Mida kõik naised ühe mehe juures kõige enam ihaldavad? Muskleid? Et oleks pikk ja ilus ja valgel hobusel? Ei, sugugi mitte. Esimene asi, mida naised otsivad, on väga lihtne: usaldusväärsus. Just nimelt, usaldusväärsus. Aga enne kui sa endale õlale patsutama hakkad, sest sa tead, et su naine teab, et sind võib usaldada, pea veidi hoogu. Usaldusväärsus ei tähenda ainult seda, kas sa oled naistemees või kas sa oled pikas suhtes või kas sa oled olnud truu või mitte. Need kõik on ka olulised asjad, kuid neist ei piisa. Usaldus mehe ja naise suhetes põhineb sellel, kas sa oled see, kellena end esitled, ja teed, mida lubanud oled. Kas sulle võib loota, kas sinuga võib arvestada ja kas sa oled ehe (lisaks muidugi ka heade hügieeniharjumustega).

Miks on usaldusväärsus nii oluline? Miks just see omadus naise südame põksuma paneb? Mõtle hetkeks. Läbi ajaloo on naise ja ta laste turvalisus ja heaolu sõltunud partneri usaldusväärsusest. Samas pole see ka mingi arhailine igand. Paljudest mõjuritest on just isa kõige määravama tähtsusega faktor laste tervise ja edukuse väljakujunemises. Kui isa laste kasvatamises ei osale, jääb laps viis korda suurema tõenäosusega virelema vaesusesse, kolm korda suurema tõenäosusega läheb tal koolis halvasti ning kaks korda tõenäolisemalt tekib tal emotsionaalseid ja käitumuslikke häireid, probleeme narkootikumide ja kuritegevusega ning ta võib kalduda enesetapule. Meeste olemasolu on määrava tähtsusega. Ja mehed on nii naiste kui laste jaoks tohutult olulised, seega on täiesti loogiline, et naised otsivad usaldusväärseid mehi.

Võib-olla sa nüüd ütled “A me alles tutvusime” või “Ma tahan temaga ainult kohtingule minna”. Kuid teadvustades naise sügavamaid ja evolutsioonilisi vajadusi, on sul ehk lihtsam võita naise südant kas üheks õhtuks või terveks eluks. Lihtsalt pea meeles, et isegi kui ta teadlikult sellele ei mõtle, küsib ta endalt: “On temaga turvaline? Kas ma saan temaga arvestada? On ta usaldusväärne? Kas tema peale saab loota?” Naised peavad tuletõrjujaid seksikaks täiesti arusaadavatel põhjustel. Tuletõrjujad on kõigi nende omaduste elavad kehastused. Nad on Kangelased. Ka sina võid selleks saada. Just seepärast on need sümboolsed hoolimist ja hoolivust väljendavad tegevused, mida vanaema sulle kunagi õpetas, tegelikult niivõrd olulised. Ukse avamine, naise jaoks tooli laua alt välja tõmbamine, liiklusepoolsel küljel kõndimine kõnniteel (ilma naljata) – kõik need žestid näitavad, et sa hoolid oma kaaslasest ja oled valmis teda kaitsma. Olles punktuaalne ja täites oma lubadusi, edastad sa sõnumit: “Sa võid mind usaldada”. Mõned inimesed imetlevad seda, teised peavad vanamoodsalt rüütellikuks, kuid reaalsuses saadad sa välja signaale oma usaldusväärsusest.

Kuid usaldusväärsus pole pelk naise keha ja ta laste turvamine. See on ka ta südame õrnalt hoidmine.

Kaks peamist naiste muret

Töö armulaboris on näidanud, et naised kurdavad meeste puhul kahe asja üle. Esiteks: “Ta pole minu jaoks kunagi olemas.” Teiseks: “Meie suhtes pole piisavalt intiimsust ja lähedust.” Need naised tunnevad end üksildaselt ka suhtes olles. Mitmeski mõttes on need kaks probleemi omavahel seotud. Need naised ei saa olla kindlad, et nende mehed on nende jaoks olemas siis, kui nad neid vajavad. Enamasti tähendab see emotsionaalset kohalolekut: ärakuulamist, hoolimist ja nende tunnetega arvestamist.

Paneme siia kõrvale kaks peamist meeste pretensiooni: “Me tülitseme liiga palju ja liiga vähe on seksi”. Kas kõlab tuttavalt? Ka mehed tunnevad end suhtes olles üksildaselt. Oleme avastanud, et mehed tahavad intiimsust sama palju kui naised, aga nende jaoks tähendab see vähem tülitsemist ja rohkem seksi. Kõigi meeste ja naiste poolt mainitud probleemide juured on tegelikult ühes ja samas kohas ning lahendus peitub lihtsas oskuses, mida me häälestumiseks või ühel lainepikkusel olemiseks nimetame. Kui mehed oma naiste järgi “häälestuvad”, on kohe vähem tülisid, rohkem (ja paremat) seksi ning kumbki osapool ei tunne end enam üksildaselt. See oskus viib ka eheda emotsionaalse sidususeni, mis omakorda loob pinnase usalduseks, ehk ette olete andnud oma naisele seda, mis talle kõige olulisem on. Ehk et see on väga suur saavutus.

Oma intervjuudes küsisime meestelt ja naistelt, kas nad tunnevad, et saavad oma partneriga rääkida (eriti kui nad on kurvad, vihased või vajavad hellust) ja selgus midagi olulist: enamiku paaride tülid tulenevad sellest, et mehed, selle asemel et mõista ja häälestuda, mõistavad nad naiste emotsioonid hukka. Hukkamõistmine väljendub tähelepanu kõrvalejuhtimises, üritamises tundeid muuta, naeruvääristamises, nende tähtsuse vähendamises või hoopistükkis ignoreerimises. Õppige see suhteliselt kerge häälestumise oskus ära ja teie suhe naistega paraneb oluliselt. Sellest on teil kasu ka tööl, lapsevanema rollis olles või ükskõik millistes suhetes. Meie usume, et mehed, kes emotsionaalse häälestumise ära õpivad, saavad kõike seda, mida on ihaldanud: vähem tülisid ja rohkem seksi.

Häälestumine

Miks see häälestumise asi naiste puhul nii hästi toimib? Naised tahavad mehi, kes on nende jaoks olemas siis, kui nad neid vajavad. Nad tahavad mehi, kes neist huvituvad ja kes neist hoolivad. Naised tahavad tunda, et neid austatakse, kuulatakse ja et nendega ollakse ühel lainepikkusel.

Enne kui sa seda üheks suureks mulliks arvad, vaatame asja loogilisest seisukohast. Omadus, mida naised enim hindavad, on usaldusväärsus. Usaldus tekib läbi emotsionaalse ühenduse. Emotsionaalne side tekib ühele lainepikkusele häälestumisest. Seega, emotsionaalne ühel lainel olemine = usaldusväärsus. Kust seda häälestumist purgiga osta saaks? Ega saagi. Aga seda saab õppida ja see pole keeruline. See pole raketiteadus. Ja see koosneb väga lihtsatest komponentidest.

Ole kohal. Kui su naine vajab, pühenda talle kogu oma tähelepanu. See tähendab, et kui su naine tahab sinuga rääkida, pane arvutimäng kinni, pane telefon kõrvale ja näita oma tegudega, et sa hoolid nii temast kui sellest, mida ta ütleb. Isegi kui tegu on mingi argise pisiasjaga või millegagi, mis sulle tähtsusetuna tundub, omab see tema jaoks tähendust, misläbi ta sinuga kontakti tahab luua. Kui olete kohtingul, pühenda kogu oma tähelepanu naisele, kellega sa koos oled. Ära vahi ruumis ringi, ära passi teisi naisi, ära saada sõbrameestele sõnumeid. Tähelepanu on hoolimine. Tähelepanu on armastuse väljendus.

