nahk säraks, siis suurenda punaste, oranžide ja kollaste köögiviljade hulka. Vali näiteks bataat, porgand, muskaatkõrvits, punased piprad ja tsitruselised. Šotimaa St Andrewsi ülikooli uuringud on näidanud, et kui süüa iga päev kaks lisaportsjonit oranže, kollaseid või punaseid toite, mis sisaldavad karotenoide, siis omandab naha toon loomuliku tervisliku sära. Toime hakkab välja paistma kõigest kuue nädalaga.

• Kortsudevastased lehed. Need on tumerohelised lehtköögiviljad nagu spinat, lehtkapsas ja vesikress: suurepärased magneesiumi, minu lemmikmineraalaine allikad. Jaapani uuringud on näidanud, et naistel, kes söövad palju rohelisi (ja kollaseid) köögivilju, on kõige noorema välimusega nahk – eriti silmaümbruses. Arvatakse, et selle taga on naha loomuliku päikesekaitse loomine. Vesikress on erilisel kohal, sest New Jersey William Patersoni ülikooli eksperdid hindasid 41 köögivilja toitainesisaldust ning vesikress oli tipus – isegi enne lehtkapsast!

• Räpaste hormoonide parandajad. Nende hulgas on ristõielised köögiviljad nagu kapsas, lillkapsas, Brüsseli kapsas ja brokoli. Need köögiviljad on vapustavad mürkide eemaldajad, aitavad tugevdada maksa tervist ja on eriti olulised hormoonide tasakaalustamisel. Teised suurepärased mürkide eemaldajad on sibulad ja laugud, mis sisaldavad väävlit – seda vajab maks organismist mürkainete väljutamisel.

• Bakterite tegevust elavdavad probiootikumid. Need aitavad toita soolestiku häid baktereid. Peale sibulate ja laukude on selles rühmas maapirn, võilillelehed, spargel, sigur ja banaan. Ühes uuringus tõstis nende toitude lisamine toidusedelisse inimeste häid baktereid 133 miljoni võrra nädalas.

• Võimsad marjad. Marjad on parimad viljad, sest nende kerge loomulik kibedus tähendab, et neil on madalam GI kui paljudel puuviljadel. Paljud inimesed söövad vananemise vastu mustikaid, aga ka punased marjad sisaldavad maagilist koostisosa, mida nimetatakse ellaaghappeks – see on polüfenool, mis võitleb UV-kiirguse kahjustuste vastu (see omakorda tekitab kortse). See peatab kollageeni hävitava MMP (maatriksi metalloproteinaas), mis tavaliselt ilmneb siis, kui nahka tabab UV-kiirgus.

Allikas: Nigma Talib “Anti-Ageing. Pöördeline teekond särava ja noorusliku nahani”, kirjastus Pilgrim

Depressiooni mõiste hõlmab endas tervet hulka erinevaid kogemusi ja sageli jääb selle tähendus ebaselgeks. Aga selleks, et depressioonist edukalt vabaneda, on ülioluline, kuidas me seda määratleme ja kuidas me sellesse suhtume.

Et paremini aru saada, mida depressioon endast kujutab, kirjeldan sellega seonduvaid sümptomeid. Nende abil on teil võimalik paremini mõista, mida hetkel kogete või mida olete kogenud minevikus või mida kogevad inimesed teie ümber. Palun ärge arvake, et see nimekiri on lõplik, ja mingil juhul pole selle eesmärgiks depressiooni kliiniline diagnoosimine. Alustame kergest depressioonist. Millised seisundid seda siis iseloomustavad?

Kergekujulise depressiooni sümptomid

Kerge või nõrga depressiooni korral võime tunda rahutust ja üldist rahulolematust oma olukorraga. Tunneme, et miski meie elus on tasakaalust väljas või vajab muutmist, kuigi me isegi ei oska täpselt öelda, milles asi. Tunneme kurbust või masendust; tajume end teistest inimestest või elust eraldatuna, elutuna, jõuetuna, loiuna ja väsinuna. Meie eesmärgid ja püüdlused pole enam jõulised või on muutunud ebamääraseks, ja meie oskus haarata kontroll enda kätte, et seda olukorda muuta, libiseb käest. Muutume passiivsemaks ja negatiivsemaks, isegi küünilisemaks elu ja selle võimaluste suhtes. Selles staadiumis võib esineda ka ebaselget ärevust, üldist närvilisust või veidi halba enesetunnet. Võime muutuda letargiliseks ja hakata rohkem magama, või siis vatupidi- tekivad raskused uinumisega ja lamame ärkvel, paanitsedes ja muretsedes.

Võime hakata rohkem sööma ja kaalus juurde võtma, istudes aina televiisori ees või mängides videomänge, selle asemel et õue jalutama või siis trenni minna. Mõnikord võib tekkida tunne, et ei hooli enam millestki või et asjad pole enam õigesti, et midagi on lahti nii minu endaga kui kogu eluga.

Need kergekujulise depressiooni sümptomid võivad tulla ja minna. Need võivad korraga kesta kas päevi või nädalaid; aga samas ka aastaid või isegi kümneid aastaid. Aga need võivad ka päris ära kaduda – enamasti kaovad need siis, kui toimuvad positiivsed muutused kas suhetes, kodus, tööelus või rahaasjades. Selle astme depressioonist suudame me end kergemini välja aidata kui teistest keerukamatest seisunditest. Kuigi enamiku inimeste puhul on üsnagi tõenäoline, et need sümptomid annavad endast varem või hiljem taaskord märku nagu vanad tüütud ja piinlikkust tekitavad sõbrad. Aga see pole vältimatu, et selline seisund halveneb – see võib jääda samalaadsele tasandile, nii et sümptomid muutuvad halvematel hetkedel lihtsalt akuutsemaks.

Mõõduka depressiooni sümptomid

Rahulolematus ja rahutus muutuvad sügavaks kurbuseks, tühjusetundeks ja kaotusevaluks, tunneme end eksinuna. Elu võib hakata tunduma mõttetuna ja meil puuduvad igasugused eesmärgid. Eraldume sotsiaalses mõttes, väldime sõpru ja kössitame kodus. Meie seksuaalsed soovid kahanevad ja võime hakata lähedust vältima. Arenema võib hakata ohvrimeelsus ja tekib tunne, et oleme hüpiknukud küünilise elu käes, kes meid nööridest sikutab.

Mõõduka depressiooni korral tunneme, nagu vajuks masendus meile justkui tekina peale; nagu kaitseksime end elu poolt põhjustatud valu eest, kattes end paksu ja umbse energeetilise kaitsekihiga. Oleme tuimad ja justkui rohtude mõju all, miski ei ulatu enam meieni, miski ei puuduta meid enam, kuna oleme end metafoorses mõttes justkui ravimeid täis toppinud. Võib juhtuda, et hakkamegi end sõna otseses mõttes ise ravima, sööme lohutustoitusid, tarvitame alkoholi või kasutame lõõgastumiseks narkootikume, et seda ebamugavustunnet leevendada.

Enne pelgalt taustal olnud ärevus ja närvilisus võivad hakata pead tõstma, väljendudes arututes, mõttetutes ja korduvates tegevustes, mille eesmärgiks on tõmmata tähelepanu kõrvale sellelt, kuidas me end tegelikult emotsionaalselt tunneme. Kui selline seisund süveneb, võib tekkida tunne, et oleme justnagu lõksus; abitu ja rõhutud olek võimendub veelgi.

Keskendume nüüd intensiivselt oma sisevõitlusele näiliselt lahendamatute probleemidega. Kui olukord läheb veelgi halvemaks, võib meie enesetaju veelgi häiruda, tekitades depressioonile omase “kurikuulsa” hoiaku probleemide suhtes: kõik probleemid hakkavad näima meile isiklikud, kõikehõlmavad ja kestvad. Sellele seisundile järgneb juba peagi sügav jõuetuse ja lootusetuse tajumine. Selles staadiumis hakkab meie keha juba tõsiselt kannatama: füüsilise energia tase langeb järsult, väsimus võtab jõuliselt võimust ja seni peidus olnud ebakindlus ning hirmud hakkavad aina selgemalt esile tulema. Keha immuunsüsteem hakkab väsima, sagedamini jäädakse külmetus- ja nakkushaigustesse, kuni selleni välja, et pidevalt on mingit sorti haigus kallal.

Sümptomite ägenedes on aina raskem end uuesti kokku võtta ja positiivsemalt mõtlema hakata. Vaatamata sellele, et inimesed, kes meist hoolivad, soovitavad meil aktiivsemalt tegeleda oma huvialadega või leida uusi tegevusi, millele keskenduda, on aina keerulisem leida efektiivseid ja kestvaid abinõusid stressi leevendamiseks.

Mõõduka depressiooni intensiivsus võib kõikuda – kuigi oma kogemuste põhjal saan öelda, et kui juba olete kord sellele allunud, siis harva kaob see ära päris iseenesest. Meie igapäevased kogemused võivad emotsionaalse kvaliteedi poolest märkimisväärselt varieeruda, aga kui juba olete seda allakäiguspiraali pidi laskunud sellele valutasemele, siis mingil määral jääb see alatiseks taustale kummitama. See jääb meid varitsema, jälitades meid märkamatult, et meid taas ootamatult rünnata.

Raskekujulise depressiooni sümptomid

Kordan veelkord, et alati ei pruugi asjad halvemaks minna. Aga kui lähevad, siis raskekujulise depressiooni poole liikudes muutub elu veelgi vaevalisemaks. Teile võib näida, nagu tiritaks teid järelejätmatult süngesse pimedusesse. Eksistentsil puudub igasugune mõte, kõikjal on tühjus. Oleksite nagu keeristormis, kust väljapääs puudub, või nagu pimedas tunnelis, mille lõpus pole valgust.

Olete segaduses, ei oma enam kontakti ümbritsevaga või parasjagu valitseva olukorraga; miski ei jõua teie teadvusesse. Teisalt võite aga hakata meeletu tempoga rutiinseid tegevusi tegema nagu orav rattas, kuna püüate iga hinna eest vältida reaalsusega silmitsi seismist ja enda valulisi emotsioone. Ja mida rohkem me enesesse sulgume, seda domineerivamaks ja kõikehõlmavamaks muutub lootusetusetunne.

Meie füüsiline tervis võib kiiresti halvenema hakata, kui me ei söö ega hoolitse oma põhivajaduste eest. Võime hakata end karistama või vigastama. Meie keha lakkab tasapisi funktsioneerimast ja biokeemia saab tõsiselt häiritud. Füüsilised vaevused tugevnevad; vaimsed võimed langevad ja muutume töövõimetuks. Kõige suuremas madalseisus võime mõelda ja plaanida enesetappu; halvimal juhul see õnnestub ja võtamegi endalt elu. Oeh!

Kuigi neid mustreid on ausalt ja sügavuti uurida väga valus (kõiki neid asju, loomulikult välja arvatud enesetapp, olen ma ise minevikus kogenud), arvan ma, et on oluline tunnistada, et termin “depressioon” hõlmab endas tervet hulka erinevaid seisundeid, alates vaevumärgatavast masendusest kuni valulise ja ahastust tekitava pimeduse ning piinava ja eluohtliku äärmusliku lootusetuseni. Tahan siinkohal väga selgelt rõhutada, et see raamat “Valgus tunneli lõpus” on mõeldud ja sobib eelkõige neile, kes kogevad või on minevikus kogenud kergekujulist või mõõdukat depressiooni. Selle meetodi abil, mida ma siin raamatus kirjeldan, on pikaajalise praktiseerimise järel saadud häid tulemusi just kergekujulise depressiooni puhul. See pole üldse mõeldud neile, kes kannatavad raskekujulise depressiooni tõttu tekkinud füüsiliste ja/või vaimsete häirete käes.

Kui kahtlustate või saite loetu põhjal aru, et kannatate raskekujulise depressiooni käes, siis otsige meditsiinilist abi ja laske endale diagnoos panna ning järgige nõuandeid, mida teile antakse. Ja siis, kui teie seisund on stabiliseerunud, võite uuesti selle raamatu kätte võtta ning proovida läbi teha neid harjutusi ja ülesandeid.

Autorid: Brandon Bays, Kevin Billet

Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Brandon Baysi ja Kevin Billeti raamatust “Valgus tunneli lõpus”.

Depressioon, ärevushäired, stress ja läbipõlemine on laialt levimas kogu maailmas. Kuidas depressiooni ära tunda, mida selle keerulise seisundi puhul ette võtta ja kuidas sellest vabaneda? Käesolevast raamatust leiabki lugeja vastused nendele küsimustele. Brandon Baysi loodud rännakumeetod on efektiivne tehnika, mille abil tervendada oma keha ja vaimu. Tänaseks on see meetod laialt levinud ning sellest on saanud abi tuhanded inimesed. Kevin Billett vabanes rännakuteraapia abil oma 30 aastat kestnud depressioonist ning imetledes selle tehnika tervendavat jõudu, otsustas ta liituda Brandoni meeskonnaga, et levitada ja tutvustada rännakumeetodit kogu maailmas. Selles inspireerivas ja kogemustel põhinevas raamatus toovad autorid esile depressiooniga seotud eksiarvamused ja sõnastavad depressiooni olemuse ümber ning õpetavad samm saamu haaval, kuidas depressiooni põhjusteni jõuda ja neist vabaneda. Jagades meiega rännakumeetodi põhiharjutusi ning isiklikke kogemusi, näitavad nad meile, kuidas avastada positiivsus ja rõõm, mis peituvad meie sügavamas olemuses. Selles raamatus on palju erinevaid sisevaatlusi, mis seisnevad suunistes, kuidas läbi teha sisemisi rännakuid. Sõltumata sellest, kas oleme siis depressioonis, lihtsalt pisut stressis, ärevil või kurvameelsed, võimaldavad need harjutused meil vabaneda ning hakata elama täiuslikumat ja tähendusrikkamat elu ning avastada oma elu tõelist eesmärki.

Pearinglus, käte-jalgade “suremine” ja pidev külmatunne jäsemetes on viis, kuidas keha annab märku kehvast verevarustusest. Kahjuks on see üpris levinud probleem. Kui jätame kõrvale konkreetsed südame- ja veresoonkonna haigused, siis on vereringe häirete kõige levinum põhjus istuv elustiil, sundasend ja vähene liikumine. Kasuks ei tule ka stress, ülekaal, suitsetamine ja magamatus. Probleem võib vanusega süveneda, sest kõrgemas eas muutuvad veresooned jäigemaks ja see halvendab verevarustust veelgi.

Tänu südamele ja verele saavad keharakud hapnikku ja vabanevad süsihappegaasist, veri jagab organismis laiali toitained, koordineerib organite talitlust, hoiab ja ühtlustab kehatemperatuuri ning kaitseb organismi kahjulike ainete eest. Väga suur vastutus, kas pole? Idamaade tervendamistarkused ütlevad veel, et süda ja veri sümboliseerivad armastust ja elujõudu. Kui julgeme elu väljakutsed vastu võtta, oma südame teistele inimestele avada ning nende armastuse vastu võtta, on südamel lihtne oma tööd teha.

Nagu verel organismis, peaks ka meie päevades olema oma kindel ja rahulik rütm. Kas usaldad elu kulgu ja “voolad” oma loomulikus rütmis või lased end teiste poolt survestada, võitled ja punnitad, hambad risti, tahtejõuga läbi oma päevade? Tasub meeles pidada, et südame ja vereringe tervises on väga olulisel kohal iseenda väärtustamine ja oma vajadustega arvestamine.

Südamearstid rõhutavad, et meil tuleb veresoonkonna aktiveerimiseks ja tervisehädade ennetamiseks tuua oma päevadesse rohkem liikumist. Hästi aitab kõndimine, ujumine, rattasõit ja loomulikult võimlemine. Valisin väga lihtsad võimlemisharjutused, mis parandavad organismi vereringlust ning aitavad südamel ja verel oma tähtsat tööd teha. Laseme siis armastusel ja elujõul südamesse ja südamest välja vabalt voolata!

HARJUTUSED

Keha raputamine

Tõuse laua või televiisori tagant püsti ja pane muusika mängima. Raputa tempoka muusika rütmis umbes poole minuti jooksul ägedalt oma keha. Hoia keha samal ajal lõdvestunud! Nüüd puhka paarkümmend sekundit, hingates aeglaselt ja sügavalt, seejärel korda raputamist.

Kogu keha raputamine aktiveerib ainevahetust ja kiirendab vereringet.

Varvastele tõus

Seisa, jalad kergelt harkis. Hea on käega toetuda näiteks tooli seljatoele või uksepiidale. Sisse hingates tõuse varvastele, hoia asendit kümmekond sekundit, hingates sügavalt ja rahulikult. Koos väljahingamisega lasku taas taldadele. Tee seda harjutust nii kaua, kui on mugav.

Harjutus mõjub hästi säärte ja pahkluude lihastele. Toonuses lihased avaldavad veeniseintele survet ja suruvad verd südame poole, parandades nii vereringet ja vähendades trombide tekkimise ohtu.

Randmeringid

Istu või seisa sirge seljaga. Siruta käed ette ja suru sõrmed rusikasse. Tee rahuliku hingamise saatel randmeringe. Alusta 5 ringiga sissepoole ja seejärel tee sama palju ringe väljapoole. Jälgi, et käed liiguvad ainult randmetest. Vahepeal lase käed puhkuseks alla ja raputa neid kergelt. Korda harjutust 3 korda.

Pöia painutamine ja sirutamine

Istu joogamatile või vaibale ja siruta jalad ette. Painuta mõlemat jalalaba tugevalt enda poole ja siis siruta pöidasid nii kaugele, kui suudad. Tee seda 5-10 korda ja siis puhka. Korda harjutust nii kaua, kui on mugav. Labajalgade liikumine on rahulik ja sujuv, ilma järskude liigutusteta. Ka hingamine on kogu harjutuse ajal rahulik ja loomulik.

Harjutus venitab ja tugevdab pahkluud ümbritsevaid lihaseid. See parandab jalalabade vere- ja lümfivarustust ning hoiab ära jalgade paistetuse.

Sitikas

Heida selili pinnale, mis ei ole väga pehme. Tõsta käed üles õlgade kohale ja jalad puusade kohale. Põlved on pisut kõverad, õlad lebavad lõdvestunult matil. Raputa käsi ja jalgu ühe minuti jooksul nii kiiresti, kui suudad. Tunne, kuidas energiavibratsioon läbib kogu keha. Puhka ja lõdvestu vahepeal ning korda siis harjutust.

See Jaapanist pärit “sitikas” aitab vabastada keha kogunenud pingetest ja parandab kapillaaride vereringet.