Pöördu tema poole. See pole metafoor või hipi-termin. Pööra. Terve kehaga. Oma partneri poole. Naiste jaoks võrdub intiimsus näost-näkku ja silmast-silma vestlusega. Bioantropoloogja psühholoogia doktor Helen Fisher Rutgersi ülikoolist ütleb nii: “Mehed peavad intiimsuseks kõrvuti töötamist või koos mängimist. Sellel on ilmselgelt eelajaloolised juured: kujutle meie ürgseid esivanemaid piisonijahil põõsas istumas ja vaikides avaraid rohumaid pilguga skaneerimas. Nad seisid silmitsi vaenlastega ja istusid kõrvuti sõpradega.” Ühesõnaga: kui sa oma naisega just pühvlijahil pole, pöördu rääkides näoga tema poole.

Mõista. Mida ta ka ei ütleks, eesmärk on mõistmine. Ja mõistmi senisaab jõuda küsimusi esitades. Kui sulle oluline naine kurdab oma parima sõbra üle, ära paku lahendust, ära püüa ta tähelepanu kõrvale juhtida, ära mõtle sellele, kuidas probleemi lahendada, ära rebi kildu, ära alaväärista probleemi suurust. Esita küsimusi selle kohta, kuidas ta end tunneb ja mida see tema jaoks tähendab. Häälestumine ei tähenda väljendite nagu “Ma mõistan” kasutamist, see tähendab siira huvi üles näitamist ning püüet aru saada, miks see konkreetne asi talle oluline on. Pole vahet, kas ta kurdab oma ema üle, on masendunud oma ülemuse tegude või sõnade pärast või on ta sinu peale vihane – võta oma eesmärgiks teda mõista.

Kuula kaitsesse asumata. Kui sa oled tähelepanelik, pöörad end tema poole ja püüad mõista, oled sa teinud juba suure sammu mittekaitsliku kuulamise poole. Eriti oluline on see juhul, kui naine räägib sinust või on sinu tõttu endast väljas. Ära reageeri. Kellelegi ei meeldi olla kriitika või rünnaku sihtmärk, kuid iva on selles, et kui sa vastu ründad, vaidlema hakkad, vabandusi tooma või end õigustama asud, siis kriitika sinu suunas ainult kasvab. Ära katkesta ning ära unusta, et iga tunne on tunde tundja jaoks reaalsus. See, kas sa nõustud tema reageeringu või olukorra tajumisega, või mitte, ei tee tema tundeid sel hetkel olematuks. Sa ei pea tegema muud kui kuulama. Pole juhus, et sul on kaks kõrva ja üks suu – see on selleks, et sa kuulaks kaks korda rohkem kui räägiks. Selle soovituse järgi on käitunud paljud targad mehed. Raske oleks ka alahinnata selle tõdemuseni jõudmise kaalu meie laboris. Oma viha “maha keerata” (ehk end maha rahustada ja mitte üle reageerida) suutvate meeste suhe partneriga oli suurepärane.

Ole empaatiline. “Star Treki” fännid saavad sellest paremini aru, kui öelda, et empaatia on midagi vulcanite meeleühenduse sarnast. Need, kes arvavad, et kogu see “mõistmise värk” on neil juba käpas, võiks veidi hoogu pidada. Mõistmine on intellektuaalne tegevus, aga empaatia emotsionaalne. Ürita tunda, mida naine tunneb, sõltumata sellest, kas toimuvas on sinu jaoks vulcanlikku loogikat või ei. Püüa aimata, mis emotsioonid teda valdavad. Kuidas seda teha? Sa võid küsida, mida ta tunneb (geenius). Sa võid lugeda ta kehakeelt. (Kas ta käed on rinnal risti, kas ta hingamine on pinnapealne, kas ta on näost punane? Kõik need ilmingud võivad vihjata sellele, et ta on endast täiesti väljas.) Ütle talle, et sulle läheb korda, mida ta tunneb, ja et sa saad aru, miks ta nii tunda võib. Me ei hakka siinkohal ajuteadusesse sügavuti minema ja selgitama, miks see toimib, piisab, kui öelda, et aju emotsionaalne osa rahuneb maha, kui tunneb, et pole üksi, et tal on ühendus teise inimesega. Näita üles empaatiat. Näita, et elad kaasa. Pole oluline, kellel on õigus ja kes eksib. Kui mingi osa sinus kisendab: “Kui ma seda teen, siis ta sõidab must üle – siis ta võidab!”, siis pea meeles, et häälestumine ei tähenda, et sa kõigega, mis ta ütleb, nõus oled. See tähendab vaid seda, et sa kuulad, et sa mõistad. Ja me lubame, et kui sa seda teed, sujub hilisem vestlus konflikti võimalikust lahendusest palju sujuvamalt. Te hakkate palju vähem tülitsema ja palju rohkem seksima. Sest sinu peale vihastamise asemel tunneb ta end turvaliselt, ta tunneb, et teda kuulatakse, mis tähendab, et ta on huvitatud probleemi lahendamisest, et taas koosolemisest rõõmu tunda. Häälestumine on oskus nagu iga teine, mille puhul harjutamine teeb meistriks. Seega – harjuta. Häälestu oma partneri lainele, häälestu oma ema, sõbra, ülemuse lainele, häälestu oma koera lainele. See on lihtne oskus, lihtne protsess, mis võib igaveseks muuta sinu suhteid kõigi sinu elus figureerivate naistega ning mis muudab sinu jaoks kurameerimise ja suhete arendamise dünaamikat alatiseks.

Enamus mehi keskendub mulje avaldamisele ja nad räägivad ja räägivad iseendast ning lõpptulemusena muutuvad nad naistele ebameeldivaks. See on kardinaalselt vastupidine naiste soovidele. Lihtsamini öeldes on kuulamine seksikam kui rääkimine. Küsimuste esitamine on seksikam kui enesereklaam. Siiras huvi naise vastu on palju olulisem, kui enda huvitavaks tegemine. Ja nagu juba öeldud, kui sa tahad, et teie suhe kestma jääks, peab naine teadma, kes sa oled, ta peab sinuga end turvaliselt tundma. Emotsionaalne turvatunne, nagu ka emotsionaalne side, tekib üksteise lainele häälestumise protsessi käigus. Kui naine tahab sinu tähelepanu, kui ta vajab emotsionaalset tuge ja sa pakud seda, annad sa märku enda usaldusväärsusest ja emotsionaalsest turvalisusest. Kui sa ignoreerid teda, pöörad talle selja või hoiad muul moel eemale (eriti kui ta on endast väljas), ei tunne ta end sinuga emotsionaalselt turvaliselt ega julge olla tema ise.

Naine vajab ka füüsilist turvatunnet. Kõik me oleme lasteaias õppinud, et teisi ei tohi lüüa, kuid on palju muid, palju märkamatumaid põhjuseid, miks naine end sinuga turvaliselt tunda ei saa. Mehed on naistest suuremad ja nende hääl on madalam ja valjem. Kui oma häält või suurust hirmutamiseks või enda väljendamiseks kasutad – mis sest, et sa seda tahtmatult teed -, ei tunne ükski naine end sinuga füüsiliselt turvaliselt ega usaldasind täielikult. Sa võid üritada häälestuda päevad ja ööd, kuid jõudu demonstreerides ei saavuta sa kunagi usaldusväärsuse sfääris Kangelase staatust.

Allikas: John Gottman, PhD, Julie Schwartz Gottman, PhD, jt “Mida naised tahavad. Käsiraamat meestele”, kirjastus Pilgrim

Vaata Dr Pier Brydeni ja Dr Peter Szatmari raamatu “Kuidas aidata lapsi ja noori vaimse tervise probleemide korral” kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt. 

Praegu on käes kevadine aeg ja kõik hakkavad talveunest ärkama. Nii mõnedki meist avastavad, et energiat pole, väsimus on, ei jaksa midagi teha, immuunsüsteem on madalseisus, kõikvõimalikud viirushaigused jäävad külge ja köha-nohu on pidevad kaaslased. Miks me peale talve nii nõrgaks jääme? Kuidas uuesti ärgata ja õide puhkeda?

Eks see kevadväsimuse probleem hakkabki talvest pihta. Kui me vaatame loodust, siis me näeme, et ta talvel puhkab selleks, et kevadel uuesti ärgata. Inimestel on pigem vastupidi – talvel tehakse kõvasti tööd. Selle tulemus on see, et me raiskame ära oma sisemise energia ning kui ükskord kevad saabub, siis meil ei ole millegi arvelt kevadel ärgata ja uut tsüklit alustada.

Aga kuidas kevadväsimusega võidelda? Milliseid nippe või praktilisi võtteid Sa hiina meditsiinist oskad soovitada?

Esimene küsimus on see, et kas võidelda või mitte võidelda. Tegelikult me peaksime jõudma sinnamaani, et me elame loodusega kooskõlas, et me kogu aeg kulgeme nii, et meil on hea olla. Kui on juba ebamugav olla ja keha annab märku endast, siis järelikult me oleme midagi valesti teinud.

Kui oleme kevadisel ajal väsinud ja jõuetud, siis see näitabki seda, et meil ei ole energiat, sest see on sügise ja talvega lihtsalt ära kulutatud. Kõige parem, mida saaksime teha, on muidugi puhkamine, aga paraku me alati seda võimalust kasutada ei saa.

Vaadates loodust, me näeme, et pungad puhkevad, kõik ärkab ja tärkab, ehk siis energia, mis on olnud sügaval maa sees, juurdes, hakkab ülespoole ja väljapoole liikuma. See on see energia, millest algab uus elu. Inimese kehaga on samamoodi. Talvel me peame hoidma oma sisemist energiat ja soojust, mitte raiskama seda üle töötamisega või kahjustama seda vale toitumisega.

Talvel peab ka pigem vältima väga teravaid ja vürtsikaid toite. Näiteks tšilli söömine mitte ei soojenda sisemiselt, vaid toob selle soojuse ja energia keha seest hoopis pinnale. Pehmemad soojendavad taimed aga sobivad hästi – nt. sibul, küüslauk, kaneel, kardemon, nelk. Talvel söödavad toidud nt. lihad ja leemed peaksid olema pikemalt hautatud või töödeldud.

Kevadel peame aga hakkama seda sisemist energiat väljapoole tooma ja nüüd sobivad hästi natukene teravamad toidud, sellised, mis äratavad meid üles. Samas tuleb ka siin tähelepanelik olla, et mitte üle pingutada. Kevadel on kõige aktiivsem ilmastikufaktor tuul. Igaüks teab selle tuule toimet, kui natukene märja nahaga tuule kätte jääd, siis on kas kael kange või kurk haige. Seetõttu tuleb ikkagi mõõdukas ja ettevaatlik olla.

Kui veel toitumisest rääkida, siis üldiselt võiks toit võrreldes talve toiduga olla hoopis kergema iseloomuga, ehk teda ei pea nii pikalt töötlema, pigem sobivad wokitud, röstitud või haututatud asjad.

Samuti on hea, kui saab juba seda rohelist süüa, mis meil väljas kasvab. Vaikselt võib minna rohelise toidu peale, kuid samas ei tohi unustada ühte põhitõde, mis hiina toitumisteraapias on – toidud ei tohi temperatuurilt külmad olla.

Liigne toortoit ei ole organismile selles suhtes hea, et ta nõuab hästi palju seedetuld, mis on seotud kõhunäärme ja põrnaga. See on see energia, mis aitab meil toidust vajalikku energiat ja toitaineid kätte saada. Kui me sööme väga palju temperatuurilt külmi toite või väga palju tooreid asju või väga palju piimatooteid, siis see kahjustab seedetuld.  Kui seedetuli on nõrk, siis meil ei ole piidavalt energiat, meie immuunsus ja elujõud langeb. Hiina meditsiin rõhutab seda, et toidud peavad soojad olema.

Kuidas seedetuld sütitada? Eriti kui mõelda, et praegu on toortoitumine väga populaarne, inimesed tahavad kevadel hästi palju värskeid asju süüa, igasuguseid mahlu juua…

Siin on oluline aspekt see, et kõik inimesed on erinevad ja tegelikult ei ole ühte kindlat dieeti või toitumissoovitust, mis kõigile võiks sobida. Võtame kaks äärmuslikku näidet. Meesterahavas, kes on näost punetav, käib talvel külma ilmaga hõlmad eest lahti, sest tal on tuld hästi palju sees. Ta räägib kõva häälega, tal on kõrge vererõhk. Teiseks võtame naisterahva, kes on väike nääpsuke, kahvatu, räägib hästi vaikse häälega ning jõudu ja energiat ei ole. Neile ei saa kohe kindlasti määrata ühesugust dieeti. Vale toitumisega kaob energia, võivad tekkida seedehäired, külmatunne jne. Peab ikkagi iga inimese puhul vaatama eraldi, mis talle sobib.

Kui inimesel on soov palju värsket süüa, siis see kindlasti ei tähenda seda, et peaks toorest sööma. Värskeid juurvilju võib pisut kuumutada, öeldakse, et kui neile pisut kuumust anda, siis me teeme osa tööst ära, mida muidu meie seedesüsteem peab tegema. Ei ole vaja pikalt töödelda, täiesti läbi hautada või praadida, piisab sellest, kui kergelt wokkida. See ei hävita vitamiine ega mineraale ära aga samas organismile on väga suur abi sellest.

Inimesed tunnevad ise väga hästi ära, mis neile sobib. Kui neil mingit dieeti tehes on füüsiliselt ebamugav olla, on pinge, valu, raskustunne või pidev väsimus, siis on selge, et see asi ei sobi talle. Tuleb eelkõige iseennast kuulata.

Kuidas saab toortoituja oma seedetuld lõõmamas hoida?

On üks universaalne taim, mis seedetuld tugevdab – see on ingver, nii toorena kui kuivatatuna. Toores ingver soojendab hästi seedesüsteemi ja väliselt samuti. Pajud teavad, et kui on külmetushaigus, siis tuleb juua ingveriteed, mis lööb külma ja tuule kehast välja. Kuivatatud ingver soojendab ainult sisemust. Kui sisemine tuli on nõrk, siis kuivatatud ingver sobib väga hästi. Samas külmetushaiguse puhul ei sobi. Siis peab kasutama värsket ingverit.

Mida hiina meditsiin veel külmetushaiguste puhul soovitab?

Esiteks tuleb selgeks teha, mis tüüpi see külmetushaigus on. Hiina meditsiin jagab külmetushaigused laias laastus kaheks – tuul-külma tüüpi ja tuul-kuumuse tüüpi.

Meie meditsiini mõistes tuul-külma tüüpi külmetus tähendab tavalist gripiinfektsiooni. Selle protsess näeb välja nii – väline tuul ja külm on nö meie nahapooride kaudu sisse tunginud ja blokeerib naha all energia liikumise. Sümptomid, mis tavaliselt tekivad on naha valulikkus, külmatunne, lihaste valutamine, nina on vesine, pea valutab, ehk siis põhilised külma sümptomid. Sellisel juhul on kõige parem see, kui inimene saab võimalikult vara sooja sisse ja keha higistama. Siis lööb selle külma välja ja inimene ei jää haigeks. Selleks sobib saun, kuum vann või ka päris algfaasis sportimine. Söögiks sobivad sellel ajal temperatuurilt soojad asjad ja ka näiteks tšilli – see lööb väga hästi külma ja tuule välja. Samuti sobib sibul, küüslauk, värske ingver. Kui me nüüd päris algfaasis jaole ei saa sellele külmetusele, siis see tuul-külm muutub ühel hetkel kuumuseks. Ehk teisisõnu, kui juba palavik tekib, siis see on hoopis teist tüüpi haigus. See võib olla tuul-külma teine etapp, kuid võib olla ka iseenesest tekkinud tuul-kuumus.