Tiivik

Seisa, jalad puusade laiuselt harkis ja jalalabad paralleelselt. Pööra ülakeha ühele ja siis teisele poole, säilitades koguaeg vertikaalset telge. Puusad on paigal, pea järgib keha liikumist. Lõdvestunud käed liiguvad ainult kerepöörde mõjul ja patsutavad iga pöörde ajal keha, lüües energia ja vere kehas liikuma. Pööra end just nii tugevasti, kui selg lubab. Tee seda harjutust nii kaua, kui on mugav.

Harjutused koos fotodega leiad siit. NB! Viimast harjutust (Tiivik) PDF-s ei ole.

Allikas: Joogateraapia.ee

Loodus on meid varustanud suure hulga toiduks sobilike taimedega, mille abil saame oma keha toonust suurepäraselt tõsta ja puhastumisprotsessides aidata.

Allpool loetletud supertaimi ohtralt oma menüüsse kaasates vajutad oma keha detoksi-automaatrežiimile ja loomulik puhastumine võib alata.

Sidrun

Sidrun teeb äkkstardi sinu seedimisele, stimuleerides ensüümide vabanemist ja sisaldades rikkalikult C-vitamiini. Viimane aitab kehas ringlevaid toksiine vesilahustuvaks muuta, mis võimaldab neid kergelt kehast eemaldada. Sidrun julgustab maksa tööd ja puhastab verd.

Rõõmusta oma keha ja alusta päeva 1 klaasi leige veega, kuhu on lisatud poole sidruni mahl. Soovi korral võid lisada pisut mett.

Peet

Peet on aukartustäratavalt tervislik. See on pungil täis superantioksüdante ja suurepärane B3 ja B6 vitamiini allikas. Peedis leidub ka ohtralt beeta-karoteeni, mis kaitseb nii taimi kui inimesi kahjuliku UV kiirguse eest. Peet sisaldab külluslikult C-vitamiini ning magneesiumit, kaltsiumit, tsinki ja rauda, mis aitavad maksal ja sapipõiel mürke lõhustada. Selle punase supervilja kiudaine on aga suurepärane jääkainete siduja ja kehast väljutaja.

Riivi toorest peeti ja piserda üle sidrunimahlaga, lisa tl oma lemmikõli – ja neil mürkidel pole enam pääsu!

Õunad

Õunad sisaldavad rohkelt kiud- ja toitaineid ning aitavad stimuleerida sapi tootmist, mida maks kasutab mürkide kehast välja transportimiseks. Suurepärane lahustuv kiudaine, pektiin, aitab eemaldada raskemetalle ja kehasse sattunud lisaaineid. Söö võimalusel kodumaiseid õunu, kuna importõunad on ühed tihedamini pritsitud viljad. Siiski saab ka neid kooritud kujul tervise edendamiseks kasutada.

Rohelised viljad

Klorofüll – see on päike vedelal kujul! Lisa oma menüüsse hulgaliselt klorofüllirikkaid rohelisi taimi – lehtvilju, brokolit, kurke, varssellerit, idandeid ja kevade poole muidugi võilillelehti. Need taimed aitavad detoksi-protsesse, tõstes keha hapnikutaset ja puhastades verd. Klorofüll vabastab keha keskkonnamürkidest, raskemetallidest ja taimekaitsevahenditest. Tervislikus menüüs on rohelised viljad täiesti asendamatud. Lisaks muule paneb klorofüllirikas toit naha särama.

Kas teadsid, et klorofüll ja hemoglobiin on oma ehituselt identsed, erinevus seisneb vaid keskses metallis – klorofüllil on selleks magneesium, hemoglobiinil raud. Nii ongi klorofüll asendamatu abiline hemoglobiini tõstmisel ja vere tervendamisel.

Kurkum

Kurkum võib mõjuda küll võõrapäraselt, kuid selle imetaime maksapuhastavat võimet on raske ülehinnata. Kurkumi aktiivaine kurkumiin stimuleerib sapi tootmist ja läbivoolutust, aidates seeläbi toksiine eemaldada. Kurkumiin uuendab maksarakke ning on hinnatud nii vähivastaste ja põletikke tekkimist pärssivate omaduste poolest. Kurkum aitab nii reuma, artriidi, kui kõhunäärme- ja seedetrakti põletike korral. Samuti põletikuga kulgevate silmahaiguste ja nahakonditsioonide (psoriaas, ekseem) puhul.

Raputa kurkumit (pulbrit) ohtralt kõikidele soolastele toitudele – sellel on mõnus soolakas, vürtsikas maitse, mis ei mõju samas liigteravalt. Võid teha omale ka kurkumijooki, kuhu paned mett, sidrunit ja ½-1 teelusikatäie kurkumit.

Küüslauk

Värske küüslauk on looduslik antibiootikum, millel on nii viirusevastased kui antiseptilised omadused. Küüslauk aitab stimuleerida maksa tootma rohkem detoksifitseerimiseks vajalikke ensüüme, mille abil mürke seedesüsteemist välja filtreeritakse.

Suurepärase tervisliku ampsu saamiseks rösti ahjus pisut leiba ja hõõru seejärel üle oma lemmikõli ja värske küüslauguga. Või valmista kevadperioodiks haiguste ja väsimuse vastane supersegu, kuhu paned üle talve seisnud jõhvikaid, tublisti küüslauku, sidrunit. Blenderda kõik ühtlaseks massiks, lisa mett ja hoia külmkapis. Võta 1 tl segu igal hommikul enne sööki. Lõhna pärast pole vaja karta – kui segule hommikusöögi peale sööd, pole muretsemiseks mingit põhjust.

Idandid

Kevad on parim aeg idandite söömiseks. Kõikides idandites on sees meeletu jõud ja taime kasvamiseks vajalik energia. Idandamise käigus suureneb seemne vitamiinisisaldus ja vallanduvad mitmed biokeemilised protsessid, seepärast on idude toiteväärtus seemne omast kordades kõrgem. Idandid kubisevad vitamiinidest ja fütokemikaalidest, mis detoksiprotsessidele kaasa aitavad ja seedesüsteemis vajalike ensüümide tootmist tagant õhutavad. Idandid on väga antioksüdantide rikkad, takistades vabade radikaalide võidukäiku ja kaitses rakkude terviklikkust.

Idanda mungubasid, kikerherneid, lambaläätsi, brokolit, lutserni, nisu jt. Erilise maitseelamuse annavad rõigas, redis, sinep, rukola, ürt-allikkress. Lisa idandeid salatitesse ja söö niisama.

NB! Lapsed jumaldavad idandeid – võid idude eest hoolitsemise ja loputamise neile usaldada.

Roheline tee

Roheline tee on vaimustav antioksüdantide allikas. Üheks neist on katehhiinid, mistõstavad detoksi võtmeteguriks oleva maksa toonust. Rohelise tee joomine hüdreerib keha ja parandab rakkude energiataset.

Proovi rohelist teed sidruniga. Uuringud on näidanud, et teest seedesüsteemi jõudvate polüfenoolide (tervistavate fütotoitainete) hulk on sel juhul palju suurem.

Koriander

Koriander on parim looduslik vahend raskemetallidest vabanemiseks. Keskkonnast,toidust, vaktsiinidest ja amalgaamplommidest pärit raskemetallid põhjustavad kehas tigedat hävitustööd, tekitades depressiooni, kilpnäärmeprobleeme, vähki ja paljusid muid autoimmuun- ja neurodegeneratiivseid haigusi. Koriander suudab nende toksiliste metallide sidet kudedega lõdvendada ja neid verest, kudedest ja kesknärvisüsteemist välja tuua.

Lisage koriandrit salatitesse, smuutidesse, lihatoitudele ja aedviljaroogadele.

Allikas: Toitumistarkus.ee

Autor: terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav

Ärevushäire ja depressioon

Ajuga seotud kaebused on tõusutrendis ning olukord ülimalt murettekitav – iga kolme sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Kui mõtleme hoolekandele kuluva raha ja maailma kognitiivse perspektiivi peale tervikuna, hakkab hirmus. Neurodegeneratiivseid haigusi on kutsutud ka 21. sajandi kollektiivseks õudusunenäoks. On selge, et nad väärivad oma masendavat aunimetust.

Ei ole võimalik, et muidu hästi toimivas kehas läheks ühel hetkel viletsaks mälu või vallanduks lihtsalt niisama depressioon. Nii nagu ei saa keeta paja ühes otsas paksemat suppi, pole ka võimalik, et ajuga seotud probleem oleks lokaalne ning väljenduks vaid ühes kohas. Võib tunduda üllatav, kuid isegi Parkinsoni tõbi annab endast esmalt märku just soolestikus, kus võib patoloogilisi muutusi täheldada juba ammu enne seda, kui haigus uitnärvi vahendusel ajju jõuab.

Pole vahet, millisest ajuga seotud haigusest jutt käib, rääkida tuleb kogu keha tasakaalustamisest ning ennekõike sooletraktist ehk teisest ajust. Ka sooletraktis on peidus neuronid (enteraalne närvisüsteem) ja toodetakse närvivahendusaineid. Kõhuaju ja peaaju suhtlevad omavahel lakkamatult ning vahetavad signaalmolekulide sosinal pidevalt infot kehas toimuva kohta. Uskumatu, kuid ligi 95% meie rahulolutundeks ja impulsside kontrolliks olulisest serotoniinist toodetakse just sooletraktis, samuti nagu ka enamus melatoniinist (unehormoonist), mida leidub seal sadu kordi rohkem kui ajus. Sooletrakti seisundi hälbimise korral häirub tähtsate närvivahendusainete ja hormoonide tase, samuti aju tasakaaluseisundiks nii oluliste B-vitamiinide tootmine. Neid viimaseid valmistavad meile suuremeelselt sooletraktis elavad probiootilised bakterid. Veel üks põhjus kanda erilist hoolt meiega sümbioosis elavate mikroorganismide eest.

Oma kõikehaarava toime tõttu “unustatud organiks” nimetatud mikrofloora mõjutab aju rohkem kui iial arvata võiksime. Teaduskirjandus loetleb tervet rida konkreetseid bakteriliike, mida seostatakse psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigustesümptomite leevenemisega. Sedalaadi mikroorganismid (psühhobiootikumid) pääsevad aju mõjutama ennekõike aju-soolestikutelje, enteraalse närvisüsteemi ning uitnärvi vahendusel.

Soolefloorale tuumapommina mõjuv antibiootikumravi suurendab riski paljude erinevate psühhiaatriliste vaevuste tekkeks. 2015. aastal Clinical Psychiatry poolt avaldatud uuringust selgus,et juba ühe antibiootikumikuuri kasutamine toob tulevikus kaasa veerandi võrra kõrgema depressiooniriski. Kahe kuni viie kuuri tarbides kasvab depressiooni haigestumise risk kontrollgrupiga võrreldes lausa poole võrra.

Kui tahame probleemile terviklikult läheneda, peame aju toetamiseks pühendama ohtralt aega ka sooletrakti turgutamisele. Meeleolu mõjutab vahetult ka kilpnäärme tervis. Häired kilpnäärme hormoonide tootmises võivad kaasa tuua tugevaid meeleolukõikumisi ning jäljendada isegi bipolaarset häiret. Muuhulgas on kilpnäärme hormoonidel tähtis roll ajukiude ümbritsevais isolatsioonikihi (müeliini) tootmisel. Müeliinikahjustusega kulgevate haiguste (sh autoimmuunse hulgiskleroosi ehk sclerosis multiplex’i) puhul tuleb aktiivselt panustada ka kilpnäärme turgutamisse. Kahjuks on kilpnäärmeprobleemid seoses keskkondlike kemikaalide ja meid ümbritseva kiirgusreostusega tugevas tõusutrendis. Sama võib kinnitada ajuga seonduvate terviseprobleemide kohta.

Tervisefoorumitest leiab kümnete kaupa murelikke postitusi, mis kirjeldavad rinda rõhuvat tinarasket tunnet, iiveldust, õhupuudust, südamekloppimist ning arusaamatut hirmu, mis ümbritseva ebareaalseks muudab. Ärevus- või paanikahoog võib oma sümptomitelt meenutada ka infarkti ning seeläbi tugevneb hirm tundmatuse ees veelgi. Heaks uudiseks on siinkohal, et paanikasse reeglina ei surda, harukordselt ahistav on see konditsioon aga sellegipoolest.

Antidepressandid ja rahustid tegelevad probleemi tagajärgedega, lisaks kaasneb ravimitega ohtralt kõrvaltoimeid ja hilisemaid sõltuvusilminguid. On raske leida tõestust selle kohta, et antidepressandid pikas perspektiivis samalaadse probleemi kordumist vältida suudaksid. Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) nõrgaks küljeks on seegi, et need toimetavad vaid olemasoleva serotoniiniga ega aita vastupidiselt paljudele toitainetele serotoniini tootmist suurendada. Rahustite (nt bensodiasepiin) tarvitamisega kaasneb hulk hilisemaid ajuprobleeme. Teadustöödes on kinnitust leidnud seos rahustite ning dementsuse suurenenud riski vahel – mida pikema perioodi vältel ravimit kasutatakse, seda suurem on hilisema vanadusnõtruse risk. Samas ei tähenda korrelatsioon veel ilmtingimata põhjuslikkust: võib olla, et rahustite tarvitamine on märk sellest, et ajus on juba alguse saanud muutused, mis viivad hiljem mõne tõsise neurodegeneratiivse haiguseni.

Viimasel ajal tehtud teadusavastused on kõikuma löönud pikka aega valitsenud hüpoteesi, nagu põhjustaks depressiooni põhiliselt serotoniini puudus ajus. Monoamiinide (serotoniini vähesuse) hüpoteesi kõrvale on ilmunud uuemad arusaamad, mis viitavad pigem aju vähenenud plastilisusele ja aktiivsusele. Samasugused sümptomid avalduvad ka neurodegeneratiivsete haiguste puhul. Samas võib depressiooni ja ärevusilmingute taga hiilida paljude teiste virgatsainete tasakaalutus ning neerupealiste väsimus.

Kõrge stressitaseme ja ärevusega on seotud ka viletsam uni. Siit saab alguse järjekordne nõiaring, sest unevaegus takistab omakorda stressihormoonide ainevahetust ning aju puhastumist. On teada, et aju puhastab end rakuprügist ja toksiinidest peamiselt just sügava delta unefaasi ajal, mis jääb reeglina öö esimesse poolde. Pikaajaline unetus toob lisaks kontsentratsiooni-ja mäluprobleemidele kaasa aju suurema saastatuse selle sõna kõige otsesemas mõttes. Kui kannatate ärevuse all või kogete aeg-ajalt lausa hingeldamiseni viivaid paanikahooge, siis võib see valede mõttemustrite kõrval olla seotud ka toitainete puuduse ning erutavalt mõjuvate toitude liiaga menüüs.

Kõige esmalt tuleks aga üle vaadata stressitaset mõjutavad elustiilifaktorid ning liikumisharjumused. Istuva elustiili puhul stagneerunud vereringe takistab vajalike toitainete ja hapniku jõudmist kudedesse ning võib seeläbi enesetunnet mõjutada. Liikumine stimuleerib lümfivoolu ja aitab kaasa keha puhastumisele. Kõik see on oluline ka aju tervisele. Meelerahu saavutamiseks tuleks teadlikult minimeerida kokkupuude viletsat enesetunnet tekitavate inimeste, olukordade ja ärritavalt mõjuva meediaga. Mitte kunagi varem pole maailm olnud nii negatiivne kui praegu, mil igapäevaselt tuuakse kandikul kätte terrorist, sõdadest, kuritegudest ja majanduskriisidest kubisevad uudised. Meie aju pole kahtlemata disainitud kogu selle õudusega toime tulema. Nii ehk naa ei suuda me kogu maailma raskust oma kleenukestel õlgadel kanda. Uskuge mind, ei juhtu mitte midagi, kui televiisorist šokeerivad vägivallaaktid vaatamata jätate. Seadistage oma arvuti nii, et seda avades ei paiskuks teile näkku halbade uudiste laviin. Ka raadio võib alati teisele lainele keerata, kui sealt negatiivsust nõrguma hakkab. Kui me midagi tõesti teadma peame, siis puutume selle infoga varem või hiljem paratamatult kokku.

Ärevuse korral tuleks esmajärjekorras loobuda stimulantidest (alkoholist, nikotiinist, kohvist ja kofeiini sisaldavatest energiajookidest). Samuti on oluline hoiduda valmistoitudes kasutatavatest ärevust tekitavatest (eksitatoorsetest) lisaainetest, milleks on glutamaadid ja sünteetilised magusained. Uuringud on näidanud, et antud E-ained mõjutavad tugevalt aju ning seeläbi ka meeleolu. Erilise hoolega tuleks vältida sünteetilist magusainet nimega aspartaam (E951). Tegu on ainega, mis läbib mängleva kergusega vere-aju barjääri, häirib neurotransmittereid ning mõjutab neuronite tööd. Aspartaamist vabanev metanool kahjustab närvikiude ümbritsevat müeliinikihti. Närve ümbritseva kaitsekihi hävimine on seotud paljude ajuhaigustega, eriti aga hulgiskleroosiga. Nagu sellest veel küll ei oleks, tõstab aspartaami tarbimine ka erinevate ajukasvajate riski. Aspartaami leidub pea kõikides suhkruvabades nätsudes ja jookides.

Aju on organismi rasvarikkaim organ. Ligi 60 protsenti aju kuivmassist moodustab rasv ning sellest omakorda veerandi oomega-3-rasvhapped. Kõikide ajuga seotud probleemide puhul on oluline pöörata tähelepanu rasvhapete kvaliteedile. Oomega-3-rasvhapete (eriti just DHA) puudus tõstab depressiooni haigestumise riski. Lisaks toitainete puudujäägile võivad ootamatuid vaevusi põhjustadaka viletsalt lagundatud toiduvalgud. Probleem võib tuleneda nii ensümaatilistest puudujääkidest kui sooletrakti suurenenud läbilaskvusest, mis võimaldab valguosakestel vereringesse ja sealt edasi läbi aju-vere barjääri murda. Nõrgestatud vastupanuvõime puhul võivad probleeme tekitada väga erinevad toidud, kõige sagedaminiaga nisu- ja piimatooted ning geenimuundatud toidud. Minu endagi kesk- ja ülikooliaeg mattus piimvalgesse letargia- ja raskemeelsusloori. Praeguseks tean, et see oli minu keha unikaalne viis anda märku piimavalgu talumatusest.

Hoolimata pikka aega püsinud skeptitsismist lagundamata valkude ja lekkiva vere-aju barjääri kontseptsiooni suhtes, pole tegu mingi uue moetrendiga – lõpuni seedimata valkude toksilisest mõjust ajule on räägitud juba aastakümneid. Nii kirjeldas dr Curtis Dohan juba 1960. aastatel skisofreeniat põdevate patsientide erakordselt läbilaskvast soolestikust ning nende võimetusest seedida efektiivselt nisu- ja piimatooteid. Ka Välis-Eesti neuroteadlane Jaak Panksepp ja Norra professor Karl Reichelton süvitsi uurinud lagundamata gluteeni opioidset mõju ajule ning seda juba eelmisel sajandil. Glutenomorfiinidel on võime tekitada erutuse, eufooria, valutundetuse, agressiivse käitumise ja ajuhägususe kõrval ka ärevust ja depressiooni.