Tuul-kuumuse puhul on esimesed sümptomid kurguvalu, mandlid võivad turses olla, kõri- või neelu põletik ja palavik. Sellisel puhul ei ole naha valulikkust, kuna ei ole külma, mis seda energiat seal blokeeriks. Nina ei tilgu. Meil on lihtsalt kuumus sees, ehk siis lääne meditsiini mõistes põletikuline protsess neelu ja kõri piirkonnas. Sellisel juhul tuleks alustada sellest, et soe ehk liigne kuumus kehast välja saada. Kui sellisel juhul inimene nüüd ingverit ja tšillipipart kasutab, siis tulemus on oodatust hoopis vastupidine. Sisemine kuumus suureneb veelgi, protsess läheb veelgi intensiivsemaks. Siin peaks olema eesmärk jahutada seda tuld ja kuumust. Selleks leidub üsna häid taimi ka meie enda koduaias. Esiteks piparmünt, mis hiina meditsiini järgi on jahutava toimega, ta hajutab ja viib välja meist seda kuumust. Väga hea taim, mida meil küll rahvameditsiinis väga ei kasutata, on aed-krüsanteem. See võtab väga hästi kurgu kuumust maha. Sel ajal on vaja ka palju vedelikku tarbida, aga siin peab jälle silmas pidama seda, et see vedelik ei tohi olla jääkülm, pigem toa- või kehasoe. Nii me aitame organismil seda vedelikku kätte saada, sest organism ei hakka enne seda imendama, kui see on kehatemperatuuril. See on jälle seesama seedetuli, mis seda soojendab. Kõik seesama kehtib ka siis, kui tuul-külma haigus on järgmisse etappi läinud.

Kui palavik on väga kõrge ja ei taandu, siis loomulikult ei ole vaja hambad ristis vältida mingite ravimite tarbimist. Kui on vaja, siis võib tarbida aspiriini. Hiina meditsiinis on kasutusel pajukoor, kus on atsetüülsalitsüülhape. Selle toime on samasugune ehk ta võtab kuumust ja tuld kehast vähemaks. Need on sellised lihtsad ja kodus kasutatavad vahendid, mida igaüks saab kasutada, kui probleem tekib.

Mida siis teha, kui on nohu?

Nohu võib tähendada mitmeid erinevaid asju. Hiina meditsiin jagab nohu erinevateks tüüpideks. Üks on see kui nina tilgub, see tähendab seda, et tuul ja külm on meie keha rünnanud. Tihti on nii, et oleme me haiged või ei ole, kui läheme tuulise ilmaga välja, siis nina hakkab tilkuma. See eritis ninast on läbipaistev ja vedel.  See on tuule tüüpi nohu. Külma tüüpi nohu on siis, kui eritis ninast on valge ja paks. Kuuma tüüpi ehk põletikuline nohu on selline kus eritis ninast on paks kollane või roheline. Siin tuleb siis ravida jällegi vastavalt sellele, kas on vaja külma välja ajada või mitte.

Kevad on aeg, kus algab paastumine ja puhastumine. Inimesed soovivad talve raskust kehast välja saada. Mida hiina meditsiin arvab kevadisest puhastuskuurist?

Küsimus on eelkõige selles, et kuidas me talvel oleme elanud. Selge on see, et talvel energia liigub aeglasemalt, asjad kogunevad ja kevadeti tahaks ikka sellest seisma jäänud energiast lahti saada. Hiina meditsiin väga ei soovita pikaajalisi paaste ja nälgimisi. Põhjus, miks ei soovitata, on see, et meil on igapäevaseks eluks vaja energiat. See tuleb kahest allikast – pärilik eneriga asub neerudes ja igapäevast energiat saame toidust, veest ja õhust.

Selleks, et igapäevaselt funktsioneerida on vaja mõlemaid. Kui me ühe nendest ära lõikame, näiteks igapäevase energia, ja kui seda on väga pikalt puudu, siis organism hakkab eluks vajalikku energiat võtma rohkem neerudest ja see hakkab neid kurnama.

Päriliku energiaga on nii, et niikaua kui seda jagub, on meil elu. Kui see otsa lõppeb, siis me sureme. Pärilikku energiat kulutavad ületöötamine ja mõnuainete kasutamine ja ka pikaajaline nälgimine. Seetõttu pikaajalise nälgimisega puhastumise eesmärgil tasub üsna ettevaatlik olla. Selleks peab inimesel olema väga hea tervis.

Hiina meditsiin soovitab pigem lühemaid – päevaseid või 2-päevaseid tsükleid ja see ei peaks ka olema täiesti ilma toiduta periood. Hiina meditsiin soovitab ühte väga lihtsat toitu – riisitummi. See on lihtsalt keedetud riis. Vedelik jääb sinna alles ja sinna ei lisata soola, suhkrut ega muid maitseaineid. See on selline neutraalne toit, mis päris hästi organismi puhastab.

Puhastavatest taimedest võiks soovitada nt. võilille. Võilill viib kehast välja mürke ja liigset kuumust ning mõjutab maksa energiat, mis on ka puhastumisel hästi tähtis. Lisaks sellele on võilill hea põletike korral, nahale hea, parandab aknet. Temast võib teed või salatit teha. Kui puhastust teha, siis tuleb kõigepealt aru saada, mis seisus neerud on. Kui neerude energia on väga nõrk, siis puhastusega võime me endale päris palju kahju teha.

Kuidas tavaline, pealtnäha terve, inimene saab teada, kui palju tal neerude energiat on?

Meie keha annab meile kogu aeg märku. Tihti me küll ei oska lugeda neid märke ja inimeste tunnetus on ka allapoole läinud. Mõned lihtsad märgid sellest, et neerude energia hakkab ära väsima on, kui alaselg väsib või valutab ja me ei jõua kaua istuda ega seista. Samamoodi on põlvedega, nad kas valutavad või on külmad. Kindlasti ka jalalabade külmetamine. Neerude vähest energiat näitab ka pidev väsimus ja kurnatus. Hea oleks, kui inimesed oskaks neid märke näha enne kui päriselt haigeks jäädakse, kuid sellesk on vaja lisaks tunnetusele ka natukene teadmisi. Hiina meditsiin on loodusfilosoofia, ta on hästi loomulik ja lihtne.

Rene Bürklandiga ajas juttu Ingrid Peek, toimetas Katrin Oidra.

Vaata lisaks kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Rene Bürklandi raamatut “Tark tee terviseni”. 

Skorpioni märgi täiskuu toob võimsalt päevakorda muutused läbi transformatsiooni, alateadvusest esilekerkivad hirmud, enesevalitsemise ja ka võimuvõitluse teema. Samuti on jõuliselt esiplaanil kõik suhete ja seksiga seonduvad teemad.

Tähelepanelik võiksid olla ka kõiges, mis on rahaga seotud. Siia alla käivad kõik finantstehingud, lepingud, testamendid, laenud ja kingitused. Kui mõni neist teemadest sinu elus praegu eriliselt jõuliselt esiplaanile kerkib, siis tea, et pead kogu oma tähelepanu sinna suunama.

Praegu on hea aeg selleks, kui soovid oma elus mõne negatiivse teemaga lõpparvet teha. Skorpioni märgi täiskuu aitab sul leida endas vajalik jõud ja julgus, sõlmida lahtised otsad ning alustada uuelt puhtalt lehelt.

Kui tegeled hetkel mõne suhteteemaga, siis lähtu kindlasti oma intuitsioonist ja tunnetusest, kuna praegu on oht, et inimesed käituvad ettearvamatult, vahel ka dramaatiliselt ja intensiivselt. Võta endale teadlikult vastutus oma väljaütlemiste ja käitumise eest ning ole enda vastu lõpuni aus. Skorpioni märgi täiskuu aitab sul selgelt näha suhtealaseid kitsaskohti ning juhib tähelepanu just sellele aspektile, millega sul tuleks tegeleda. Seega, praegu on suurpärane aeg, et luua kord ja harmoonia oma armuasjades.

Täiskuu ajal tee järgmisi asju:

Tööta oma alateadvusega, vaatle oma hirme, komplekse ja sõltuvusi. Mida rohkem neist teadlik oled, seda lihtsam on neist ka vabaneda.

Lase minna! Täiskuu aitab sul vabaneda sellest, mida sa enam oma ellu ei vaja. Skorpioni märgi täiskuu aitab sul leida endas vajalik jõud ja julgus, sõlmida lahtised otsad ning alustada uuelt puhtalt lehelt.

Tegele vaimsete teemadega. Kuna Skorpioni märk on seotud kõige müstilise ja salapärasega, siis on nüüd hea aeg tegeleda meele ja vaimu teemadega.

Tee koos oma kallimaga midagi romantilist. Täiskuu võimendab vaimustust, iha ja kirge. Nüüd on hea aeg koos oma armastatuga lähedust nautida.

Tee maagilisi rituaale. Põleta viirukit, süüta küünlad, mediteeri koos kristallidega, kuula mantraid.

Puhasta oma kristalle ja lae neid uue energiaga. Hea oleks kristallid jätta ööseks õue või lahtise aknaga aknalauale, kus Kuu saaks neid oma maagilise valguse ja väega täita. Enne laadimist tuleks kristallid kindlasti ka puhastada.

Ennusta tulevikku. Täiskuu ajal on kõik taevased kanalid avatud ning ennustused eriliselt täpsed. Seega on väga hea aeg tulevikku vaatamiseks.

Neid asju ära täiskuu ajal tee:

Ära esita endale liiga suuri nõudmisi. Skorpioni Kuu muudab inimesed tundlikuks ja sisemine pinge kasvab kiiresti. Anna endale aega, mõistmist ja armastust.

Ära võta vastu elumuutvaid otsuseid. Kipud praegu nägema asju tumedamates toonides kui need tegelikult on.

Väldi tundlikel teemadel diskussioone. Inimesed kipuvad praegu kergesti vihastama ja endast välja minema.

Ära kiirusta armusuhteid looma. Skorpioni täiskuu toob esiplaanile kire, seksi ja jõulised tunded. Nüüd võid potentsiaalset partnerit idealiseerida ning hiljem tehtud otsuseid kahetseda.

Imelist täiskuuaega!

• Suurenda valkude osakaalu

See aitab tasakaalustada veresuhkru taset ja hoiab ära sööstud, mis suurendavad magusaisu. Igal söögiajal söö portsjon valku – liha, kala, mune või kaunvilju.

• Ära karda rasva

See aitab veresuhkrut stabiliseerida ja hoiab kõhu kauem täis. Tervislikud rasvaallikad nagu avokaado, pähklid ja rasvane kala on samas põletikuvastased toiduained ning lisavad su nahale sära.

• Ära süsivesikutest täiesti loobu

Selle asemel asenda need täisteraviljaga nagu amarant, kinoa, metsik riis, teff, hirss ja tatar, mis annavad paremini püsiva veresuhkru taseme. See aitab edaspidi vältida veresuhkru tõuse, mis viivad magusaisuni.

• Väldi kunstlikke magustajaid

Need ei aita sind magusaisu vastu, samuti muudavad negatiivselt soolestikubaktereid. Kui oled oma suhkrutaseme tasakaalu tagasi saanud ja tahad toitu magusamaks teha, siis kasuta mõnda looduslikku magustajat nagu steevia, ksülitool või kookossuhkur.

• Kaalu toidulisandi võtmist

Mineraalaine kroom, lambalääts ja ajurveda ürt Gymnema sylvestre aitavad sul veresuhkrut tasakaalustada ja võivad mängida rolli suhkruisu vähendamisel. Osta tooteid, mis kombineerivad neid kolme ainet õigel hulgal.

• Talitse isusid

Kui sul tuleb magusaisu, siis joo klaas vett. See aitab sageli isul mööduda.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Nigma Talibi raamatust „ Anti-Ageing. Pöördeline teekond särava ja noorusliku nahani.“

Karjalaskepäev ehk jüripäev, yripäev, jyripäe, juripäe, jyrg jms on alati mahlakuu 23. päeval. Rahvakalendris nimetatakse karjalaskepäevaks mahlakuu esimest päeva. Kuna aga kogu maal on karja esimese väljalaskmisega ja üldse karjandusega seostatud peamiselt 23. mahlakuud, siis nimetame seda kenas maakeeles karjalaskepäevaks.

Karjalaskepäev on püha, mis seostub lisaks karjale otseselt metsa, maa ja piksega.

METS Karjalaskepäeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Kogemata vigastatud oksa on seepärast püütud punase lõngaga kokku siduda. Karjas on öeldud: Jüripäval ei tehtud ka kuskil pool tööd, tema oli püha metsajumalale.

Loomi karjatati muiste ikka metsas. Metsas olid aga karud ja hundid, kes hinnalisi loomi ohustasid. Enne karjalaskepäeva on metsaloomadel vabadus kariloomi murda. Isegi karjaaeda pole enne karjalaskepäeva hea teha, sest hiljem ei paku see metsloomade eest mingit kaitset. Karjalaskepäevast kasupäevani hoiab aga metsajumal murdjad loomad karjast eemal. Vähemalt senikaua, kui metsajumalaga ollakse heas läbisaamises.

MAA Kuni karjalaskepäevani pole maa veel hinganud. Selles on talvine viha, mürk, mis ohustab maale istujat, sellel magajat või paljajalu käijat. Kuigi ka esimene pikne lahutab maa viha, on karjalaskepäev siiski kindel tähtpäev, peale mida võib maale istuda.

Karjalaskepäeval maad ei harita, maa puhkab, maa hingab.

PIKNE Karjalaskepäeval peetakse püha ka pikse pärast. Seal kus on kolinat ja müra, hakkab pikne hiljem sisse lööma või rikub rahe saagi. Tarvastus on öeldud isegi, et juripääval ei tohe oherdega auku laske, sõs om vanamb vihane.

KARI Esimene karjapäev on loomade suvise saatuse ja heaolu jaoks määrava mõjuga. Seepärast on sel päeval tehtud palju igasugu nõidust ja taigasid, mis peaks loomi kaitsma ja andma neile paremat edenemist. Loomad aga annavad inimestele toidust ja mõjutavad seega omakorda inimeste tervist ja head käekäiku. Näiteks on pandud karja väljaajamisel laudaukse alla kirves vm raudese ja on loomi suitsutatud. Samal põhjusel on ka ennustatud. Milline loom astub karjateele pandud muna katki, saab peatselt hukka. Selline loom on siis mõttekas varakult ära hukata.

TULI Karjalaskepäevast alates võib hakata lõket tegema. Vähemalt kohati on sel päeval peetud suuri küla või isegi mitme küla ühiseid tulesid. Karjalaskepäeva lõkkesuitsul on tervistav ja kaitsev võim nii inimestele kui loomadele. Suitsutatud on ka põlde ja marjapuid.

Karjalaskepäeval ei tohiks kodust midagi välja viia, ei laenata ega laenu tagasi anda. Muidu antakse või viiakse kodu õnn ära.

NAISTE PÜHA Iisaku ja Jõhvi kihelkonnas on abielunaised sel päeval kogunenud kas kusagile mäele või kõrtsi. Kogunemist on nimetatud lüpsikute turbutamiseks. Sääl siis on tehtud nõidust lehmadele parema piimaanni saamiseks. Samuti võeti abielunaiste hulka vastu eelmisel aastal tanu alla saanud noorikud.