Aasta 2000 tõi kaasa epohhiloova uuringu: avastati soolestiku tiheühenduste tugevust reguleeriv valk nimega zonulin, mis ei jäta nisu toime osas enam kahtlusruumi ka paduskeptikule. Teadusuuringu kohaselt suurendab sooletrakti lekkivust patogeenide ja antibiootikumide kõrval dramaatiliselt ka nisu! Lekkiva sooletrakti tõttu võib löögi alla sattuda vere-aju barjääri terviklikkus.

Raskmetallide (kaadmium, plii, tina, elavhõbe) mõjust organismile on viimasel ajal räägitud palju ja põhjusega. Veest, toidust, sigarettidest, kosmeetikast, toidunõudest, vaktsiinidest ja ravimitest pärit toksilised metallid võivad kehas tekitada suuri probleeme, kuna mõjutavad oluliselt ensüümide tööd ja kahjustavad rakkude energikeskusi. Läbi vere-aju barjääri ajju jõudnud raskmetallid võivad kaasa tuua aju immuunrakkude (mikrogliia) aktiveerumise ja sellega kaasneva põletiku ning neuroloogilised häired. Raskmetallireostust ajus seostatakse ka suurema vähkkasvajate riskiga.

Ka kergmetallina tuntud alumiinium on kehale mürgine – luutihedust vähendava toime kõrval tekitab see rohkelt probleeme just ajus. Tõestamist on leidnud alumiiniumi oluline roll Alzheimeri tõve väljakujunemisel. Loomkatsetes on tõestamist leidnud ka alumiiniumi depressiooni tekitav mõju. Sama mehhanism tundub toimivat inimestegi puhul: alumiiniumi, raskmetalle ning organofosfaate sisaldavaid pestitsiide kasutavate farmerite seas on depressioon ja suitsiid sagedased nähtused.

Vältige igati alumiiniumi lekkimist toitu – ärge kasutage grillimisel ning rasvaste ja happeliste toitude ümber fooliumi! Hoiduge tervise huvides alumiiniumsooli sisaldavatest maohappeneutraliseerijatest ja vahetage alumiiniumiküllased deodorandid kehasõbralike toodete vastu. Hoiduge valmistoitudesse lisatavatest E-ainetest E173 (alumiinium) ja E541 (naatriumalumiiniumfosfaat).

Värske orgaaniline toit, ennekõike aga klorofüllirikas lehtvili (eriti koriander) ja hapendatud toidud aitavad leebelt kaasa keha vabastamisele toksilistest jääkidest. Keha loomulikku rütmi võivad oluliselt muuta ka turvaliseks peetavad antibeebipillid ja teised hormonaalsed rasestumisvastased vahendid. Viletsa eelsoodumuse puhul võivad need vallandada või võimendada juba olemasolevaid psüühilisi vaevusi. Kõige suurem on depressiooni tekkerisk just hormonaalseid vahendeid kasutavate teismeliste puhul. Ovulatsiooni pärssimine mõjutab kehaomase progesterooni varusid, mis võib väljenduda drastilise muutusena meeleolus ja enesetundes. Hormoonravimid võivad muuta ka ajule oluliste toitainete tasakaalu. Kiirenenud tempos vähenevad hormonaalseks ainevahetuseks vajalike B-vitamiinide, magneesiumi ja tsingi varud, mõjutatud saab kilpnäärme funktsioonideks olulise seleeni ja türosiini tasakaal. Kilpnäärme probleemse talitlusega võivad omakorda kaasneda ärevushäired ja depressioon.

Sünteetiliste hormoonide kõrval mõjutavad aju tööks vajalike mineraalide ja vitamiinide taset ka maohappe blokeerijad. Ennekõike kannatab magneesiumi, tsingi, raua ja B12-vitamiini imendumine. B-vitamiinide puudujääk on sage kaasfaktor depressiooni vallandumisel. Magneesiumipuudus piitsutab tagant ärevaid mõtteid ja mentaalset rahutust.

Mõni soovitus aju turgutamiseks

Tarbige ohtralt värvilist toortoitu! Tehke värskelt pressitud toormahlu ja sööge külluslikke toorsalateid. Värske kuumutamata toit sisaldab ensüüme ja eluenergiat, mida termiliselt töödeldud toitudest ei leia. Kui kardate toore toidu jahedat hingust, tasakaalustage salateid kuuma õhkuvaid vürtse (kurkum, Cayenne, nelk, kaneel, ingver) sisaldavate kastmetega!

Tarvitage kinoad, spinatit, peeti ja goji-marju. Need taimed sisaldavad betaiini, mis aitab head tuju säilitada.

Hapendatud toitudes sisalduvad probiootilised bakterid toodavad lisaks B-vitamiinidele ja olulistele biomolekulidele ka rahulolutunnet tekitavat serotoniini. Võtke kasutusele teeseenejook (kombucha), avastage enda jaoks vürtsikas kimchi (Korea hapukapsas), turgutage end isetehtud hapendatud aedviljade või peedikaljaga. Hapendamine on omaette teraapiline tegevus – lõõgastab meelt ja kosutab vaimu!

Harilik naistepuna on näidanud uuringutes antidepressantidega samaväärset toimet, aga naistepuna kasutamisega ei kaasne ravimitele omaseid kõrvalnähte. Sarnaselt antidepressantidega tõstab ka naistepuna serotoniini taset. Naistepuna kasutades tuleb silmas pidada, et päikese mõjul võib see tekitada hüperpigmentatsiooni, samuti ei sobi see ürt neile, kes tarvitavad antidepressante, antibeebipille, verevedeldajaid või saavad keemiaravi. Naistepuna võib tarvitada nt ürditeena.

Kurkum on äärmiselt laiaspektrilise ravipotentsiaaliga vürts, millele on põhjust viidata pea iga terviseprobleemi puhul. Kurkumit on Hiinas aastatuhandeid soovitatud mustade mõtete ja depressiooni leevendamiseks. Nagu vähkkasvajad ja kroonilised haigused, nii kulgevad ka ajuga seotud tõved tasahilju hõõguva põletiku paistel. Kurkumiin on üks vähestest ainetest, mis on suuteline ajus miilavat põletikku efektiivselt pärssima. Kurkumis olevale turmeroonile omistatakse aju tüvirakke stimuleerivaid omadusi, mis teeb sellest vürtsist tänuväärse ravimtoidu ka neurodegeneratiivsete haiguste korral.

Kui olete teesõber, tarvitage oolongi teed, mis stimuleerib lõõgastava aminohappe GABA tootmist. Rahustav mõju on ka matcha-teel.

Läbi aegade on end hea ärevuselangetajana tõestanud sidrunmeliss. Melissiteed tuleks vaheldada teiste eelmainitud teedega, sest liigses koguses võib see hakata mõjuma vastupidiselt.

Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud ajutööd ja mälufunktsioone parandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Ürt alandab edukalt stressihormoonide taset ja vähendab ärevust. Rosmariini eeterlikku õli võib lisada massaažiõlile ja kreemidele. Kasutage seda suurepärast taime ka värskel kujul toitude maitsestamiseks.

Trüptofaanirikkad toidud (kalkun, spiruliina, chia, Indiapähklid, tahhiini ehk seesamipasta jt) aitavad toota serotoniini ja peale mõnda vaheetappi ka unehormooni melatoniini. Kehasse saabub rahu- ja lõõgastustunne (tuletage meelde Ameerikas tänupühade ajal söödavat kalkunit, mis vägagi uinutavalt mõjub).

Sööge iga päev paar peotäit India pähkleid! Ortomolekulaarse meditsiini eestkõneleja dr Andrew Sauli väitel annavad India pähklid meeleolu kujundamisel sama efekti kui populaarne depressiooniravim Prozac (toimeaine fluoksetiin), kuid seda ilma kõrvaltoimeid ja sõltuvust tekitamata. Väide on seda veenvam, et Prozaci ja mõne teisegi uue põlvkonna antidepressandi (venlafaksiin, paroksetiin, nefasodoon) kliiniline efektiivsus on korduvalt tugeva kahtluse alla pandud.

Jooge ohtralt vett! Vett võib maitsestada marjade, ürtide, kurgi, apelsinilõikudega. Vee energiavälja saab paremaks muuta kristallide, šungiidi ning negatiivseid ioone tootvate pulkade/aluste abil.

Loorberilehe põletamine on äraproovitud võte ärevusilmingute leevendamiseks. Selleks tuleb sisse hingata loorberilehe lõhna. Ühe soovitusena pannakse loorberileht tuhatoosi põlema ning lahkutakse mõneks minutiks ruumist. Tagasi tulles on toas meeldiv aroom, mille sissehingamine täidab meeled rahuga. Ühtlasi leevendab loorber ka hingamisprobleeme (sobib allergiate ja külmetuse puhul). Aroomiteraapia võimalused meelerahu toomiseks ja lõõgastamiseks on nii üüratud, et teema nõuaks omaette peatükki.

Värske õhk! Parim, kui saaksite võtta metsavanni ehk jalutada metsas – värvide, lõhnade ja loodushäälte pillerkaares. Jaapani teadlased võrdlesid katses linnas ja metsas jalutavaid ärevikke – pärast jalutuskäiku oli metsas jalutajate stressihormoonide tase tunduvalt madalam kui linnas jalutajate oma. Auto heitgaaside, tuututamise ja inimeste nügimise saatel on nähtavasti päris raske lõõgastuda.

Minge valguse kätte, ärge sulgege end tuppa! Lihtsaim moodus eneseabiks on võimaldada oma kehale piisavalt päikesevalgust. Valgusel on serotoniini tootmist stimuleeriv toime.

Joogahingamine. Hea tervise eelduseks on õige hingamine. Ühtlasi on võrdlemisi raske sügavalt hingata ja samal ajal ärev olla. Ärevusilmingute leevendamiseks sobib suurepäraselt nn 4-7-8 hingamine. Alustage harjutust, hingates suu kaudu täielikult välja. Seejärel hingake rahulikult nina kaudu sisse, lugedes samal ajal neljani. Nüüd hoidke hinge kinni, lugedes samal ajal seitsmeni, ja hingake seejärel välja, lugedes kaheksani. Niisugune hingamine tasakaalustab kehas süsinikdioksiidi taset. Hingeldamine seevastu langetab süsihappegaasi taset ning muudab raskeks veres oleva hapniku vabastamise. Tekib nn Bohri efekt, mis häirib kudede hapnikuga varustamist.

Stress on absoluutselt kõikide haiguste puhul olukorda halvendav tegur. Pikaajaline stress tekitab kehas tasakaalutuse, mis on halvendavaks faktoriks kõikide tõbede patogeneesis. Võimalusi stressi langetuseks on tuhandeid ja igaüks võib oma soovidest lähtudes valida just selle, mis teda kõnetab. Lõõgastavad vannid eeterliku õli lummuses, küünlavalguse või päikesepaiste nautimine, värskes õhus jalutamine, metsajooks, armsamaga koos aja veetmine, hea raamat või film, sõpradega joodud ühine tee või koos kokkamine …

Toetage aju tasakaalustumist keha elektromagnetvälja korrigeerimisega! Käige võimalikult tihti paljajalu maapinnal, merevees ja liival. Võtke maaga ühendust kasvõi piknikutekil istudes. Keha elektromagnetilist välja aitab korrigeerida ka pulseeriva elektromagnetvälja ehk PEMF-teraapia, mis tõstab hüppeliselt rakkude hapniku omastamise võimet ja energiatootlikkust.

Keskenduge tänutundele! Päris tõsiselt! Positiivsetele mõtetele keskendumine ja tänutunde teadlik kultiveerimine aitab tõsta serotoniinitaset ajus. Võin veendunult kinnitada, et õnnetunne põhineb tänulikkusel. Meelde tuleb kaunis kujund tuntud filmist, kus soovitati selleks kasutada tänutundekivisid, aga miks mitte ka tänutundesõrmust vms. Igal hommikul, kui riidesse panete, pange taskusse ka mõned pisikesed “tänukivid” või sõrme sõrmus ning seda tehes tänage kõige selle eest, mis teie elus head on. Õhtul riidest lahti võttes võtke taskust ka kivid või sõrmest sõrmus ning seda tehes on teil jälle põhjust tunda tänu, et olete olemas. Ärge kiirustage, võtke tänule keskendumiseks aega. Uskuge – inimesi, asju ja väärtusi, mille eest ka kõige raskemal hetkel tänulik olla, on määramatult palju!

Hea uni on üheks olulisimaks teguriks tervise ja meelerahu taastamisel. Hoidke oma magamistuba keskmisest paar kraadi jahedam, katke kinni plinkivad kellad ja muusikakeskused ning kasutage vajadusel pimendavaid uneprille.Telefon ja arvutid tuleb ööseks kindlasti teise tuppa viia ja võimalusel WiFi välja lülitada. Vältige igati kiirgusallikate lähedust ajal, mil aju end taastab ja korrastab!

NB! Raskemeelsust ja ärevust aitavad vältida kümned kehaomased ained, vitamiinid, mineraalid ja taimsed lisandid. Enne tugevatoimeliste ravimite kasutusele võttu võiks abi otsida ka loodusest!

Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut-toitumisnõustaja

Allikas: Kirjastuselt Pilgrim ilmunud Liis Orava raamat “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga”

Iga mees tahab seksida kirglikult, andunult ja ümbritsevat unustades ning olla oma naise jaoks elu parim armastaja. Kuid selge on see, et hea seksini jõudmiseks peab naine tundma end sinuga vabalt. Me räägime siinkohal heast seksist, mitte mingist okeist asjast. Kaks inimest võivad alati oma vastavad kehaosad ühendada, neid kokku hõõruda ja vahekorda astuda. Ja tulemuseks on midagi sama igavat ja ilmetut nagu eelmine lause. Selline seks on ebaisikuline, distantne ja jätab sinusse tühja ja rahulolematu tunde. Jah, füüsiline rahuldus saab saavutatud, kuid olgem ausad, selline seks ei erine eriti eneserahuldamisest. See on isegi palju hullem. Pärast eneserahuldamist ei pea sa endale kohmetult head aega ütlema. Me räägime sulle, kuidas seksida isiklikult, meeldejäävalt ja ekstaatiliselt.

1. Unusta kõik, mida sa pornot vaadates õppinud oled.

2. Armatsemine saab alguse tükk aega enne voodisse jõudmist. Kasvata ootusärevust ja loo atmosfäär, mis räägib sellest, mis tulemas on. Saada sõnumeid, flirdi, tee vihjeid ja küta kirge, enne kui sa puudutusteni jõuad.

3. Iga kord, kui sa vahekorda astud, räägid sa loo sellest, kes sa oled, kes su partner on ja kes te koos olla võiksite. Vaata, et see oleks üks erakordne lugu.

4. Enamus mehi järgib sisseharjunud rutiini – suudle huuli, katsu tissi, katsu kliitorit (võib-olla) või vagiinat ja torka riist sisse. Oskuslikul armastajal pole mingit sisseharjutatud programmi. Armatseda saab sõnade, huulte, keele ja kätega iga sentimeetriga naise kehast. Kangelane ei piirdu pelgalt rindade ja genitaalidega.

5. Oraalseks on möödapääsmatu juhul, kui sa soovid naist rahuldada. Kui sulle see ei meeldi – saa üle.

6. Enamus naisi vajab orgasmi saamiseks kliitori stimuleerimist. Parem on, kui sa tema kliitoriga südamesõpradeks saad.

7. Kangelane hoiab naist oma embuses ka pärast seksi. Naistele pakub see suurt naudingut. Selle viimase kangelasliku jõupingutusega (isegi kui sa uinuda tahaks) astud sa suure sammu lähemale võimalusele saada oma naise parimaks seksuaalpartneriks.

Jäta meelde ka see, et oled mittekeegi, kui….

– sa arvad, et seks pole muud kui üks “kõvaks-sisse-välja” rutiin

– sa ei õpi tundma naise keha või märke naise erutusest

– sa arvad, et seks peab olema selline, nagu sa pornofilmidest näinud oled

– sa ignoreerid naise kliitorit

– sa ei võta aega naise keha hellitamiseks ja naise erutamiseks

– sa arvad, et kõik naised on ühesugused ja sa kasutad kõigiga ühtesid ja samu nippe

– sa pole hooliv ja soe väljaspool magamistuba

– sa ei usu suuseksi

– sa ei hoia naist oma embuses pärast seksi.

Allikas: John Gottman, Julie Schwartz Gottman “Mida naised tahavad. Käsiraamat meestele”, kirjastus Pilgrim

Kõrvaltvaatajal pole enamasti võimalik ette ennustada, kuidas teine inimene endaga toimuvale reageerib ja juhtunut hindab. Sarnane olukord võib olla ühele tühiasi ja teisele katastroof. Selle sajandi esimese kümnendi majanduslanguse ajal kohtasin hingehoidjana mitmeid inimesi, kes olid kaotanud oma töö, positsiooni ja ka kodu, aga leidsid endas jõudu kõigega otsast alustada. Samas olen näinud ka äärmiselt ängistunud inimesi, kes kaotavad oma elujulguse, kui pangaarvel on mõnisada eurot vähem kui parematel aegadel. Samuti olen kohanud raskelt haigeid inimesi, kes liiguvad rahuliku ja rahulolevana oma vääramatu elulõpu poole, seal kõrval aga olen küllalt palju näinud meeleheitlikku võitlust ka pisemate vananemismärkide vastu. Neile reaktsioonidele ei saa tegelikult hinnangut anda, kuna reageerija seisukohalt on kõik õige. Igaüks reageerib, lähtudes oma murede, valude ja hirmude maailmast.

Kord kurtis mulle üks naine, et tema õde ei suhtle enam temaga peale seda, kui ta ei olnud kord valmis õele tema lapse haiguse ajal appi minema. Õde pidi haige lapsega paar päeva lastekliinikus veetma ning õemees oli mitu päeva tööasjus Tallinnas ja ei saanud tulla Tartusse noorema lapse juurde. Naine elas Tartus, aga temal oli mõne päeva eest surnud koer, kes oli olnud 16 aastat tema pereliige ning ta ei läinud õe last hoidma, kuna tundis, et ei jaksa võtta vastutust lapse eest ja vajab omaette olemist. See vihastas õde, kelle arvates ei olnud lein mingi koera pärast nii tähtis kui tema lapse haigus ja vajadus leida nooremale lapsele hoidja. Nüüd aga ei soovi õde kuulda mingeid seletusi ega ka vabandusi ja on suhted katkestanud. Nii lisandus koera kaotusele ka õe kaotus. Põhjuseks on hinnang, mille üks õdedest teise leinale andis, võrreldes seda oma probleemiga ja hinnates koera pärast leinamise tühiseks.

Olen sageli kuulnud inimesi andvat teise reaktsioonidele kriitilise hinnangu enda arusaamiste alusel. Näiteks võib mõni inimene arvata, et teise inimese terviserike ei peaks andma põhjust pisarate valamiseks, kuna tema arvates on tegu kergesti ravitava haigusega ning ta toob võrdluseks näiteid, mis tema hinnangul alles on nuttu väärt. Kahjuks on meil sageli raske mõista teise inimese muret ja vajadusi.

Reaktsioonide intensiivsus sõltub paljudest asjaoludest. Määrava tähtsusega on meie eluhoiakud ja kõige aluseks olev väärtussüsteem. Näiteks mõnele on inimesed palju tähtsamad kui loomad, aga teise jaoks on koduloomad sama väärtuslikud ja nende kaotus ei erine inimese kaotusest. Loomulikult sõltub palju ka sellest, mida oleme varem kogenud, mida varasematest kogemustest oleme järeldanud ja õppinud ning milline on parajasti meie elu ehk millisesse taustsüsteemi kriisikogemus paigutub. Selle taustsüsteemi tähtis osa on ka teised inimesed ning nende hoiakud ja oskused. Kõige sügavamalt aga oleme oma lugudega ka osa suurest globaalsest jutustusest inimliku elu kohta.

Kriisiprotsess on oma olemuselt puhver, mis aitab meil uut kogemust aegamööda oma ellu integreerida. Kriisist tulenevad reaktsioonid ja nendega tegelemine loovad kohanemisprotsessi, kus astume sammhaaval muutunud elu avastades parema tasakaalu poole. Kriisiprotsessi sammud aitavad meie psüühikat kahjustamata loobuda sellest, mida enam pole või mida me ei vaja, ja avada meie tähelepanu olemasolevale ja selle uuel moel kasutamisele. Kriisi kui kohanemisprotsessi käigus võtame vastu seni kasutamata võimalused ja oskused või kanname minevikust üle veel toimiva ja õpime seda oma elus uuel viisil rakendama. Kui maandumispind on piisavalt vetruv, ei ole löök liiga valus. Mida jäigem on pind, millele kukume, seda valusam on kukkumine.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Naatan Haameri raamatust “Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad”. 

Keegi ei ole unistuse kaaslasega kohtunud kodus istudes ja oodates, millal kuller ta kohale toob. Tuleb kasutada kõiki võimalusi – vallaliste kohtumisõhtud, vallaliste hobigrupid, vallalistele mõeldud seminarid ja tegevused. Ära heida kõrvale paremat sorti kohtinguteenuseid ega ajalehtedes tutvumiskuulutuste avaldamist, kui arvad, et see võiks äratada sellise inimese tähelepanu, keda sa otsid.

Lisaks sellele, et silmast-silma inimestega kohtud, soovitan sul valikuvõimalusi laiendada ka oma hindamiskriteeriume laiendades. Mida kitsam ja üksikasjalikum su nõudmiste nimekiri on, seda piiratum on sinu ettekujutus vastuvõetavast kaaslasest ja seda vähem on sul valikuid. Enese teadmata heidad kõrvale tuhandeid potentsiaalseid kaaslasi veel enne, kui neil on avanenud võimalus su südant võita. Anna võimalus kohtingukaaslastele, kelle välimus, teod ja mõtted erinevad sellest, millega sa harjunud oled. Isegi kui sa enda meelest niimoodi kaaslast ei leia, avardad niiviisi iseennast ja see avardab su kaaslaste valikut.

Samuti tahaksin hetkeks rääkida enesesabotaažist, mida olen paljude vallaliste juures tähele pannud. Osaliselt ilmneb see selles, et ei minda kodust väljagi, et partnerit otsida, või kui minnakse, siis pannakse rangelt paika mõned konkreetsed omadused, mis potentsiaalsel kaaslasel kindlasti olema peaks. Ent sageli väljendub enese saboteerimine käitumises, mis peletab võimalikke kaaslasi garanteeritult. Üks mu hiljuti uuesti abiellunud sõber märkis mulle, et paljud naised, kellega ta vallaliseaastatel kohtamas käis, astusid ise reha otsa. Kui ma täpsustust küsisin, luges ta ette mitu käitumismustrit: negatiivne jutt eelmiste kohtingukaaslaste või suhete teemal, oma välimuse või tarkuse mahategemine, üleüldine negatiivne suhtumine, eriti vastassoo teemal, esimese paari minutiga kaaslase juures millegi taunimisväärse leidmine, esimesele kohtingule hilinemine ja mingi vabanduse leiutamine, eelmiste suhete luhtumises ainuüksi kaaslase süüdistamine, kättesaadavuse väljendamine, kas siis seksuaalses või muus plaanis, ning kui teine vastavalt sellele käitub, siis häbistamine või demonstratiivne lahkumine. „Nüüd ma mõtlen, kas tegin ise sama,“ tähendas ta.

Hoia silmad ennasthävitava tegevuse suhtes lahti. Kaaslast otsides on põhiline olla positiivne, aus, suhtlev ja avatud uute inimestega kohtumisele, ning jääda nii enesekindlalt kui võimalik iseendaks.

Rohkem mul sel teemal öelda ei ole, sest ma usun, et rohkem polegi võimalik teha. „Õiget“ inimest tabada püüda on mõttetu ettevõtmine. Seda saab teha ainult su alateadvus ja tõenäoliselt ei vaimusta sind eriti see, millega ta lagedale tuleks. Ainus, mida sa partnerit valides teadlikult teha saad, on otsida sellist inimest, kes on endast teadlik ning valmis tegema püsiva armastuse saavutamiseks vajalikku tööd.

See ei ole sinu süü, et sa ei ole püsivat armastust veel leidnud, aga sinu kohus on selle leidmiseks teha seda, mida vaja. Kui sul on suhetes esinenud korduvaid probleeme, ei ole end vaja selle pärast halvasti tunda; seda on vaja mõista ja sellega midagi konstruktiivset ette võtta. Lahendused su probleemidele ei ole „seal kusagil olemas“ või et kui omandad õige korteri või auto või kleidi, vaid selles, kui teadvustad oma vabadust ja jõudu kasvada iseeneses, sinu tahtes viia ellu muutusi, võtta oma elus toimuva eest vastutus – lühidalt öelduna sinu valmisolekus võtta ette küpseks saamise teekond.

Kui suhtud oma eesmärki leida täiuslik ja kestev armusuhe tõsiselt, pead ka vallalisust hakkama tõsiselt võtma. Selleks, et end valmis panna, enne kui partner välja ilmub ja sa abieluteekonnale asud, tuleb sul sisuliselt teha nelja asja:

1) hari end suhete teemal;

2) hari end iseenda teemal;

3) arenda oma suhteoskusi;

4) tee, mida saad, et muuta käitumismustreid ja iseloomuomaseid kaitsemehhanisme, mis ei lase sul leitud armastust hoida.

See on sinu kui vallalise missioon. Usu mind, kui sa selle arengu läbi teed, ei teki sul kaaslase leidmisega mingeid raskusi ja väga suure tõenäosusega leiad sellise, kes on suuteline rohkem pühenduma ning ajab sind väiksema tõenäosusega närvi kui see, kelle valiksid (või kes valib sinu) enne kodutöö ärategemist.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Harville Hendrixi raamatust „Püsiva armastuse käsiraamat“.

Kui ma pärast seda kuulsin kedagi kusagil jälle seda haiguse-juttu rääkima hakkavat, sain ma iga kord nii vihaseks, et tundsin end vihast lõhkevat.

Kuuldes seda juttu aastast aastasse aina edasi, hakkasin tundma, et tahaksin püsti karata ning sellest rääkivat inimest raputada, paluda tal üles ärgata ning mõtlema hakata. Kuulsime sama asja peaaegu kõigilt, kellega rääkisime. Tundus, nagu nad oleksid kõik samas koolis käinud ja sama õpetaja juures õppinud. See tekitas minus tunde, nagu oleksin sattunud keskaega ning järgmiseks soovitatakse mul sõltuvust aadrilaskmisega ravida.

Täna, olles aidanud terveneda tuhandetel Paxi- ja teiesarnastel inimestel, võin ma täie kindlusega öelda, et alkoholism jt sõltuvused ei ole haigused.

Kui alkoholism ja narkomaania pole haigused, siis mis nad on? Kui vastata lühidalt, siis neid sõnu kasutatakse kirjeldamaks seisundit, milles me avastame end pärast piisavalt pikka aega alkoholi või teiste sõltuvusainete tarvitamist olevat ja meil on välja kujunenud sõltuvus, mis omakorda tähendab, et me ei suuda ilma tõsiste võõrutusnähtudeta nende kasutamisest jäädavalt loobuda.

Alkohol ja sõltuvusained iseenesest ei ole probleem; inimesed kasutavad neid oma probleemidega toimetulemiseks. Neil probleemidel on alati nii psüühilisi kui füüsilisi komponente – alates aneemiast, liiga madalast suhkrutasemest veres või kilpnäärme alatalitlusest kuni tähelepanuhäirete, ajulainete mustri tasakaalutuse või sügava emotsionaalse valuni. Nende põhjuste sammsammulisest eemaldamisest saate lugeda veidi hiljem, kuid kõige selle aluseks on järgmine eeldus: kui alusprobleemid on leitud ning lahendatud, siis vajadus alkoholi või narkootikumide järele kaob.

Sooviksin, et inglise keelest kõrvaldataks sõna alkoholism, samuti alkohoolikuks ja sõltlaseks sildistamine, mis on oma olemuselt häbivääristavad. Ainuüksi sõna alkoholism külge on haagitud kogu maailma süngus. Oleme alkoholismi käsitlevatest uuringutest, teooriatest, loengutest, lugudest ning esseedest üle ujutatud, kuigi tegelikult on inimesed vaid oma alusprobleemidega toime tulla püüdes alkoholismi küüsi sattunud.

Alkohol on kõigest kiire ja lihtne viis argireaalsus talumatust talutavaks muuta. Selleks on vaja vaid alkoholikauplusse minna ning paar pudelit osta. Sõltlaste jaoks on alkohol nagu kark luumurru korral, mille abil ringi liikudes on hõlpsam päevi õhtusse saata. Vaatamata sellele käsitlevad arstid ja teadlased ikka veel alkoholismi kui probleemi, kuigi tegelikult pole sellel alusprobleemiga üldse midagi pistmist. Sama hästi võiksid nad kroonilise sügelusprobleemiga patsientide ravimise eesmärgil mitte põhjust, vaid sügamist kui tegevust uurida.

Oletame, et teil on krooniline sügelus ning te sügate seda kohta terve päeva regulaarselt. Kas teil on sügamistõbi? Kas te olete sügamishoolik? Muidugi mitte. Või teine näide: kui teil on pidev peavalu ja sellega toimetulekuks võtaksite mitu korda päevas aspiriini, kas te kannataksite aspirinismi all ja kas teid peaks kutsuma aspirinohoolikuks? Veelgi olulisem on küsimus, et kui te otsiksite nende vaevuste raviks abi, siis kas teil ravitaks sügamistõbe või aspirinismi? Muidugi mitte. Ravitaks neid vaevusi, mille tõttu te end sügama või aspiriini võtma hakkasite – näiteks mürgise aine nahale sattumisest põhjustatud allergiat või stressi.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Chris ja Pax Pentissi raamatust „Sõltuvustest vabanemine“.

Näiteks, minu lapsepõlves… ja see on olnud samasugune sajandeid, lastele on õpetatud: „Mine vara magama ja tõuse vara üles, see teeb targaks.“

Ma ütlesin isale: „Tundub kummaline: mina ei tunne end unisena, aga sina sunnid mind ikka vara õhtul magama minema.“ Ja džainistide kodudes on varajane õhtu tõesti varajane, sest õhtusöök on kell viis, hiljemalt kell kuus. Ja siis pole enam midagi teha, niisiis lähevad lapsed magama.

Ma ütlesin talle: „Minu energia pole valmis magama minema, aga sina sunnid mind magama. Ja hommikul, kui tunnen end unisena, tirid sa mu voodist välja. See on väga kummaline viis mind targaks teha! Ja ma ei näe mingit seost – kuidas ma targaks saan, kui mind sunnitakse magama, kui ma ei tunne end unisena? Tundide kaupa laman ma voodis pimeduses… seda aega oleks võinud kuidagi kasutada, loominguliselt, ja sina sunnid mind magama. Aga uni pole sinu kätes. Ma ei saa lihtsalt silmi sulgeda ja magama jääda. Uni tuleb, kui tuleb; see ei järgi sinu ega minu käske, nii et ma raiskan tundide kaupa aega.

Ja hommikul, kui end tõesti unisena tunnen, sunnid sa mind üles tõusma – kell viis – varahommikul – ja tirid mind hommikusele jalutuskäigule metsa. Ma olen väga unine ja sina tirid mind sinna. Ja ma ei saa aru, kuidas see kõik mind targaks teeb. Palun selgita mulle! Ja kuidas on paljud inimesed sellega targaks saanud? Näita mulle mõnda tarka inimest – ma ei näe siin kedagi. Ma rääkisin oma vanaisaga, ja ta ütles, et see on lollus. Kogu meie perekonnas on ta ainuke aus inimene. Ta ei hooli sellest, mida teised räägivad, ja ta ütles mulle, et see on lollus. Ta ütles: „Tarkus ei tule varakult voodisse minemisest. Ma olen kogu elu varakult voodisse läinud – seitsekümmend aastat – ja tarkus pole veel tulnud, ja ma ei usu, et see tuleks! Nüüd on aeg, et tuleks surm, mitte tarkus. Niisiis ära lase end nendel tarkustel lolliks teha.“

Ma ütlesin isale: „Mõtle see asi läbi ja palun ole ehe ja aus. Anna mulle vähemalt nii palju vabadust, et ma võin magama minna, kui tunnen, et uni tuleb, ja üles tõusta, kui tunnen, et on aeg, kui ma pole enam unine.“

Isa mõtles järele ja ütles järgmisel päeval: „Hästi, võib-olla on sul õigus. Tee, nagu soovid. Kuula oma keha, ära mind kuula.“

See peabki olema põhimõte, et lastel aidatakse kuulata oma keha, oma vajadusi. Vanematel on põhiline juhtida lapsi, et nad auku ei kukuks. Nende distsiplineerimine on negatiivse märgiga.

Pidage meeles sõna „negatiivne“ tähendust – pole positiivset programmeerimist, vaid ainult negatiivne juhtimine –, sest lapsed on lapsed ja nad võivad kokku puutuda millegi sellisega, mis teeb neile halba. Siis ärge keelake neid, vaid selgitakse, miks. Aga ärge nõudke kuuletumist, vaid laske neil valida. Lihtsalt selgitage olukorda. Lapsed on väga vastuvõtlikud ja kui olete nende vastu lugupidavad, on nad valmis kuulama, aru saama. Seejärel jätke nad rahule. Ja küsimus on vaid mõnes esimeses aastas; varsti hakkavad nad kasutama oma intelligentsi ja teie juhatusi pole neil üldse vaja. Varsti suudavad nad omapäi tegutseda.

Ma mõistan lapsevanemate hirmu, et lapsed võivad minna sellist teed, mis vanematele ei meeldi – aga see pole teie probleem! Teie lapsed pole sündinud teile meeldiva ja mittemeeldiva tarvis. Nad peavad oma elu elama ja teie peaksite rõõmustama, et nad elavad oma elu, olgu see milline tahes.

Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud OSHO raamatust „Raamat lastest. Noorte sisemise vabaduse ja intelligentsuse arendamine“.

Näiteks on eesnäärme healoomuline suurenemine paljudel meestel vanusega kaasas käiv loomulik protsess ja enamasti see muutus olulist häiret kusemises ei tekita. Kui aga eesnäärme suurenemisele on eelnenud või lisanduvad hiljem eesnäärme põletikulised haigused, siis on sageli tagajärjeks kusemishäirete teke või nende oluline süvenemine. Seejuures saab eesnäärmepõletik kõige sagedamini alguse just mehe seksuaalse aktiivsuse tipus kahekümnendates eluaastates ja on sageli seotud põetud suguhaigustega, partneri sugutrakti põletikega või siis sagedase jalgade või alakeha külmetamisega. Seega esmane kusemishäirete ennetus seisneb esimeses elupooles kuse-sugutrakti põletike vältimises või kui siiski need tekivad, siis kiires ja asjatundlikus ravis.

Eesnääre ja laiemalt kusetrakt on väga tundlik külmetamisele. Keha alajahtumised ning töö külmas ja niiskes keskkonnas on ühed olulisemad kusemishäirete riskitegurid. Iseloomulik on, et paljudel juhtudel võib just jalalabade külmetamine soodustada kusemishäirete teket või võimendada juba olemasolevaid probleeme selles sfääris.

Tänapäeva üheks suurimaks ja väga laiaulatusliku negatiivse mõjuga terviseriskiks on istuv eluviis, mis mõjutab väga olulisel määral ka eesnäärme ja teiste vaagnapiirkonna organite tervist. Pikaajalisel istumisel väheneb vaagna ja eriti selle põhjas paikneva eesnäärme verevarustus. Ühelt poolt tekib istumisel vaagnasse ainevahetuse jääkprodukte sisaldava veenivere pais ja teiselt poolt väheneb istudes lihastöö madala aktiivsuse tõttu ka värske arteriaalse vere pealevool. Samas on teada, et hea verevarustus on kõigi meie organite optimaalse toimimise aluseks. Seega on väga oluliseks alakehamuresid ennetavaks meetmeks piisav füüsiline aktiivsus. Paar korda nädalas trennitegemine aga ei kompenseeri igapäevase istumise negatiivseid mõjusid. Minu üheks peamiseks soovituseks on mitte istuda tunde järjest, vaid püüda mõnekümne minuti järel teha kasvõi lühiajaline vaagna verevarustust aktiviseeriv liikumispaus. Positiivne on ses kontekstis isegi minutiline aktiivset lihastööd nõudev liikumine jalgadel.

Väga oluline on ka sageli ehk vähetähtsana tunduvate kusemishäirete õigeaegne ravi, sest kui hilineda kusemistakistust põhjustavate haiguste ravimisega, võib tagajärjeks olla selline põielihase kahjustus, mida pole enam praegu olemasolevate ravimitega võimalik lahendada. Sama kehtib ka ärritustüüpi kaebuste kohta, sest aja jooksul põletiku tõttu kujunevad ehituslikud muutused eesnäärmes on väga vaevaliselt, teatud kahjustuste ulatusest alates aga sageli üldse mitte tagasipööratavad.