Karjalaskepäeva saab pidada tänapäevalgi. Igaüks võib jälgida, et ei tee sel päeval puule liiga. Oleks kena kui üleüldine raierahugi algaks hiljemalt karjalaskepäevast. Samuti võime hoiduda töödest-tegemistest, mis põhjustavad kolinat või mürinat. Kui võtame kätte ja vähemalt ühel päeval aastas arvestame pikse, uku ehk vanembaga, teeb see meid hingelt vaid rikkamaks. Ja karjalaskepäeva tuli soojendab meid samamoodi kui esivanemaid ning selle suits annab tervist.

On hulk muudki pärimust, mida saame oma igapäevaellu tagasi tuua. Põliste tavade järgimisest sündiv kokkukuuluvustunne esivanemate ja loonaga annab meile hingejõudu. Nõnda muutume tervikliklikemaks ja tasakaalukamateks inimesteks.

Allikas: Maavald.ee

Nädala kaartideks on mõõkade seitse ja karikate üheksa. Käesolev periood ei ole kindlasti kerge, kuna elu seab su teele nii mõnegi õppetunni, mis sul tuleb läbida. Võid kokku puutuda ebaausate ja kahtlaste kavatsustega inimestega. Pead suutma keerukates olukordades valida parima lahenduse ja usaldama iseenda sisetunnet. Kui suudad jääda endale kindlaks ja oskad märgata “punaseid lippe” ning julged ka oma vajaduste eest seista, siis tuleb sellest nädalast läbi võitjana ja oled nii mõnegi elukogemuse võrra rikkam.

Suhete osas tuleks olla julge ja tunnistada ausalt oma tundeid nii iseendale kui ka partnerile. Mida enam sa oma tõelisi emotsioone varjad või alla surud, seda keerulisem saab sul olema lähitulevikus oma partneriga läbisaamine. Ausus ei ole alati kerge aga see on ainus viis, kuidas luua pikalt toimiv suhe. Ainult läbi eheduse saab luua tõelist kontakti. Praegu võib päevavalgele tulla inimestevahelistes suhetes aset leidnud petmisi või varjamisi. Universum soosib tõe päevavalgele tulekut ja teeb kõik selleks, et valelikud jääks vahele.

Tööasjades pead sel nädalal olema eriti terane ja paindlik. Sul tuleb juurde õppida uusi töövõtteid ja see võib su kohati lausa stressi ajada. Ära heida meelt, sest iga algus on raske ja mugavustsoonist väljatulek on paras kättevõtmine aga lõpptulemus on seda väärt. Rahaliste tehingute osas tasub olla väga tähelepanelik. Kahtlaseid investeeringuid ei tasu samuti teha, sest isegi kui sa nende pealt kasu lõikad, siis tekitad endale halba karmat ja saadav tulu ei ole seda kindlasti väärt.

Tervise osas peaksid olema tähelepanelik ja vajadusel käima arsti juures, et kontrollida oma hetkeolukorda. Tunda võib anda mõni vana mure, mis pole korralikult välja ravitud. Samuti tuleks hoiduda riskirohketest spordialadest, sest vigastuste saamise oht on väga suur.

NÄDALA TAROSKOOP IGALE SODIAAGIMÄRGILE 22.-28.4

Kaljukits (22. detsember – 19. jaanuar)

Nädala võtab kokku mõõkade kolm. Praegune aeg on sinu jaoks emotsionaalselt keeruline. Pead toime tulema nii iseenda kui oma kaaslaste emotsioonide ja meeleolu kõikumistega. Üles võivad kerkida ka mõned vanast ajast pärit lahendamata probleemid, mis nõuavad tähelepanu, et saaksid edasi liikuda.

Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)

Nädala kaardiks on müntide kuus. Sel nädalal on esiplaanil rahaga seotud teemad. Pead ise raha välja andma ning ootad ka kusagilt saabuvat rahasummat. Lisaks sellele peaksid nüüd enda jaoks lahti mõtlema ka laiemalt töö ja rahaga seotud teemasid. Kas tunned, et annad rohkem, kui vastu saad? Või tunned hoopis, et oled kellelegi võlgu? Katsu leida rahaasjades tasakaal.

Kalad (19. veeb – 20. märts)

Nädala energiad võtab kokku mõõkade äss. Nüüd kasutad eelkõige oma loogilist mõtlemist, hindad tõde ja soovid vabaneda kõikidest illusioonides, mis sind on tagasi hoidnud elus sihte saavutamast. Sa suudad kõik oma unistused täita, kui endasse usud. Sul on palju hingejõudu ja sisemisi ressursse ning ainus, mis sind suudab takistada ongi sinu enda aeg ajalt kahtlev meel.

Jäär (21. märts – 20. aprill)

Nädalat iseloomustab sauade paaž. Nüüd on aeg hoida silmad ja süda avatuna, et tajuda ümbritsevast maailmast ja inimestelt tulevaid impulsse. On hea aeg selleks, et rõõmsalt ja enesekindlalt alustada mõne uue projektiga. Võimalused ja ideed on õhus, haara neist kinni.

Sõnn (21. aprill – 21. mai)

Nädala kaardiks on mõõkade kuus. Oled nüüd leidnud endas sisemise jõu ning välised võimalused, et jätta selja taha oma aja ära elanud suhted võid ümbritsevad olud. Teed julgeid samme selleks, et edasi parema tuleviku suunas liikuda. Säilita optimism ja usk paremasse tulevikku, see aitab sul oma eesmärkidele keskenduda ja õigel rajal püsida.

Kaksikud (22. mai – 21. juuni)

Nädala võtab kokku mõõkade paaž. Võta oma elu eest otsustamine julgelt enda kätesse. Tee kindlameelseid otsuseid, usalda oma vaistu ja jälgi ümbrust. Nüüd saad olulist infot sind huvitavate teemade kohta. Hea aeg uuteks algusteks.

 Vähk (22. juuni – 23. juuli)

Nädalat iseloomustab karikate seitse. Sinu ees on mitmeid võimalusi, mille vahel sul tuleb valik teha. Kaalu hoolega enne otsustamist ja ära lase end illusioonidest eksitada. Mida enam sa kaine ja kaalutletud meele abi kasutad, seda paremaid tulemusi saavutad.

Lõvi (24. juuli – 23. august)

Nädala kaardiks on sauade kaks. Praegu on sinu elus kõige olulisem tasakaalu leidmine. Olgu see siis töö ja kodu vahel, treeningu ja puhkamise vahel või selle vahel, kuidas sa annad oma aega ja energiat teistele ning kui palju panustad iseendasse. Kui leiad tasakaalu, siis suudad nüüd suuri asju korda saata.

Neitsi (24. august – 23. september)

Algavat nädalat iseloomustab mõõkade kuninganna. Oled aus ja otsekohene ning ei karda välja öelda oma arvamust. See võib küll kohati tekitada pingeid või vastuseisu, kuid kuna sa ei tee otseselt kellelegi liiga ega kahjusta kellegi huve, siis suudad siiski oma soovid ellu viia. Kui soovid, et suhted oleksid sujuvad, siis võiksid pisut leebemalt ja taktitundelisemalt käituda. See ei tähenda, et pead end maha suruma, lihtsalt võiksid pisut kaaluda, kuidas end väljendad.

Kaalud (24. september – 23. oktoober)

Nädala võtab kokku kuu. Sinu elus on inimene või olukord, kelle/mille osas sa ei tohiks valvsust kaotada. Kõik ei ole nii nagu näib või nagu sulle paista lasta üritatakse. Usalda oma sisetunnet. Kui midagi tundub kahtlane, siis seda see ilmselt ka on.