Aktiivselt turustatakse väidetavalt kusemishäireid ennetavaid, leevendavaid ja eesnäärmehaigusi „ravivaid“ ilma retseptita preparaate. Kahjuks pean tõdema, et enamiku apteegivõrgust väljaspool turustatavatest preparaatidest võib julgelt liigitada „lollidelt tulebki raha ära võtta“ kategooriasse. Samas on olemas looduslikke tooteid, mis kergematel juhtudel võivad kusemishäireid leevendada. Neist enim on uuritud serenoapalmi ja aafrika ploomipuu koore ekstrakte ning meie endi kohalikust loodusravikultuurist on pärit väikeseõielise pajulille ja ka kõrvitsaseemnete kasutamine. Aga nagu eespool ütlesin, on probleemide tekkimisel esmatähtis välja selgitada murede põhjus, välistada ohtlikumad kehalised muutused ja alles seejärel on õige koht ennetavaks ja toetavaks raviks.

Väga oluline kusemishäireid ja eesnäärmemuresid ennetav meede on aktiivne seksuaalelu (siinse raamatu kontekstis mõistan selle all just seemnepurskega lõppevat seksuaalset tegevust). Mingi kogus eesnäärmes toodetud sekreeti väljub eesnäärmejuhade seina silelihasrakkude töö mõjul pidevalt, seemnepurskel rakendub lisategurina ka vaagnapõhjalihaste märgatavalt võimsam jõud. Nii väljub iga seemnepurskega 0,5–1 ml eesnäärmesekreeti. Seemnepursete puudumine viib aja jooksul sekreedi peetumiseni eesnäärmejuhades. Eesnäärmejuhad venitatakse välja ja nende seinte lihasfunktsioon, mis tagab juhade loomuliku tühjenemise, võib selle tõttu aja jooksul halveneda. Sekreedi peetumine loob soodsama pinnase ka mikroobide kasvuks ja seeläbi põletiku tekkeks. Põletik kahjustab eesnäärmejuhasid ja võib põhjustada nende osalise või täieliku sulguse, mille tagajärjeks on olukord, et teatud eesnäärme osadest sekreet enam välja ei pääse. Eesnäärmejuhade loomuliku tühjenemise taastamine on eeldus eesnäärme tervenemisele.

Seksuaalelu puudumine või ka harvenemine mõjutab enam just kesk- ja vanemaealisi mehi, kuna eesnäärme keskosast lähtuv eesnäärme suurenemine surub sekreeti tootvad koed külgedele, sekreeti transportivad juhad venivad pikemaks ja sekreedi väljapääs on noore mehega võrreldes veelgi raskenenud. Tekib suletud ring, kus eesnäärme suurenemine raskendab juhade tühjenemist ja sekreedi peetumine põhjustab omakorda eesnäärme suurenemist.

Hiina kultuuritraditsioonis on aastatuhandeid soovitatud sealsete meeste bioloogiliste eripärade tõttu seemnepursete arvu ohjata. Kahjuks kontekstist väljakistuna on see teadmine jõudnud ka läänemaadesse. Seemnepursete arvu piiramine ei tähenda idamaades seksi piiramist, pigem vastupidi. Eesmärgiks on eelkõige spermide „kokkuhoid“. Seemnepursketa orgasmi puhul toimub siiski vaagnapõhjalihaste intensiivne töö, mis mingil määral aitab ka eesnäärmel tühjeneda ja kindlasti parandab eesnäärme piirkonna verevarustust. Seemnepursketa seksi negatiivsete mõjude vältimiseks on välja töötatud ka kultuurispetsiifilised kompensatsioonimeetodid. Nii soovitatakse seemnepursete arvu piiraval mehel teha regulaarselt eesnäärmemassaaži. Võib teha ise või lasta arstil teha. Minu kliinilise kogemuse põhjal on seemnepursketa seks siiski teatud juhtudel seotud vaagnapiirkonna vaevuste, sealhulgas ka kusemishäirete tekkega. Ilmselt on selle põhjuseks seksuaalsel stimulatsioonil liikuma hakkavad ja lõpuks suguteedesse toppama jäävad suguorganite toodetud sekreedid, mis muudavad suguteede siserõhku, aga võimalik et põhjustavad paiguti ka keemilist ärritust.

Tänase arusaama järgi on inimene seksuaalne olend oma sünnist (tegelikult ilmselt juba ka emaüsas) surmani. Kõigi teiste positiivsete kehaliste ja vaimsete mõjude kõrval mehe organismis toetab regulaarne seksuaalelu olulisel määral ka eesnäärme tervist.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Margus Punabi raamatust „Meeste tervis“.

Nädala kaartideks on mõõkade äs ja sauade neli. Sinu käsutuses on suur loomejõud, millega võid muuta oma suhteid, era- ja tööelu või tervise seisukorda. Sa pead ainult vastu võtma kindla otsuse. Enamasti jäävadki asjad elus saavutamata selle tõttu, et inimesed pole kindlad, mida nad soovivad. Kõhklused ja poolik panustamine ei too tulemusi. Sea endale siht, leia liitlased ja koostööpartnerid, kes sinu unistusse usuvad ja saavuta see, mis on sinu eesmärk. 

Suhted saavad nüüd selgemaks, sest varjatud saladused tulevad päevavalgele ja tõe nägemine aitab sul teha enda jaoks paremaid valikuid. Praegu on õige aeg otsuste langetamiseks, sest sa suudad asju näha väga objektiivselt ning inimesed näitavad oma tõelist palet, olgu selleks siis hea või halb. Hea aeg on suhete alustamiseks, sest tunned selgelt, mida sa vajad ja oskad ka inimeste olemust paremini hinnata. Sel nädalal on ees ootamas perekondlikke kogunemisi, toredaid kohtumisi oma lähedastega ning samuti rõõmustavaid pakkumisi ja ettepanekuid, mis teevad sulle rõõmu. 

Tööalaselt peaks sind sel nädalal ümbritsema kolleegide toetus. See aitab end tunda hästi ning mõjub ka suurepäraselt produktiivsusele. On tõenäoline, et just praegu tulevad uued head ideed ja geniaalsed lahendused, mis aitavad nii sissetulekuid suurendada kui töötegemist tõhusamaks muuta. Rahaliselt peaksid sa hetkel olema üsna stabiilses kohas, kuid peaksid vältima emotsioonioste ja -investeeringuid. 

Tervisega tegelemise osas laiad nüüd lihtsalt motivatsiooni, et end häid ja kasulikke valikuid tegema suunata. Samuti on praegu hea aeg neile, kes soovivad lapseootele jääda. Ettevaatlik tuleks olla terariistadega, kuna ettevaatamatusest või hajameelsusest võivad juhtuda õnnetused. 

NÄDALA TAROSKOOP IGALE SODIAAGIMÄRGILE 15.-21.4

Kaljukits (22. detsember – 19. jaanuar)

Nädala võtab kokku armastajad. Esiplaanil on jõuliselt armastuse ja suhetega seotud teemad. Nüüd on aeg valikute tegemiseks. Selleks, et saada midagi või kedagi, pead sa loobuma oma elus millestki muust. Kõike lihtsalt ei saa ja kõike pole ka vaja. Mõtle enda jaoks selgeks, mis või kes on see, mille poole su süda tõeliselt igatseb. Kui oled õigel rajal, siis ei vaja sa palju, sa vajad lihtsalt seda “õiget”.

Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)

Nädala kaardiks on karikate kümme. Nüüd saad tunda tõelist rõõmu, soovide täitumist ja harmoonilist kooskõla. Eriliselt hästi toimivad suhted, olgu need siis töökaaslastega, tuttavatega või oma kõige kallimatega. Suudad inimesi lausa lennult mõista ning naudite vastastikku üksteise seltskonda. Väga hea aeg on ka romantika ja armastuse osas.

Kalad (19. veeb – 20. märts)

Nädala energiad võtab kokku mõõkade kaks. Nüüd on oluline, et leiaksid endas tasakaalu. Jälgi, mida sa välja annad ja mida endasse võtad. Teadvusta endale oma emotsioone ja vajadusel tegele nende harmoniseerimisega. Sinu sisetunne ja rahulolu on indikaatoriks, mis näitavad, kas sa oled õigel teel või peaksid pigem aja maha võtma ja peatuse tegema.

Jäär (21. märts – 20. aprill)

Nädalat iseloomustab sauade kuninganna. Tegeled praegu aktiivselt oma elus ümberkorralduste tegemisega ja uute eesmärkide paika seadmisega. Suunad suurema osa oma energiast töösse ja kodu materiaalsema poole eest hoolitsemisse. Oled optimistlik ja keskendud positiivsele, mis sinu elus on. Kõik see muudab praeguse aja sinu jaoks rõõmsaks, tegusaks ja suurepäraseid tulemusi toovaks.

Sõnn (21. aprill – 21. mai)

Nädala kaardiks on karikate äss. Praegu on sinu jaoks tugevalt esiplaanil emotsioonid. Tegeled eelkõige armastuse teemaga, seda selle kõigis vormides. Kui oled end varasemalt pisut hooletusse jätnud ja tunnete teema on olnud päevakorrast maas, siis nüüd tunned, kuidas oled taas enda avamas universumi poolt pakutud headele emotsioonidele ja südant soojusega täitvatele tunnetele.

Kaksikud (22. mai – 21. juuni)

Nädala võtab kokku karikate paaž. Nüüd pead tegema valikuid, sest elu pakub sulle palju erinevaid ja põnevaid töö- ja eraeluga seotud võimalusi. Katsu teha enda jaoks otsus, millele kavatsed ka kindlaks jääda. Nii saad keskenduda ühele, mitte ei rabele paljude erinevate teemade vahel, saamata ühelegi asjale täielikult pühenduda. Esiplaanile kerkivad ka tunnetega seotud teemad, võid armuda või puhuda taas eredale lõkkele leegi oma armusuhtes.

Vähk (22. juuni – 23. juuli)

Nädalat iseloomustab tugevus. Käes on tähendusrikaste muutuste aeg. Sinu ellu saabuvad sündmused, mis nõuavad suurt hingejõudu ja sisemist tugevust, et toime tulla. Sinus on ressursse, mis aitavad sul ületada ka suurimaid raskusi, seega sa ei pea muretsema, vaid vaatama endasse ning rahuliku meele ja avatud südamega oma saatusele vastu astuma. Muutused, mis tulevad, ei ole kindlasti negatiivsed, need on lihtsalt protsessid, mis pakuvad sulle elulise õppetunni.

Lõvi (24. juuli – 23. august)

Nädala kaardiks on karikate kolm. Kätte on jõudnud aeg, kus sinu elus on palju suhtlemist, rõõmsaid hetki ja põnevust. Saad nautida elu helgemat poolt ja tuled toime kõigega, mis su teele satub. Sinu ümbritsevad head sõbrad ja lähedased inimesed, kelle toetus ja olemasolu valmistavad sulle rõõmu.

Neitsi (24. august – 23. september)

Algavat nädalat iseloomustab müntide kaheksa. On aeg pühenduda suure hoole, tähelepanu ja kogu oma oskustega sellele, mida armastad. See võib tähistada nii tööalast süvenemist, kui ka eraelus maisema valdkonna eest hoolitsemist täieliku kohaloluga. Võib olla, et pead midagi juurde õppima või mõne uue vaatenurga omaks võtma, et saaksid saavutada parimaid tulemusi. 

Kaalud (24. september – 23. oktoober)

Nädala võtab kokku maag. Tunned nüüd, et oled oma mõtetes ning tegudes täielikult vaba ja iseseisev. Sul on oma elu kujundamise plaan ning asud seda ka otsustavalt ellu viima. Sa ei karda ka riskida ning vajadusel teistega manipuleerida, et oma eesmärke saavutada. Kui sa tead, mida sa tahad, siis ei suuda praegu mitte miski ega keegi sind takistada oma soove ellu viimast.

Skorpion (24. oktoober – 22. november)

Nädalat iseloomustab sauade kümme. Nüüd saabub sinu jaoks mõnes mõttes pöördeline aeg. Tõmbad minevikule kriipsu alla mõistuse kogu jõudu kokku võttes. See tähendab nii oma mingitest veendumustest ja tõekspidamistest loobumist, kui ka oma aja ära elanud mineviku lõplikult seljataha jätmist. See ei saa olema kerge, kui on ometi väga vajalik, et edasi liikuda.

Ambur (23. november – 21. detsember)

Nädala kaardiks on müntide äss. andes endas viljakat materialistlikku energiat, soosib see nädal sind alustama uusi projekte, käivitama põnevaid ettevõtmisi ja kasutama ära soodsaid juhuseid, mida elu su teele saadab. Eelkõige jõuad edasi ja saavutad suurepäraseid tulemusi tänu oma praktilistele oskustele, suurele töövõimele ja keskendumisele täielikult just sellele, mis parasjagu käsil on.

Ilusat nädalat!

Ärevad mõtted on tihtilugu kontrolli alt väljunud mõtted. Need põrkuvad su peas üksteisega kokku ja saavad üha rohkem võimu. Mõnikord pead sa oma ärevusega seoses kehastama mõistuse häält. Oma ärevusega mõistlikult vestlemine aitab sul sellega loogiliselt toime tulla. Selle protsessi käigus jaotad sa ärevuse väiksemateks osadeks, millega oleks kergem toime tulla, ning saad siis otsustada, kuidas seda kõige paremini teha.

Katseta alljärgnevat protseduuri.

• 1. samm. Koosta nimekiri sind kõige sagedamini vaevavatest häirivatest mõtetest.

• 2. samm. Vali alustuseks vaid üks välja.

• 3. samm. Tee kindlaks, mis sind selle mõtte puhul häirib, jagades selle väiksemateks osadeks. Kui sa näiteks muretsed mingile üritusele mineku pärast, kuna kardad, et võid endale häbi teha, siis see mõte on liiga üldine ja ähmane, et sellega oleks lihtne tegeleda. Koosta nimekiri nendest konkreetsetest asjadest, mis selles olukorras sulle ärevust tekitavad.

• 4. samm. Sea küsimärgi alla iga nimekirja jõudnud asi. Küsi endalt näiteks: „Kuidas täpselt ma endale häbi teeksin?“, „Mis minuga selle tõttu juhtuks?“, „Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab?“, „Kuidas see mind tegelikult mõjutaks?“ jne.

• 5. samm. Analüüsi oma vastuseid ja pane kirja oma võimalused. Mida saaksid teha seoses selle üritusega, mille pärast närvis oled? Milliseid mõistlikke samme saaksid astuda seoses oma küsimustele antud vastustega?

• 6. samm. Pane paika vajalikud sammud, et edasi liikuda. Pea meeles, et need tegevussammud ei pea olema dramaatilised. Lisaks võid oma muresid üksipulgi läbi uurides jõuda järeldusele, et praegu sa ei tahakski nende suhtes midagi teha. Oluline on igatahes see, et teed otsuse, mis lähtub tervest mõistusest, mitte hirmust.

• 7. samm. Tegutse ilma eneses kahtlemata. Oled otsustanud; nüüd vii otsus ellu, muretsemata selle õigsuse üle.

Võid enesekindlalt edasi liikuda, kuna oled oma ärevad mõtted põhjalikult ja mõistlikult läbi kaalunud. Säärane ratsionaalne protsess on tulemuslik, sest oma ärevust läbi töötades võtad endale aega, et sellest tõeliselt aru saada. Kui kuulad oma mõtteid ja esitad nende kohta küsimusi, võid jõuda uudse taipamiseni. Mida sügavamalt mõistad oma hirmude ja murede põhjusi, seda paremini tuled sa toime ärevate mõtetega. Kui ärevusega paremini toime tuled, paraneb ka su võime vabalt tegutseda ja mõelda.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Tanya J. Petersoni raamatust „101 viisi, kuidas vähendada ärevust“.

Ärevus ja paanika on viimasel ajal jõudsalt kasvanud probleem seoses maailmas toimuvate muutustega. Mure ja teadmatus tuleviku pärast, töökaotus, pingestunud suhted kodus või oskamatus üksi olla on soodne pinnas selle teema kerkimiseks. Praeguse aja võtmeküsimuseks ongi, kuidas muutustega toime tulla sel äreval ajal. Kuidas ennast aidata ja milliseid praktilisi nippe ärevuse või paanikahoogude ajal ise või kogenud terapeudi abiga rakendada, seda kõike pakub see raamat kuhjaga.

101 erinevat meetodit ärevusega tegelemiseks.
Kuidas vabaneda ülemõtlemisest ja muretsemisest?
Kuidas aidata ennast öiste ärevushoogude korral?
Kuidas ärevusega toime tulla tööl või koolis?
Kuidas vabaneda ärevusest oma lähedastes suhetes?

Olgu ajad millised tahes, sul on võimalik lõpetada ärevusega maadlemine ja võtta ette tulemuslikke samme sellest vabanemiseks.

Avokaado – see on hinnaline energia- ja mineraalainete allikas ning väga toitev puuvili, samuti nagu banaan, mida saab võrrelda aeglaselt kuluva kütusega, mis teeb sellest sportlaste jaoks ideaalse energiaallika.

Avokaado on rasvasuse poolest puuviljade seas liidrikohal (sõltuvalt sordist on rasvasisaldus 5-30%), jäädes alla vaid kookosele, kuid põhiosa moodustavad kergesti omastatavad monoküllastumata rasvhapped.

Üleküpsenud avokaadodest saadakse hinnalist õli, mida kasutatkse kulinaarias ja eriti laialdaselt kosmeetikas. Avokaado sisaldab väga vähe suhkrut (ligi 1,5%), mis teeb temast ideaalse puuvilja diabeetikute jaoks.

Avokaado on rikas kaaliumi poolest, mis on meie organismi jaoks hädavajalik regenereerimiseks ja närviimpulsside edastamiseks, lihassüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, samuti veebalansi säilitamiseks rakutasandil.

Peale selle sisaldab avokaado veel rauda, vaske, magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Ilma pole jäetud “alligaatoripirn” ka vitamiinidest: temas leidub A, C, E, P ja B-grupi vitamiine. Tänu küllastumata rasvahapete ülekaalule ja antioksüdantide olemasolule (vitamiinid C ja E), võib avokaadot soovitada inimestele, kes kannatavad südame-veresoonkonna haiguste käes.

Avokaado väärtused on:

• parandab aju tegevust
• vähendab kolesterooli
• reguleerib vererõhku
• ennetab vähki
• tugevdab silmi
• aitab kõhukinnisuse vastu
• võimas antioksüdant
• leevendab raseduse hommikusi iiveldusi
• annab nahale sära ja elastsust
• paneb juuksed läikima

Retsept lauale:

Guacamole on mõnus dipikaste või leivamääre. See on lihtsaim viis pakkuda avokaadot igapäevaselt: Püreesta avokaado, lisa oliivõli, sool ja sidrunimahl.