Skorpion (24. oktoober – 22. november)

Nädalat iseloomustab torn. Praegu puutud kokku enda jaoks üsnagi uute ja tundmatute oludega. Võid tunda rahutust ja ebakindlust, sest sa oled mugavustsoonist suure hooga välja tõmmatud. Kohati võivad emotsioonid ka üle pea kokku lüüa, kuid katsu ka siis säilitada rahu. Võta muutusi kui lihtsalt ühte õppetundi oma elus, mis täiustab sind emotsionaalselt.

Ambur (23. november – 21. detsember)

Nädala kaardiks on keiser. Sinu elus kerkivad esiplaanile teemad, mis on seotud juhtimise, võimu ja ambitsioonidega. Nüüd saavutad parimaid tulemusi siis, kui planeerid hoolikalt oma ettevõtmisi, järgid ettekirjutatud reegleid ja panustad kogu oma jõu ja võimu. Vältida tuleks liigset jäärapäisust ja kangekaelsust. Hoia oma meel avatud uutele ideedele ja paindlikele lahendustele.

Ilusat nädalat!

Autor: Katrin Oidra

Fotograaf Olga Makina soovitab: “See raamat annab väga lihtsa ülevaate, kuidas ja miks meie keha toimib ja vananeb ning kuidas seda vältimatut protsessi võimalikult terve ja ilusana läbida. Minu jaoks süstematiseeris see raamat kõik mu keha tunded, mida olin terve elu aimanud ja tunnetanud, ja muutis minu elu palju tervislikumaks ja nauditavamaks. Soovitan soojalt, huvitav ja vajalik lugemine kõigile täiskasvanutele, nii naistele kui ka meestele.”

Seedimise ja vananemise seos

Aastate jooksul tuhandeid patsiente uurides olen ma välja selgitanud neli peamist põhjust, miks võib nahk enneaegselt vananeda, kui soolestik on tasakaalust väljas, ja neile kõigile tuleb vastu hakata. Enne kui laskume detailidesse, pean osutama veel ühele asjale… Selles peatükis kavatsen ma rääkida igast seedeprobleemist eraldi. Kui see vaid oleks nii lihtne. Tegelikkuses on probleemid tavaliselt seotud üksteise ja samuti vananemise muude päästikutega – nagu põletik ja hormonaaltasakaalu puudumine. Kui sul on üks neist probleemidest, siis on sul vähemalt üks veel, või ootavad need nurga taga, kui sa nende peatamiseks midagi ette ei võta.

Et teha asja lihtsamaks, mõtle oma soolestikust nagu sümfooniaorkestrist. Kui kõik tegutsevad sünkroonis, siis tekib kaunis muusika. Aga kui üks orkestriliikmetest läheb rütmist välja, siis mängib ta mõnda aega edasi, kuid lõpuks mõjutab ka teisi muusikuid, kes kipuvad samuti rütmi kaotama. Lõpuks tekib kohutav lärm, mitte ilus muusika – kuni dirigent saab jälle asjad kontrolli alla. Sama juhtub ka soolestikuga. Näiteks kui sa ei seedi toitu korralikult, siis tekivad seedimise käigus kõrvalained, mis hävitavad soolestikubaktereid ja mõjutavad soolestiku limaskesta (põhjustades probleemi, mida nimetatakse lekkivaks soolestikuks ). Lekkiva soolestiku puhul imendub vähem toitaineid ja halbadel bakteritel on kergem sooleseina külge kinnituda. Nüüd hakatakse häid baktereid välja tõrjuma ja see põhjustab toitainete veel vähema imendumise ja edasisi käärimisprobleeme. See probleem suureneb jätkuvalt, kuni sina, dirigent, võtad taas kontrolli enda kätte…

Halb imendumine ja vilets seedimine vähendavad vitamiinide, mineraalainete, valkude ja antioksüdantide imendumist, mida su nahk vajab. Selle võimalikud tagajärjed on kollageeni ebapiisav uuenemine ja elastiinikihtide kõvenemine, mis viivad kortsude tekkimiseni; ägenenud põletik nahas, mis on seotud kiire vananemise, akne ja rosaatseaga; naha krobelisus, tumedad rõngad ja vähenenud vereringlus, mis mõjutavad naha sära ja tooni.

Isegi kui sa toitud parimal võimalikul viisil, kuidas sa tead, et sa toitaineid tegelikult omastad? Kõige lihtsam põhjus, miks soolestikuprobleemid su nahka mõjutada võivad, on see, et need võivad häirida toitainete omastamist. Iga mineraalaine ja vitamiin, mida me toiduga saame, mõjutab nahka mingil viisil – näiteks C- ja E-vitamiinid on hädavajalikud kollageeni moodustamiseks ja parandamiseks, tsink aga aitab võidelda akneprobleemiga. Mis siis juhtub, kui sa neid toitaineid ei saa? Need ei saa oma tööd teha ja sinu nahk hakkab selle all kannatama.

Vilets seedimine võib mõjutada ka valgu omastamist – ja valk on su naha, juuste ja küünte ehituskivid. Kui sa ei omasta valku, siis näed seda peeglist. Kui toitaine omastamine on nõrgenenud, siis võid küll süüa toiduaineid, mida teatakse kui ilusa naha loojaid, nagu marju, avokaadot või kalaõli, aga vaevalt et su organism ühtki nende eluliselt vajalikest vitamiinidest, mineraalainetest või rasvhapetest omastab.

Katkend on pärit kirjastuse pilgrim poolt välja antud Nigma Talibi raamatust “Anti-Ageing. Pöördeline teekond särava ja noorusliku nahani”.

“Sinu parima päeva loomine on su enda kätes,” on üks lootusrikas ütlemine. Ma polegi vist kunagi mõelnud, millest minu parim päev koosneb või mis annab mulle tunde, et nüüd on see päev käes! Mis küll paneks mind Betti Alveri moodi imestama:

“Miks, algav päev, on argipäev su nimeks?

Ma kuulutan su sekundid kõik imeks

täis iluehmatust ka täna hommikul.”

Ma alustasin käesoleva loo kirjutamist juba mitu nädalat tagasi, kuid asi ei edenenud sugugi. Kas parim päev on see, mil kõik vajalik saab tehtud, probleemid lahendatud, võlad tasutud ja lahendused leitud? Või siis, kui olen olnud parem inimene ja muutnud maailma paremaks? Eile tulin maakoju, istusin õhtupäikese käes võrkkiiges, lükkasin varbaga hoogu ja ühtäkki teadsin: nüüd on mu parimad päevad käes! See on üsna tähenduslik, et vaid siin, Võrumaa metsade vahel, end igapäevasest rahmeldamisest lahti kiskudes saab parima päeva tunne naha vahele pugeda.

Mida aeg edasi, seda vähem sobib mulle rabelemine ja kella peale tormamine. Siis kaovad salapärasel moel mu võtmed, asjad kukuvad käest ja ma kipun end vastu lauanurki lööma. On tunne, nagu mu keha ei püsiks koos, vaid pudeneks kildudena mööda toanurki laiali. “Stopp!” ütlen endale siis. “Hinga!” See toob tähelepanu sissepoole ja aitab end jälle tervikuks korjata.

Psühhoterapeut ja kirjanik Tommy Hellsten kirjutab pärismaalastest pakikandjatest: “Kandjad ütlesid, et nad ei või matka jätkata, sest peavad ootama, kuni Hing järele jõuab. Kõige järgi otsustades elasid need inimesed ehedas ühenduses oma sisetundega. Nad tundsid vaistlikult, kui välistele asjaoludele keskendumine läks nii suureks, et see katkestas ühenduse oma sisemise tõelisusega. Võime öelda ka nii, et nad kaotasid oma Hinge ja seepärast pidid jääma seda järele ootama…” Milline kaunis kujund: oma hinge järele ootama! Mulle tundub, et tänapäeva inimene on oma hinge unustanud – ta rabeleb ja tormab aina edasi ega märka, et hing on tee peal sootuks kaduma läinud.