Retsept juustele:

Kui tahad pehmeid ja läikivaid juukseid, siis mikserda avokaado oliivõliga kreemjaks massiks ja hoia seda peas 20 min. ja pese maha nagu tavaliselt oma juukseid pesed.

Hüva nõu:

Kui lõikad avokaado lahti, siis ta muudab õhu käes värvi. Selle vältimiseks lisa sidrunimahla, nii säilib värv paremini.

Kui soovid, et avokaado küpseks kiiremini, siis pane ta paberkotti koos õuna või banaaniga.

Allikas: Okomarket.ee, www.coffetea.info

Katsu hingamisruumi harjutust teha kaks korda päevas.

1. Jäta kõik oma tegevused hetkeks katki. Võimaluse korral sulge silmad. Istu toolile, tallad vastu maad ning käed süles.

2. Teadvusta rahulikult oma keha. Märka tajusid oma jalgades ja reites, oma keha raskust toolil. Kas tõmbad kõhtu sisse või hoiad õlgu pinges? Lõõgasta ka nägu, eriti just silmade ümbrus.

3. Teadvusta ümbritsevaid helisid. Selleks võib olla koopiamasina müra või kellegi telefonivestlus. Kuid katsu oma teadlikkust laiendada. Näiteks kuulata ka liiklusmüra akna taga, tuult kaseokstes, reaktiivlennuki häält taevas.

4. Siis keskendu hingamisele. Märka, kuidas õhk siseneb kehasse ja sealt väljub. Jälgi nõnda paari hingetõmmet.

5. Naase keha ja ümbritsevate häälte juurde. Siis ava silmad ja jätka päevatoimetustega. Hingamisruum ei pea palju aega võtma, piisab ka kahest või kolmest minutist. Ning see ei pea olema mingi põhjalik ettevõtmine – pole vaja tunnetada iga varvast või märgata iga üksikut heli. Tekitame lihtsalt pausi, tühja ruumi.

Meie igapäevane elu on sageli ülikiire, tegeleme korraga mitme asjaga, et kõik päevaplaanis olev tehtud saaks. See võib lausa sõltuvuseks muutuda: iga vaba hetk on võimalus saata uus tekstisõnum või läkitada teele veel mõned meilid. Kuid säärase seisundi taga peitub tihti ärevus, mis sellist käitumist üha soodustab. Ärevus sunnibki meid tagant. Kuid see tunne on seotud meie enda valikutega – sel pole midagi pistmist käsiloleva ülesandega. See tekitab meis pinget ja ebamugavust. Ent harilikult ei soovi me peatuda ja seda tõeliselt tunnetada. Pigem pressime edasi ega tee sellest välja. Muidugi võib pingutamine ja asjadega valmis saamine olla täpselt see, mida me tegema peamegi – see loob suutlikkuse tunde. See võib meil isegi lõdvestuda aidata: enam ei häiri meid mõni tegemata asi – olgu selleks avamata arved või mõni keeruline telefonikõne. Vahel võib meie ärevus olla seotud hoopis asjade edasilükkamisega, mitte nende ärategemisega.

Keeruliseks muutub lugu siis, kui see edasipressimine saabki harjumuseks, tavaliseks seisundiks, millesse me langeme; kui tunneme rahulolu vaid siis, kui oleme midagi ära teinud. Me peaksime suutma tööd teha, vajadusel ka rängalt – kuid peaksime oskama ka peatuda, lõdvestuda, hinge tõmmata ning kõike mõneks ajaks ära unustada. Seega võib hingamisruumist saada vaikuse ja terve mõistuslikkuse saarkeset pingelist päeva. See loob puhvertsooni meie pean-kohe-järgmise-asja-ette-võtma suhtumise vastu. Nõnda ei muutu vajadus tööd teha takistavaks sõltuvuseks. Kui vaja, võime peatuda. Märkame oma kehaja ümbritsevaid helisid. Tõmbame hinge. Siis naaseme päevatoimetuste juurde veidi rahulikumana, sest ärevus ei sunni meid enam nii väga tagant.

Allikas: Maitreyabandhu “Elu täie tähelepanuga”, kirjastus Pilgrim

Need on Silja Silleri 3 soovitust sisemise rõõmu üles leidmiseks:

• Ole aus enda suhtes – teadlikkus ja kohalolek ning ausalt oma tunnetele ja mõtetele otsa vaatamine.
• Armasta ennast, oma lähedasi ja maailma – oskus jääda südamekeskusesse, mitte hakata üle mõtlema ja maha materdama.
• Liiguta ja naerata – leia endale sobiv vorm liikumiseks ning naerata ja naudi elu ning võimalust kogeda!

KUULA PODCASTI!

Kõikide podcasti kuulajate vahel loosime välja Silja Silleri pühendusega raamatu “Rõõmu 50 roosat varjundit”. Mängus osalemiseks kirjuta meile podcasti kohta oma tagasisidena märksõnad, mis Sulle elus kõige rohkem rõõmu valmistab.

Vaata Silja Silleri raamatu “Rõõmu 50 roosat varjundit” koha kirjastuse Pilgrim kodulehelt. 

Mis on meie psühholoogiliste probleemide tekke universaalseim mehhanism? Ma arvan, et see on juba väga selge eelnevast jutust – loomulikult rahuldamata vajadused. Paljude psühhoterapeutide jaoks on see peaaegu truism. Sellest lähtudes kujundas 1960ndatel psühhiaater William Glasser välja oma teraapiameetodi (ingl reality therapy) ning sellestsamast põhimõttest on lähtunud ka Jeffrey Young, luues oma skeemiteraapia 1990ndatel. Ma olen nendega absoluutselt nõus, väljaarvatud vajaduste nimekiri, mille ma laenan Maslow’ teooriast.

Kui täiskasvanu ei ole mingil põhjusel suuteline oma juhtivat vajadust rahuldama, siis tema psühhika regresseerub vastavasse arenguetappi, kus see vajadus esmakordselt tekkis. Miks? Sest vajadust tuleb rahuldada iga hinna eest. Seega hakkab inimene selle vajadusega seoses alateadlikult käituma osaliselt lapse seisukohast. Sisemine laps aktiveerub ning hakkab suuremal või väiksemal määral otsustama, mida ja kuidas teeb, tunneb ja mõtleb täiskasvanu. Sellise käitumise eesmärk on justkui leida lõpuks see hea vanem, kes rahuldaks vajadusi, mis on rahuldamata ning mille rahuldamise eest ei suudeta ise vastutada. Täiskasvanute maailm on aga kaugel sellest, et keegi teine ruttaks neid vajadusi rahuldama ning seis muutub krooniliseks. Tekib omamoodi nõiaring – mida vähem on vajadus rahuldatud, seda rohkem võtab asja enda kätesse sisemine laps, ja seda vähem on tõenäoline, et vajadus saab rahuldatud.

Toon mõne näite. Oletame, et minu domineeriv psühholoogiline vajadus on suhtlemine ja aktsepteerimine. Kui see vajadus on rahuldamata, hakkavad vajaduse esile kerkides minu positiivsed omadused nagu sõbralikkus, seltskondlikkus ja valmisolek kohaneda – omadused, mis tavalistes tingimustes on vajalikud selle vajaduse rahuldamiseks – regresseeruma, ma muutun umbes viieaastaseks, sest suhtlemisvajadus ja vajadus olla aktsepteeritud tekivad esmakordselt just selles vanuses. Esialgu muutun viieaastaseks valikuliselt ehk et ainult teatud probleemi suhtes. Ma võin hakata ülemäära muganduma, muutuda üleliia järeleandlikuks. Instinktiivselt vallanduva sooviga suhelda teeb inimene kõik võimaliku ja mittevõimaliku, et suhtlemine õnnestuks. Kuid see paistab teistele pealetükkivusena ning nad pigem ei soovi temaga suhelda, mis frustreerib teda oma vajadusega seoses veel rohkem.

Või näiteks võtame eneseaustusvajadusega inimese. Ta on isikuomaduste poolest ootuspäraselt väga vastutustundlik ja ambitsioonikas, aga kui tema sisemine laps võtab üle selle vajaduse rahuldamise, siis pilt temast on nagu 9-aastasest: ta püüab kõike teha piltlikult hindele 5+, ta on perfektsionist ning ei suuda piire seada oma tööpingutustele. Ta võtab kogu aeg endale liialt palju liialt raskeid ülesandeid ning mida rohkem aeg edasi, seda rohkem veenab ta ennast, et ta pole piisavalt hea. Kui see kestab tükk aega, siis millisesse seisundisse võib ta sattuda? Lõpuks püüab ta vastutada kõige eest, isegi selle eest, mille üle tal väikseimatki kontrolli ei ole. Ta püüab kõike täita maksimaalselt hästi, sest sisehääl ütleb talle, et kuidas ta ka ei püüaks, alati saab veel paremini. Ta töötab krooniliselt üle ega jõua tulemuseni, millega ta ise rahul oleks. Lõpptulemusena langeb ta ootuspäraselt depressiooni. Talle on iseloomulikud süütunne, enda pidamine ebakompetentseks, väsimus, eneseaustuse puudumine, ümbritseva maailma üle kontrolli kaotamise tunne; lisaks ka ümbritseva maailma suhtes äärmiselt pessimistliku vaate arenemine.

Psühholoogias ja psühhiaatrias kestab juba palju aastaid vaidlus selle üle, miks inimesed kannatavad nimelt tolle, aga mitte teise häire all. Miks inimesel tekib nimelt depressioon, aga mitte näiteks lihtne foobia? Miks just dissotsiatiivne fuuga ja mitte paanikahoog? Miks skisofreenia, aga mitte, ütleme, bipolaarne häire? Sisemise tasakaalu teooria vastab sellele küsimusele nii: inimene haigestub sel juhul, kui tema domineeriv psühholoogiline vajadus on krooniliselt rahuldamata. Ta haigestub just seda tüüpi häiresse, mis on nii-öelda kodeeritud tema iseloomu struktuuri ja seotud tema peamise vajadusega. Hea on samas see, et kui te peaksite haigestuma mõnda psüühikahäiresse, siis teiega ei juhtu midagi juhuslikku, vaid ikkagi ainult see, mis on teie iseloomuga väga kooskõlas. Miks see fakt hea on? Sest probleemi sees on ka lahendus olemas, sellest tuleb rohkem juttu raamatu teises osas.

Vajadus on olemuselt jonnakas: nii nagu magu annab meile ebamugavustunnet tekitades märku, kuni me pole söönud, täpselt samal kombel hakkavad meie iseloomuomadused aina rohkem regresseeruma, sest vajadus ei saa väga kaua rahuldamata olla. Kui me hakkame kaootiliselt tegutsema ja panuseid alateadlikult tõstma, siis midagi me ka saavutame ja vajadus saab sageli osaliselt rahuldatud – võtmesõna on siin osaliselt. Mõnikord toimub enda vajaduste rahuldamine teiste inimeste arvelt, kes intuitiivselt aduvad, mida me vajame; nad tulevad meile vastu, mõnikord päästab meid juhus. Kõik see toob ainult ajutist ja osalist kergendust.

Niimoodi meil kõnnibki maailmas ringi miljoneid täiskasvanuid, kes kannavad enda sees erinevas vanuses hüljatud lapsi, kes meeleheitlikult otsivad omale vanemat, kes neid aitaks. Nad on üksikud, õnnetud ja ääretult stressis. Nad ei vastuta eriti oma enesetunde eest, nad ei suuda adekvaatselt valida omale eesmärkide saavutamiseks parajaid vahendeid, nad sattuvad pahandustesse, nad muutuvad teistele keeruliseks, ning upuvad oma hädadesse. Sedasi elades ei tunne me rõõmu, meil on palju stressi ja me peame võltsi võitlust ellujäämise nimel. Täiskasvanud käituvad nagu väiksed lapsed, kes rabelevad madalas vees ja kardavad uppuda seal, kus vesi on põlvini, aga mida rohkem nad rahmeldavad, seda kindlamalt neile tundub, et nüüd nad tõesti upuvad ja sebivad seda ägedamalt.

Kui inimene on kaotanud kontakti oma juhtiva vajadusega, jagunevad tema alateadlikud strateegiad alljärgnevate valikute vahel.

Oodata, et teised mõistavad neid paremini kui nad ise. Võimalik, et pikkade aastate jooksul mõnel õnnestubki oma lähedasi treenida sedasi, et nood arvaksid tema vajadused ära ja rahuldaksid neid (sellise soovi puhul oleks kõige mõttekam jäädagi kogu eluks vanematega koos elama), aga vaat, ümbritsev maailm tundub muidugi erakordselt vaenulikuna, sest suur osa inimesi nende soovitud viisil ei käitu. Inimeste pidev pettumus teis ja solvangud teie suunas on garanteeritud.

Paanikas läbi proovida kõikvõimalikke erinevaid käitumisja tegutsemisviise, püüdes huupi leida vajalikku. Muidugi õnnestub katse-eksituse meetodil vahel vajadusi ka rahuldada, kuid kahjuks, kui pingutusi on olnud liiga palju, siis tulemus reeglina ei kompenseeri seda emotsionaalset defitsiiti, mis tekib saavutamise protsessis. Garanteeritud on kurnatus ja rahulolematus.

Valada oma rahuldamatus välja mõnele välisele vaenlasele ja temaga võidelda. Teiste süüdistamine on klassikaline strateegia – süüdi on näiteks hoolimatud kolleegid või väike sissetulek. Või nähakse probleemi poliitilises situatsioonis või puudulikus akadeemilises hariduses. Millise õilsa eesmärgi nimel ka ei tegutsetaks, selle saavutamine rahuldust ei too. Seda on näidanud ka enesemäärtluse kohta tehtud uuringud: kui inimene pole teadvustanud oma vajadust, siis on ta seda saavutades oluliselt vähem rahul kui siis, kui ta oleks täpselt endale teadvustanud, mille nimel ta pingutab. Garanteeritud on pettumus, väsimus ja rahulolematus.

Valida oma õnne tagamiseks kättesaamatu eesmärk. Vahel inimesed otsustavad, et nad oleks absoluutselt õnnelikud, kui saaks sõita soojale maale ja elada seal luksuslikus villas; või et kui kõik hakkavad mind armastama; või et kui saabub rahu kogu maailmas, siis on hea olla. Igat sorti maagiline mõtlemine ja orienteerumine väga kaugetele ja ähmastele perspektiividele genereerib kolossaalset rahulolematust.

Leppida ja vooluga kaasa ujuda. Sel juhul muutub inimene ruttu agressiivseks, solvub kergesti ja pettub inimkonnas. Lõppkokkuvõttes on abitus sotsiaalselt üks ohtlikumatest tunnetest, sest siis inimene ei vastuta ühegi oma reaktsiooni eest.

Ma olen avastanud, et üsna tihti võib kliendi poolt kirjeldatava psühholoogilise probleemi taga juba oletada ka juhtivat psühholoogilist vajadust, mis on rahuldamata. Raamatu teises osas saate lugeda nii vajaduste kohta eraldi kui ka kaasneva isiksusliku profiili kohta, samuti saate tutvuda sisemise lapse portreega ning tema pahanduste repertuaariga juba spetsiifilisemalt.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Roman Timofejevi raamatust “Sisemine tasakaal”.

Funktsionaalse meditsiini esindajad ja kliinilised toitumisnõustajad üritavad tavaliselt inimese tervist parandada ja seeläbi ülemäärase kehakaalu algpõhjust lahendada. Mõte on suurepärane, aga teostada on seda väga raske, sest ülekaal võib kaasneda ligi saja erineva haigusega. Nii näiteks võivad mõned nendest algpõhjustest peituda kilpnäärme alatalitluses, muudes hormonaalse tasakaalu häiretes, mõne toitaine nappuses, veresuhkru ebastabiilses tasemes, ravimite kõrvaltoimetes või stressis ja teistes emotsionaalsetes probleemides. Unepuudus üksi võib olla olulisem rasvumise põhjus kui ülesöömine ja ebapiisav liikumine. Tähtsaid tegureid on veel palju.

Keskmine täiskasvanu vajab normaalsete kehaliste funktsioonide täitmiseks päevas ainult umbes 1300 kilokalorit. Keskmine inimene sööb aga 2000-2500 kilokalorit päevas, mis tähendab, et 40-50 protsendist söögiga saadud energiast tuleb vabaneda kuidagi muudmoodi. Teoreetiliselt oleks selleks vaja teha kaks tundi aeroobset trenni päevas, mis ei ole just kuigi praktiline. Seega peavad siin veel mingid muud tegurid mängus olema.

Lahustuvad kiudained (mida sisaldavad näiteks õunakoored ja oad) aeglustavad suhkru imendumist. Lahustumatud kiudained (mida saab näiteks köögi- ja teraviljadest ning õuna sisemisest osast) tekitavad täiskõhutunde ja on bakteritele toiduks. On näidatud, et tänu täiskõhutundele, mille kiudained tekitavad, sööme me 15% vähem.

Mulle tundub, et enamik inimesi on terve elu dieeti pidanud, mistõttu ei ole ma kunagi hästi mõistnud, miks on vaja süüa “isu tekitavaid” eelroogasid (appetizers). Mõistlikum oleks süüa alustuseks üks õun, et hoopis söögiisu vähendada. Kaalualandustabletid on parimal juhul ajutine abinõu ning pealegi on need kaalu alandamisel keskmiselt vaid 4-8% tõhusamad kui platseebo. Mõned nendest ravimitest on osutunud liiga ohtlikuks ning müügilt ära korjatud. Isegi looduslikud söögiisu vähendajad ja ainevahetust stimuleerivad preparaadid omavad kesist ja ajutist efekti. Maovähendusoperatsioon on riskantne ja kallis ning maomahu väiksus tekitab seejärel pidevaid probleeme toitainete kättesaadavusega.

Nõustamisest, mis innustab kogukaid inimesi enda keha aktsepteerima ja armastama, võib psühholoogilises plaanis küll mõningal määral kasu olla, ent see ei lahenda kuidagi ülekaalulisusega seotud pikaajalisi terviseriske.

Teadlik söömine aitab toitu paremini hinnata ning põhjalikum närimine stimuleerib küllastustunde teket ja soodustab seedimist. Mingil põhjusel leidub maitse- ja lõhnaretseptoreid mitte ainult suus, vaid ka seedekulgla teistes osades. Need retseptorid koguvad nähtavasti teavet, mis on kuidagi seotud rahulolutundega.

On selge, et inimkeha peab vereringes oleva vere hulka, maksa mõõtmeid jmt parameetreid pingsalt jälgima ja reguleerima. Vähem teatakse aga seda, et sama kehtib ka rasvavarude kohta. Rasvumise üheks põhjuseks on häire süsteemis, mis reguleerib rasvamassi kogust. Rasvamassi kontrollsüsteem meenutab natuke termostaati, mis lülitab kliimaseadme välja ja küttesüsteemi sisse, et hoida ühtlast temperatuuri. Keha valvab samamoodi oma rasvamassi, et hoida seda kindla seadepunkti juures. Greliin ja mõned teised ained suurendavad rasva hulka. Koletsüstokiniin (CCK), peptiid YY (PYY), insuliin ja amüliin vähendavad rasva hulka, mõjutades söögiisu, seedimist ja ainevahetust. Keha manipuleerib nende signaalmolekulidega vastavalt sisendile, milleks on näiteks rasvasisalduse vähenemine toidus, rasvarakud ise või muutused insuliinitundlikkuses. Praeguseks on teada, et mikroobid mängivad nende kemikaalide taseme tõusu ja languse juures ilmselt väga tähtsat rolli.

Soolestiku mikroorganismide tasakaalu parandamine on võrdlemisi uus ametlik lisandus funktsionaalse meditsiini esindajate võtete arsenali.

Kuidas probiootikumid aitavad?

Kui keskendume tervise parandamisele, siis läheb sageli ka kehakaal normi. Nagu selgub, peitub üks põhjus selles, et seoses üldise tervise paranemisega on ka soolebakterite tasakaal taastunud. Mingite konkreetsete, kaalu alandamiseks mõeldud bakterite eraldamine ja toidulisandina manustamine on aga hoopis teine teema.

Bariaatrilise kirurgia õppetunnid Pärast Roux-en-Y meetodil tehtud möödajuhtivat maovähendusoperatsiooni (RYGB) väheneb patsientide näljatunne, nad söövad vähem suhkrut ja nende tung tarvitada rasvaseid toite väheneb. Arvatakse, et seda tüüpi operatsiooni käigus võib keha rasvasisalduse seadepunkt nihkuda. Patsiendid kaotavad sageli sedavõrd kiiresti nii kaalu kui ka keharasva, et seda ei saa seletada väiksema kalorite tarbimisega või muutustega toitainete imendumises. Nende veresuhkru tase muutub samuti stabiilsemaks. Nende positiivsete muutuste saladus võib vabalt peituda bakterite koosseisu muutustes.

Kuulasin hiljuti meditsiini- ja filosoofiadoktori Lee Michael Kaplani põnevat loengut. (Ta on Massachusettsi üldhaigla rasvumise, ainevahetuse ja toitumisteaduste instituudi direktor ning ühtlasi Harvardi meditsiinikooli dotsent.) Ta osales teedrajavates uuringutes, milles püüti seda nähtust paremini seletada. Uuringus kasutati mikroobivabu hiiri. Nagu võib-olla mäletate, puudub nendel loomadel soolestiku mikrobioota ning nad on kasvanud üles steriilses keskkonnas. Kui nendele hiirtele siirdati normaalne floora, siis nad ei hakanud rohkem sööma, aga võtsid kaalus juurde. Uued soolestikus kanda kinnitanud bakterid aitasid loomadel nähtavasti samast toidukogusest rohkem energiat kätte saada. Kui hiirtele tehti RYGB-operatsioon, siis nad kaotasid kaalu ning erinevate bakteriliikide proportsioon nende soolestikus muutus. Gammaproteobacteria (Escherichia – Proteobacteria hõimkonda kuuluv perekond) ja Verrucomicrobia (Akkermansia) osakaal suurenes ja jäi uuele kõrgemale tasemele püsima. (Teised uuringud on näidanud, et RYGB-operatsiooni järel suureneb ka Bacteroidetes’e hõimkonna esindajate osakaal.) Kui operatsiooni läbinud hiirte uus mikrobioota siirdati mikroobivabadele hiirtele, oli tulemuseks kehakaalu ja rasva vähenemine. Sarnaseid muutusi on täheldatud ka RYGB-operatsiooni läbi teinud inimeste fekaalses mikrobiootas, mistõttu arvatakse, et kirjeldatud hiirekatse võib seletada ka inimestega toimuvat. RYGB-operatsioon kutsub mingil viisil esile muutuse soolebakterite koosseisus, mis omakorda etendab olulist rolli kaalulanguse juures. Loodetavasti leitakse peatselt mõni meetod, kuidas mõjutada mikroobide tasakaalu soodsas suunas, ilma et selleks oleks tarvis teha riskantset RYGB-operatsiooni.

Võib tunduda uskumatu, et tillukesed bakterid ja pärmseened suudavad meie kehakaalu nii tugevalt mõjutada. Mitmeid spetsiifilisi funktsioone, mis kirjeldatud positiivseid toimeid vahendavad, alles hakatakse tasapisi mõistma.

Soole mikroorganisme peetakse kilpnäärme sarnaseks endokriinorganiks, mis mängib kehakaalu seisukohast keskset rolli. Näiteks mõjutavad nii probiootikumid kui ka prebiootikumid nälja- ja küllastustunnet vahendavate greliini ja leptiini tootmist ning rakkude tundlikkust nende ainete suhtes. Ülesöömine on enamasti seotud meeleoluga ning enamasti ei sirutata kätt “lohutust otsides” välja mitte madala kalorsusega köögiviljade järele. Nagu meeleoluhäireid ja stressi käsitlevas alapeatükis kirjeldan, toodavad meie mikroorganismid mitmesuguseid meeleolu normaliseerivaid aineid.

Kui bifidobakterid kiudaineid lagundavad, siis on üheks tulemuseks butüraat, millel on nähtavasti söögiisu vähendav toime. Atsetaat ja propionaat on bakterite poolt toodetavad lühikese ahelaga rasvhapped, mis soodustavad ainevahetust.

Strateegiad ja taktikad

Mikroorganismid kasutavad mitmeid ellujäämise tõenäosust suurendavaid strateegiaid. Nii näiteks sunnivad nad peremeest – inimest – endile toitu andma. Selleks panevad nad meid ihalema endile sobivaid toite ning muudavad nii meie maitse-eelistusi kui ka meeleolu – näiteks tekitades meile hea või halva tuju vastavalt sellele, kas oleme nende vajadused rahuldanud või mitte.

Pärmseene vohamine, mis avaldab negatiivset mõju ainevahetusele, võimendab iha teatud toitude järele ja röövib energiat, on teada-tuntud kaalutõusu põhjus. Probiootikumid aitavad pärmseene vohamist ohjeldada.

Probiootikumid toodavad konjugeeritud linoolhapet (CLA), mis on sageli kaalulangust soodustavate toidulisandite koostises.

Neljandas peatükis nägime, et probiootikumid võivad avaldada positiivset toimet nii insuliiniresistentsusele, põletiku vähendamisele, toitainete imendumisele, hormonaalsele tasakaalule, (sportimiseks vajalikule) energiatasemele, toksiinide väljaviimisele kui ka muudele funktsioonidele, mis aitavad säilitada tervislikku kehakaalu.

Oleme rääkinud sellest, et probiootikumid parandavad meeleolu. Juba sellest üksi võib olla palju abi, sest suur osa (kui mitte suurem osa) tarbetust söömisest on emotsioonidest põhjustatud.

Lekkiv sool võib viia kaalutõusuni. Nagu 9. peatükis nägime, aitavad probiootikumid seda probleemi ohjeldada.

Väga paljude ravimite üheks kõrvaltoimeks on kaalutõus. Kui terviseprobleem õnnestub nende ravimite asemel probiootikumidega kõrvaldada, siis õnnestub ühtlasi ka seda kõrvaltoimet vältida.

Vaatlusuuringud

Alles inimese mikrobioomi uurimise projekti käivitamise järel hakkas selguma tõsiasi, et saledate ja ülekaaluliste inimeste bakteripopulatsioonid erinevad. See uus teadussuund tundub põnev ja paljutõotav, aga ärge muretsege, kui teema tundub pisut segane. Kui teile jääb mulje, et asi ei ole segane, siis ei ole ma järelikult teemat korrektselt kirjeldanud. Olen võimalusel lisanud teksti ka probiootiliste liikide ja tüvede nimed – aga üksnes selleks, et toetada alalõigus “Kokkuvõte probiootikumide ja kaalu langetamise kohta” tehtud järeldusi. Vaatlevat tüüpi uuringutes fikseerivad teadlased vaadeldavad tegurid sellistena, nagu need hetkel parasjagu on.

Sageli väidetakse, nagu oleks uuringute andmetel saledatel inimestel – ja ka loomadel – (kuni 50%) vähem Firmicutes’i hõimkonna esindajaid ja (kuni 50%) rohkem Bacteroidetes’i hõimkonna esindajaid; rasvunutel peaks teoreetiliselt olema asi vastupidi. Tundub, et olukord on siiski keerukam ning samuti esineb erandeid.

Järgnevates alapunktides tähistavad sulgudes olevad nimed laiemat alajaotust, mida nimetatakse hõimkonnaks. Lisasin hõimkonnad sulgudesse, osutamaks liiga lihtsustatud lähenemisele, mida võib mõnikord kohata.

Saledust seostatakse järgmiste bakteritega: Christensenella (Firmicutes), Lactobacilli (Firmicutes), Bifidobacteria (Actinobacteria) ja Verrucomicrobia (Akkermansia).

Rasvumist seostatakse järgmiste bakteritega: Erysipelotrichaceae (Firmicutes), Bacillus (Firmicutes), Eubacterium cylindroides (Firmicutes) ja Enterobacteria (Proteobacteria).

Nagu järgmises alalõigus näeme, suurendab Lactobacilli bakterite manustamine (mis kuuluvad “paksude” hõimkonda Firmicutes) saledust soodustavate bakterite Bacteroidetes ja Bifidobacteria taset.

Nagu näete, kuulub hõimkonda Firmicutes nii saledust kui ka rasvumist soodustavaid baktereid. Täiskasvanutel, kellel oli kõrgem Verrucomicrobia (Akkermansia) tase, oli vähem keharasva ning nende veresuhkru tase püsis stabiilsem.

Konkreetsed liigid ja tüved pakuvad kindlasti huvi, aga kõige tähtsam tegur tundub olevat mitmekesisus. Taanlaste uuring, mis avaldati ajakirjas Nature (29. august 2013), näitas, et rasvunud inimestel oli probiootikumide koosseis märkimisväärselt liigivaesem.

Eespool oli juttu sellest, et ilma mitmekesise mikrobioomita imikud (põhjuseks kas antibiootikumid või keisrilõige) muutusid hilisemas lapsepõlves suurema tõenäosusega ülekaaluliseks. Londoni King’s College’i geneetikaekspert professor Tim Spector on uurinud üle 20 aasta 11 000 kaksikute paari. Ta leidis, et ranget kaalulangetusdieeti pidavad inimesed on oma kaksikõe või -vennaga võrreldes paksemad ja nende mikrobioom on liigivaesem. Kas siin võib põhjuseks olla see, et kuna enamiku kaalulangetusdieetide puhul piiratakse tarbitavate toitude ringi, siis seoses sellega väheneb ka bakterite mitmekesisus?

Hiiri uurides on leitud, et rasvunud hiirtel on teistsugune ja liigivaesem bakterite koosseis kui nende saledatel pesakonnakaaslastel. Antibiootikumid põhjustavad nii farmiloomadel kui ka laborihiirtel kaalutõusu, sest hävitavad mitmekesise bakterite koloonia, mis oleks aidanud kehakaalu normis hoida. Nägime 2. peatükis, et kui maos elavat paha bakterit üritatakse antibiootikumidega välja juurida, kipub kehakaal üles minema.

Mõned teadlased on oletanud, et rasvumist võivad põhjustada isegi need nn teise ringi antibiootikumid ja mikroobivastased ühendid, mida me toidu ja joogiveega saame.

Sekkumisuuringud

Seda tüüpi uuringutes muudavad teadlased sihilikult mingit tegurit ja mõõdavad seejärel sekkumise mõju või tagajärge. Sageli kasutatakse hiiri, sest inimesi on palju raskem kontrollida ja lisaks on inimuuringud palju kulukamad. Et välistada geneetilise tausta mõju, kasutatakse mõnikord kaksikuid.

Professor Tim Spector, kellest oli pisut varem juba juttu, leidis, et kui toita mõlemat kaksikut identse söögiga, mis sisaldab võrdsel hulgal lisakaloreid, siis võib üks neist kuni kolm korda rohkem kaalus juurde võtta. Ta seletas seda efekti floora erinevustega. Mikroobivabadele hiirtele siirdati täielik komplekt inimkaksikutelt pärit mikroobe (üks kaksikutest oli sale, teine rasvunud).

Kokkuvõte probiootikumide ja kaalu langetamise kohta

Soovin küll, et saaksin anda soovitusi stiilis “tarvitage probiootilist toidulisandit see-ja-see ja kilod kaovad”, aga teadus ei ole veel nii kaugele arenenud. Nagu nägime, on kaalu langetamiseks abi olnud mitmetest probiootilistest liikidest ja alamliikidest, millest mõned kuuluvad koguni väidetavalt “rasvumisega seotud” hõimkonda Firmicutes. Niisiis, põhijäreldus, mille kõigi nende uuringute põhjal võib teha, on ilmselt see, et rasvunute soolebakterite koosseis ei ole nii mitmekesine. Praktiliselt kõigis uuringutes oli mitmekesisema bakterite koosseisuga inimestel madalam paastuveresuhkru tase, madalam insuliinitase ja keha väiksem rasvasisaldus. See viitab sellele, et kõige rohkem on ilmselt kasu mitut probiootikumi sisaldavatest toidulisanditest – ka uuringutulemuste põhjal võib sama öelda. Kahtlemata on väga oluline ka see, millega me oma mikroobe toidame. Näiteks selgus, et linaseemned on kasulikud ning searasv võib olla üllatuslikul kombel soodsama toimega kui taimeõlid. Ühes uuringus leiti, et rasvunud katseisikud, kes tarbisid iga päev vähemalt 30 grammi kiudaineid, võtsid kaalus peaaegu sama palju alla kui väga ranget dieeti pidavad katseisikud. Võib oletada, et üheks põhjuseks oli kiudainete soodne mõju kasulikele bakteritele. Konsensuse puudumine teadusmaailmas ei takista ettevõtteid turule toomast probiootilisi tooteid, mis aitavad väidetavalt kaalu langetada. Nii näiteks sain ma ühelt ettevõttelt päris mitu rämpskirja väidetavalt kaalu alandava toidulisandi reklaamiga. Võtsin viimaks kätte ja tegin internetis taustauuringu. (Ma ei hakka siinkohal nimesid nimetama, sest vastasel korral võib mõnel raamatut pealiskaudselt sirvival inimesel jääda mulje, et ma soovitan seda toodet.) Selgus, et toode sisaldab ainult ühte liiki baktereid ning ma ei leidnud ühtegi uuringut, mis oleks toetanud selle kasutamist kaalualandajana. Teada on üksnes, et see bakter moodustab spoore. Enamik kommentaare tootele olid üpris negatiivse tooniga. Kui sellest tootest kaalu alandamisel üldse mingit kasu on, siis ilmselt tuleneb see taimsete koostisainete stimuleerivast toimest.

Soovituslikud abinõud

Mitmed salenemiseks ette võetavad dieedid osutuvad kokkuvõttes hoopis ennasthävitavaks tegevuseks. Põhjus peitub minu arvates nii selles, et dieedi pidajad ei arvesta paljude erinevate teguritega, mis viivad toiduga liialdamiseni (ning millest oli eespool juttu), kui ka selles, et oma probiootilistele bakteritele ei anta korralikult süüa. Seitsmendas peatükis rääkisime sellest, kui oluline on tervise seisukohast süüa selliseid toite, mis toetavad meile kasulikke baktereid, ja hoiduda toitudest, mis meeldivad kahjulikele bakteritele. Tundub, et väga oluline on süüa regulaarselt ka toite, mis toetavad salenemist soodustavaid baktereid. Rasvumist ja salenemist soodustavate bakterite tasakaalu muutmiseks piisab toitumisharjumuste muutmisest. Isegi kui õnnestuks leida ideaalseid salenemist soodustavaid baktereid sisaldav toidulisand, ei pruugi need bakterid rämpstoitu tarbiva inimese soolde püsima jääda. Näiteks Verrucomicrobia (Akkermansia) bakterid, mida seostatakse saledusega, armastavad väga vaiku ning kiudaineid. (Selle bakteri kasulik toime võib osaliselt tuleneda sellest, et ta toodab teistele sõbralikele mikroorganismidele sobilikke toitaineid.) Pidevalt töödeldud toite süües ei pea need bakterid ilmselt kaua vastu, sest sobiv “kütus” saab otsa. Õnneks ei tule selleks järgida mingit veidrat dieeti, vaid pigem süüa neidsamu täisväärtuslikke toite, mida krooniliste haiguste ennetamiseks niikuinii tuleks süüa.

Tuleb välja, et kui piirame diabeediriski vähendamiseks maiustuste ja limonaadi tarbimist, sööme vähi ennetamiseks köögivilju ja tugevdame oma südant füüsilise aktiivsusega, siis nendel tegevustel on mitu positiivset mõju, nimelt mõjuvad need ka meie mikrobioomile hästi. Näiteks, nagu pärmseente teema juures mainisin, armastavad need patogeenid magusaid, ohtralt suhkrut ja tärklist sisaldavaid toite. Needsamad toidud põhjustavad veresuhkru suuri kõikumisi ja suurendavad ohtu haigestuda diabeeti, südamehaigustesse, vähki ja Alzheimeri tõppe – ning loomulikult ka ohtu rasvuda. Mida rafineeritumad ja töödeldumad need tärkliserikkad magusad toidud on, seda halvemini mõjuvad need meie ja meie soolte (ka nende soolte, mis üle püksivärvli ripuvad!) tervisele. Põhjalikult töödeldud toidud sisaldavad kõige vähem toitaineid ja kõige rohkem lisaaineid. Nagu nägime, kuuluvad lisaainete hulka näiteks emulgaatorid, mis kahjustavad meie probiootilisi baktereid, ja kunstlikud magusained, mis vähendavad bakterite liigirikkust. (Muide, enamik uuringuid ei soovita kaalu alandamiseks suhkru asemel kunstlikke magusaineid tarbida.)

Täisväärtuslik dieet võib sisaldada ka hõrgutisi. Näiteks šokolaadi (mida tumedam, seda parem) peetakse heade bakterite toiduks. Kui teame, et mõni toit ei ole meile kasulik, siis saame selle tarvitamist vähendada ka sel viisil, et säilitame valvsuse ja ei lase enda ajul ennast haneks tõmmata. Cornelli ülikooli teadlane Brian Wansink on teinud koos oma töögrupiga tähelepanuväärseid, loovaid ja vahel lausa lõbusaid katseid, mis näitavad, kuidas vaevumärgatavad stiimulid võivad muuta nii meie toidueelistusi kui ka seda, kui palju me sööme. Lisasin tema raamatu peatükki “Allikad” (lk 308). Palju väärtuslikku infot leiate ka tasuta veebisaidilt foodpsychology.cornell.edu.

Süües kvaliteetseid töötlemata valke, köögivilju, pähkleid, seemneid, häid rasvu ja koorimata puuvilju (vähem magusad on kasulikumad), loote soodsa keskkonna kasulikumatele bakteritele. Ka piima- ja täisteratooted võivad olla kasulikud neile, kes neid taluvad. (Võib-olla tasuks vältida gluteeni sisaldavate nisu-, rukki- ja odrajahutoodete liigset tarvitamist, sest gluteen võib lekkiva soole probleemi võimendada. Mõnedes uuringutes on leitud, et mikrobioomile mõjub paremini, kui sööme vähem liha ja rasva, aga mõnede segavate tegurite tõttu on järelduste tegemine raskendatud.) Äsja kirjeldatud toidud kuuluvad Vahemere dieedi hulka, mis näib olevat tervisele kasulik. Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et Vahemere dieet on tegelikult suure rasvasisaldusega dieet, aga see sisaldab palju kääritatud toite.

Muud võimalused

Paljud ravimid põhjustavad kaalutõusu. Nii näiteks leiti 28 000 inimest enam kui kümne aasta jooksul jälgides, et need, kes tarvitasid statiine (kolesterooli alandavaid ravimeid), sõid rohkem ja võtsid kaalus oluliselt rohkem juurde kui need, kes mainitud ravimeid ei tarvitanud. Pole täpselt teada, kas ravim mõjutas kehakeemiat või soolemikroobe või lihtsalt muutis hoiakuid, aga rasv igatahes kogunes.

Kokkuvõte

Me teame, et probiootikumidest võib olla kasu äärmiselt paljude erinevate terviseprobleemide korral. Kui aga meenutada, et meie keha on koduks triljonitele mikroorganismidele ning tuhandetele liikidele ja tüvedele, kes kõik täidavad tohutul hulgal erinevaid biokeemilisi ülesandeid, siis tõenäoliselt näeme üksnes jäämäe tippu. Kui teile kõige enam meelehärmi valmistavast tervisehädast raamatu teises osas juttu ei ole, siis igatahes tasub teil soole tervist tugevdavaid meetodeid, mida eespool kirjeldasime, ikkagi kasutada, sest kaotada ei ole midagi, võita on aga palju. Ning kuna paljudest bakteritest ning mõnedest seentest, mõnedest parasiitidest ja isegi mõnedest viirustest võib olla kasu, siis tuleks kõiki neid korraga minema pühkivatesse tugevatesse ravimitesse suhtuda äärmise ettevaatusega.

Allikas: Martie Whittekin “Tervise taastamine probiootikumide abli”, kirjastus Pilgrim

Katkend dr Pippa Grangre raamatust “Hirmudest vabanemine”

Mõnikord anname hinnanguid heade kavatsustega, kuid sageli osutuvad need negatiivseteks. Kui meie hinnangute taga on hirm, pole hinnangute andmise sihiks meeles korda luua, vaid tajutud ohuga tegeleda. Üheks hirmu allikaks on meie paljud ja mitmekesised alateadvuslikud eelarvamused. Oleme need õpitud stereotüübid põhjalikult omaks võtnud, seega on need väga võimsad. Kõige hirmsamad – ja kõige levinumad – on need, mis seonduvad rassi, seksi, võimu- ja privileegistruktuuride ja religiooniga. Kui sa oled mees, siis võid pikemalt mõtlemata naisele ust lahti hoida, et tema esimesena siseneks, aga teise mehe puhul sa seda ei teeks. Küllap suudaks naine seda ust ka ise lahti hoida, kuid oled juba omaks võtnud selle eelarvamuse, et mehena kuulub su kohustuste hulka ka naisi kaitsta. Ukse lahti hoidmine polegi probleem. Kuigi su käitumine võib olla viisakas ja sõbralik, võib selle taga olla automaatne eelarvamus selle kohta, et meeste ja naiste rollid ja võimed on erinevad.

Kui meil on palju eelarvamusi, siis on tõenäolisem, et me anname teistele negatiivseid hinnanguid. See võib viia tribalismini (minusugused inimesed on parimad, teistsugused pole aga sama head) ja puudusest kantud mõtteviisini (pole piisavalt, et kõigile jaguks, seega võta kähku, mis vähegi saad, ja hoia sellest kinni). Meie alateadlikele eelarvamustele ja hirmudele rõhumine on olulisel kohal poliitiliste ja turustamiskampaaniate puhul. Vahest meenuvad sulle need loosungeid kandvad kaubikud, mida kasutas Theresa May 2013. aastal, kui ta oli veel siseminister. Kuues Londoni linnaosas sõitsid ringi kaubikud kirjaga “Mine koju või arvesta arreteerimisega” [ning juurde oli lisatud abiliini telefoninumber, millele helistades saab kodumaale sõitmise ilma probleemideta ära korraldada]. Väidetavaks sihiks oli luua “vaenulik keskkond”, mille tulemusena illegaalsed immigrandid võtavadki ühendust, et oma kodumaale tagasi minna, kuid seda võib tõlgendada ka nii, et konservatiivid üritasid valijaid mõjutada, luues immigrantidest vaenlase kuvandi.

Et saaks anda “puhtaid” hinnanguid, mis on vabad liialdatud hirmust, pead uurima omaenda eelarvamusi ja nende taga olevaid hirme. Teistele antavad negatiivsed hinnangud (kriitika) on üks võimumängude vorme. Kui kontekstiks on omakasu ja täielikku individualismi kultiveerivad kollektiivid või organisatsioonid – eriti veel sellised, kus kõrgeim juht usub, et igaüks seisku vaid enese eest – ning kriitikast saab kontaktsport.

Kriitik tunneb end ajutiselt teistest üle olevana, peab end targaks, tähtsaks ja võimukaks. Kriitika osaks langenu on aga segaduses või üritab end peita.

Leidub veel üht tüüpi kriitikat, mis võib olla kõige agressiivsem, õelam ja halvavam, kuna see pärineb häälest sinu enda peas. Ükski teine hääl ei saa su potentsiaali ja ambitsioone samavõrd kahjustada kui enesekriitika. Keegi ei oska sinust paremini vigu leida, sind halvustada või alavääristada sama hästi kui sa ise.

Võid oma enesekriitikat ka teiste seas levitada. Mul on emaga sisse seatud trahvisüsteem, kus ta peab mulle maksma ühe naela iga ennast halvustava märkuse eest, mida ta kuuldavale toob ( ja ma nõuan selle talt välja). Vahel harva saab ta ka minult mõne naela.

Mõned inimesed peavad endaga varjatud sisedialoogi, mis koosneb filtreerimata negatiivsusest ja kõneleb vaid sellest, kuidas nad pole piisavalt head, mingil moel piisavalt armastusväärsed – ma olen liiga loll, liiga paks, liiga kõhn, liiga kole, liiga vaene, liiga kogenematu, liiga erinev, liiga halva koordinatsiooniga, liiga kasutu …

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim välja antud dr Pippa Grangre raamatust “Hirmudest vabanemine”.

Mu professorid ise tegelesid inimeste tunnetega väga erinevalt. Mõned võtsid lisaaega, et patsiendi mured ära kuulata, püüdes mõista ta tundeid ja olles empaatiline. Mõned kirjutasid välja antidepressante või soovitasid minna rühmateraapiasse. Mõned viisid vestluse patsiendi isiklikelt teemadelt eemale kohe, kui võimalik, ning muutusid ametlikuks, et mitte julgustada patsiente tundeid välja näitama.

Kuna olin veetnud kodus lugematuid tunde, püüdes oma valu leevendada, olles äsja näinud, mida mu patsiendid ja nende perekonnaliikmed läbi elavad, teadsin, et ma ei saaks kunagi vaigistada patsienti, kes tahab rääkida või nutta või oma viha välja valada – lihtsalt seepärast, et nad ei lööks sassi mu päevakava või ei tekitaks minus valusaid emotsioone. Aga ma ei teadnud, mida saaksin pakkuda peale kaastundliku kuulamise.

Üks mu lemmikuid laulukirjutajaid Georgetownis viibimise ajal (ja senimaani) oli muusik Peter Himmelman. Ma olin näinud teda paar korda Philadelphias mängimas ning olin vaimustunud ta autentsest, fantaasiarikkast, elegantsest lüürikast, ja selle peale kade. Ma usun, et mängisin ta albumeid tuhat korda, niisiis pole ime, et paljud ta laulusõnad saatsid mind läbi residentuuriaastate. Ühest palatist teise minnes kuulasin ma sageli oma peas ta laulu „This Too Will Pass“ ja aeg-ajalt tabasin end seda koridoris valjusti laulmas. Olenevalt asjaoludest rõhutasin ma tema tähelepanekut, et mõni päev tundub selline, nagu kestaks igavesti, ja teine justkui tõotab, et asjad lähevad paremaks.

Onkoloogi privileeg ja samal ajal koorem on olla koos patsientidega mõnel nende elu kõige tähendusrikkamal, purustavamal ja ülevamal hetkel. Selles on intiimsust ja õpingud ei valmista sind selleks kunagi ette. Kui sa ütled sõnu, mis panevad inimese nutma või oigama, vihast värisema, rõõmust karjuma või spontaanselt palvetama, siis osaled tema elus ja samas oled eemalseisja. Sa ihkad olla tervendaja, aga pead olema ka hea sõnumitooja ja hea kuulaja.

Minu kui residendi töö oli vaadata läbi kõigi uute patsientide haiguslood, seejärel teha visiit ja hankida varem põetud haigustest informatsiooni ning lõpuks esitleda seda juhtumit raviarstile. Üks esimestest patsientidest, kellega ma ise tegelesin, oli noor naine, kaks väikest last kaasas. Tracyl oli IV staadiumi rinnavähi diagnoos ja ta haigus oli ravimatu. Aga ta oli oma esimesest kemoteraapiast välja tulnud ja pärast seda tugevam. Ma pole kunagi suutnud harjuda sellega, et pean noortele naistele, noortele emadele rääkima, et neil on vähk ja et see on raskesti ravitav. Isegi siis, kui on põhjust öelda, et haigus on nüüd remissioonis, ei julge ma palju loota.

Aga kui olin seda öelnud, siis Tracy murdus ja peitis näo käte vahele. Ma küsisin, mis toimub, ja ta vastas, et ta pole suutnud magada ega nautida perega koos olemist. Ta pole suutnud kemoteraapia edust rõõmu tunda. Ta on nii väga kartnud vähi tagasitulekut, et on suutnud siiani mõelda vaid sellele.

Ta ütles, et ta pole suutnud isegi vaadata oma armsaid lapsi, ilma et mõtleks, kuidas ta peab nad jätma ilma emata, ja kas nad teda hiljem üldse mäletavad.

Ma esitasin küsimusi, mida olin onkolooge küsimas kuulnud: „Kas sul on kedagi, kellega sellest rääkida? Kas sa võtad ravimeid ärevuse vastu? Kui palju sa teed midagi füüsilist?“

Viimase küsimuse ajal pööras Tracy pea oma poja ja tütre suunas, kes mängisid nurgas, ega vastanud. Ma tundsin, et ta on minus pettunud. Jah, füüsiline tegevus on ärevusega võitlemisel oluline vahend, aga ei, mitte selliseid küsimusi ei vajanud ta minult sel hetkel.

Ma sõitsin oma tooliga tema toolile lähemale, nii et olime põlv põlve vastas, ja lootsin, et ütlen õiged sõnad. „Tracy, sa jääd alati vähi pärast muretsema. See on normaalne, loomulik reaktsioon sellele, millest sa oled läbi tulnud. Kõik, kes on selle läbi teinud, kardavad.“

Tracy noogutas ja pühkis pisaraid, kui püüdsin mõelda, mida veel öelda, mis oleks talle abiks. „Sa teed kõik, mis on sinu võimuses, et seda haigust kontrolli all hoida, ja sa teed suurepärast tööd,“ ütlesin ma. „Vaata, kui tugev sa oled pärast kemoteraapiat. Ja su uued skaneeringud on väga ilusad. Täiesti puhtad.“

„Ma tean,“ ütles ta, hääl värisemas. „Ma tean, aga ei suuda sellel minna lasta – ja ma pigistan tühjaks enda ja oma mehe, oma õed ja ema, kõik need, kes mu elus praegu on.“ Jälle läks ta pilk oma lastele ning minu oma järgnes. Nad istusid külg külje kõrval ja tegelesid värvimisraamatuga.

Ma oleksin tahtnud karjuda selle traagilise iroonia peale, et Tracy mõtleb nendega hinnalisi hetki veetes ikkagi vaid teda kummitavale vähile. Selle asemel mõtlesin ta sõnadele ja jäin pidama nendele: minna lasta.

Ka see läheb mööda.

Ma meenutasin, kuidas ma ise olin hakkama saanud, mõtlesin meditatsioonidele, mida olin õppinud kolledžis käies ja pärast seda, ning arvasin, et võib-olla saan ma aidata tal suunata tähelepanu hapralt minevikult olevikule.

„Ma ei oska sulle öelda, kas või millal su vähk tagasi tuleb,“ ütlesin ma. „Aga ma arvan, et praegu pead sa oma valuga leppima, enne kui suudad sellel minna lasta. Sa ei saa seda lihtsalt eemale tõugata. Sa pead selle kõigepealt enda sisse laskma ja siis minna laskma.“

Kohtu sellega silmast silma. Võta see omaks. Ja siis saada minema. See oli esimene kord, kui õpetasin patsiendile, kuidas läbivaatusruumis mediteerida. Ma kõndisin koos Tracyga mööda lihtsaid meditatsiooniastmeid, kasutades mantrat, mille olin õppinud Deepak Chopralt. Me istusime rahulikult, hingasime sügavalt, kordasime mantrat „Sõuuuu. Hammm“. Ma ütlesin talle, et ta mõtted püüavad tormata endiselt kogu aeg selle juurde, mis ta äsja läbi elanud on, nii et ta võiks tunnistada oma hirme ja öelda: „Hästi. Tänan teid“ ja keskenduda taas oma mantrale. Me rääkisime sellest, et ta on midagi palju rohkemat kui oma kartlike mõtete summa, rohkemat kui ta haigus. Ma rääkisin talle, et tema võimuses on oma muremõtteid aktsepteerida ja lasta sel koormal siis lihtsalt minna.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Dr. Steven Eisenbergi ja Jana Murphy raamatust „Kõige tugevam ravim on armastus“.

Traditsiooniline kurkumimask

Ma olen kasutanud kurkumit lapsest saadik. Vanaema andis mulle kurkumipastat ja mett, kui mul oli nohu ja köha. Ta andis mulle seda lusikaga ja käskis mul selle korraga alla neelata. Lapsena ma ei tahtnud seda, aga vanaemal oli õigus – nüüd räägitakse sellest suurepärasest vürtsist palju. Kui kasutan kurkumit, meenutan soojalt oma vanaema. See vürts peab mul kindlasti olema.

Miks siis on kurkum nii vapustav? Ma võin esitada pika nimekirja kurkumi kasulikkusest nahale: seda kasutatakse akne, mustade täppide, pigmentatsiooni, ekseemi ja psoriaasi puhul. Kurkum on kasulik kuiva naha puhul ja aitab aeglustada vananemisprotsessi, sest silendab kortse. Indias lisatakse kurkumit näopuhastustoodetesse ja kreemidesse. Allpool selle maski retsept, mida võib kasutada akne, pigmentide, kareda ja kuiva naha ning ekseemide puhul. See vähendab põletikku ja punetust ning aitab kaasa naha paranemisele. Kasuta seda kolm korda nädalas, kui sul on akne, aknearmid või pigmentatsioon. Kui sul on normaalne nahk ja põletikku pole, siis kasuta seda maski kord nädalas, et su nahk oleks säravam ja rohkem pingul.

1 spl riisi- või kikerhernejahu

2 tl kurkumipulbrit

2 tl maitsestamata jogurtit

1 tl vedelat mett

1 tl riivitud sidrunikoort

1. Sega kõik koostisained pastaks. See peaks olema piisavalt vedel, et saaksid seda näole määrida, aga samas piisavalt paks, et see näo külge jääks. See ei tohi mööda nägu alla voolata.

2. Puhasta nahk sooja vee ja igapäevase puhastustootega.

3. Pane juuksed kinni ja ole riietega ettevaatlik, sest kurkumiplekk on tugev ja seda on raske ära saada.

4. Määri pastat kogu näole, kaasa arvatud silmade alla, kaelale ja dekolteele – tee seda sõrmede või puhta meigiharjaga.

5. Jäta mask peale 20 minutiks ja loputa see sooja veega ära.

6. Kõige lõpuks loputa jaheda veega. Pärast naha kuivatamist kasuta näovett ja/või meigieemaldajat, et eemaldada näolt maski jäägid. Ma ei tee nalja, et kurkumil on võimas pigment – see võib jätta plekid igale pinnale, kaasa arvatud näole.

Hüvasti, akneravi

Kui mul tekib nahale mõni vistrik, kasutan ma ühte neist kahest maskist. Esimene põhineb kurkumil ning reguleerib naha rasutootmist. Ma segan kurkumit kummeliteega (kummel on nii mikroobi- kui ka põletikuvastane) ja aaloemahlaga, mis võitleb aknet põhjustavate bakteritega. See mask kaotab nahalt ka aknearmid. Teises maskis kasutatakse kaneeli ja mett. Nagu kurkum, on ka kaneel vürts, millel on palju tervislikke omadusi, aga siin kasutan ma seda tugevate mikroobivastaste omaduste tõttu, mis võitlevad vistrikke põhjustavate bakterite vastu. Mesi on samuti looduslik antibiootikum.

Kurkum ja kummel

2 tl kurkumit

1 kummelitee kotike

1 tl aaloegeeli

1. Pane kummelitee kotike tavalise suurusega kruusi ja täida see umbes kolmandiku osa veega. Lase seista 3–5 minutit.

2. Võta kott välja ning lisa kurkum ja aaloe. Sega pastaks.

3. Pane otse vistrikele või aknearmidele. Jäta 30 minutiks seisma ning loputa ära leige veega.

4. Puhasta nägu nagu tavaliselt.

Kaneel ja mesi

2 spl vedelavõitu mett

1 spl kaneeli

1. Sega mesi ja kaneel kokku, kuni saad ühtlase pasta.

2. Pane otse vistrikele või nahakahjustustele.

3. Jäta 20 minutiks seisma, seejärel loputa leige veega.

4. Puhasta nahka nagu tavaliselt.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Nigma Talibi raamatust „ Anti-Ageing. Pöördeline teekond särava ja noorusliku nahani.“