Pidev rabelemine, vajadus kõigi jaoks olemas olla ja kiiresti reageerida toovad kaasa sisemise kaose. Keha ei tule selle amokijooksuga toime. Autonoomse ehk meie tahtele mittealluva perifeerse närvisüsteemi kaks haru – sümpaatiline, mis paneb meid tegutsema ja kiirendab muu hulgas südamerütmi, ning lõõgastus- ja rahuseisundiga seotud parasümpaatiline, mis on omamoodi keha piduriks ja mis aitab südamel aeglustuda, – on tasakaalust totaalselt väljas. Inimene küll stardib ja kiirendab ühtejärge, kuid pidur tõrgub töötamast. Õige pea väsib sellisest ülepingest ja kaosest ka süda. Mida me sellisel puhul tavaliselt teeme? Püüame muuta väliseid tingimusi: vähendada kohustusi, hiilida ära kohtumistest või võtta juurde puhkepäevi. Kõige selle kõrval on veel üks lihtne, tõhus ja kõigile kättesaadav viis harmoonia kasvatamiseks enda sees – oma sisemise rütmi aeglustamine.

USA-s Kalifornias asuva Südame Matemaatika Instituudi teadlased on saanud selgusele, et inimese südamel on kümneid tuhandeid närvirakke, mis on nagu südame väikesed “ajud”. Need ajud on võimelised tajuma, reageerima ja vastavalt mõjutustele isegi oma käitumist kohandama. Südamel on ka oma elektromagnetväli, mis ulatub kehast mitme meetri kaugusele ning mõjutab kogu organismi, seal hulgas aju. Pole raske arvata, kui kehva mõju avaldab kehale väsinud ja ülepinges süda.

Kuidas südant rahustada? Kõigepealt keskendu hingamisele. Rahulikult sisse ning pikalt ja aeglaselt välja. Ja siis on paus. Tähelepanu pööramine hingamisele, iseäranis pausile hingetõmmete vahel, toob kiiresti rahu nii kehasse kui meelde. Luba tähelepanul saata hingamist kuni päris väljahingamise lõpuni ja siis tee paarisekundiline paus. Neid pause ei saa vägisi tekitada, need tekivad ise, loomulikult, kui hingates lõdvestud ja lubad õhul vabalt voolata. Kui loobud igasugusest pingutusest, on pausis olles tunne, nagu puhuks kerge suvebriis su vabaks kõigest raskest ja muserdavast. Rahulikult sisse, pikalt ja aeglaselt välja, paus.

Järgmise sammuna pööra tähelepanu südamepiirkonnale. Kujutle, kuidas sa hingad läbi südame ja kuidas su süda iga hingetõmbega rahuneb ja rahmeldamise pingest vabaneb. Rahulikku ja ühtlast hingamist jätkates meenuta mõnd õnnelikku mälestust. Enamasti piisab, kui kujutled vaimusilmas armsat inimest või lemmiklooma. Su südamerütm muutub paari sekundiga ühtlaseks ja rahulikuks ja sellega koos rahuneb ka ülepinges aju. Parasümpaatiline närvisüsteem saab taas sõnaõiguse ja võimaldab kehal lõõgastuda.

Loodusel on kindel rütm, igal päeval ja päeva igal osalgi on oma rütm, seda tuleb lihtsalt tähele panna. Mulle meeldib kangesti varahommikune aeg, mil päev voolab alles malbelt ja hääletult. Ärkamisjärgne tund, täis rahu, vaikust ja üksiolemist, on parim aeg mediteerimiseks või lihtsalt mõtisklemiseks. Tõsi, mitte alati pole mu sees õnnis rahu. Teinekord on tunne, et mu aju kuulub mõnele ärritunud ja vaevatud keskastmejuhile, kes end saamatuse pärast armutult piitsutab. Aga neil hetkil tuletan ma endale meelde, et ükskõik, kuidas parasjagu on, aitab iga minut vaikset omaette olemist tervendada mu südant ning jääda elumängus rahulikuks ja tasakaalukaks. Pealegi muudab mediteerimine õnnelikumaks.

Siiani arvati, et ühel osal inimestest on kalduvus tunda end rohkem õnnelikuna, teistel seevastu on kalduvus kehvale enesetundele. Arvati, et see tuleneb geenidest või kujuneb välja varases lapsepõlves ja on määratud jääma nii kogu eluks. Kuid uuringud kinnitavad, et regulaarse mediteerimisega saab iga inimene parandada oma sisemist õnnetunnet. Aju skanneerimise abil on näha, et kui inimene on heas tujus, õnnelik ja entusiastlik, töötab aktiivsemalt tema ajukoore prefrontaalse ala vasakpoolne osa. Inimestel, kes mediteerisid regulaarselt, oli nimetatud ajuosa aktiivne ka siis, kui neile eksperimendi käigus mängiti masendavat muusikat ja mälestused minevikust tegid nad kurvaks.

Võiks arvata, et tempo mahavõtmine ja pausi pidamine muudavad meid vähetõhusaks, suisa laisaks, kuid see pole nii. Rahulik rütm su sees võimaldab aktiivselt püüelda ja täie jõuga tegutseda ilma, et end liigselt väsitaksid. Kui su sisemine rütm on harmooniline, sujub kõik hoopis väiksema pingutusega. Mõtted voolavad, liigutused on kiired ja täpsed, rahulik keskendumine aitab targalt otsustada ja häid valikuid teha. Ja kui väsid, saad igal hetkel naasta oma vaiksesse keskmesse, hingata ja Hinge järele oodata.

Kolumn ilmus ajakirjas “Sensa” 

Autor: Kadi Kütt

Allikas: Joogateraapia.ee

Soolestikus asub 80% meie immuunrakkudest, seega on soolestikus elavate heade bakterite arvukus võtmetähtsusega meie haiguskindluse kujunemisel. Tiibeti piimaseen genereerib kümneid võimsaid probiootilisi tüvesid ja biomolekule, mis aitavad taastada seedetrakti limaskesta ja heade soolebakterite kogukonda. Nii mõnedki uuringud on näidanud, et paljud kaubanduses pakutavad probiootilised lisandid ei sisalda tegelikult kõiki bakteriaalseid tüvesid, mis sildile märgitud on. Samuti on selgunud, et nii mõnedki neist ei aktiviseeru ka sobivasse keskkonda sattudes.

Võrreldes kapslitesse peidetud probiootikumidega on Tiibeti piimaseen tunduvalt töökindlam – hapendumine ja bakteriaalne tegevus toimub lausa teie oma silma all. Fermenteerumisprotsessi tulemusena tekib võimas ja vastupidav kompleks mikroorganisme, mis läbib edukalt nii mao- kui sapphapete kadalipu.

Piimaseene keefir sisaldab rohkearvuliselt täiuslikus sümbioosis tegutsevaid probiootilisi baktereid ja pärme. Järgnevalt olgu ära toodud mõned tavapärased joogis esinevad tüved, sageli lisanduvad loetelule veel erinevad alaliigid.

Bakteriaalsed tüved, mida Tiibeti piimaseen toodab:

• Lactobacillus acidophilus
• Lactobacillus brevis
• Lactobacillus casei
• Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus
• Lactobacillus delbrueckii subsp. delbrueckii
• Lactobacillus delbrueckii subsp. lactis
• Lactobacillus helveticus
• Lactobacillus kefiranofaciens subsp. kefiranofaciens
• Lactobacillus kefiri
• Lactobacillus paracasei subsp. paracasei
• Lactobacillus plantarum
• Lactobacillus rhamnosus
• Lactobacillus sake
• Lactococcus lactis subsp. cremoris
• Lactococcus lactis subsp. lactis
• Lactococcus lactis
• Leuconostoc mesenteroides subsp. cremoris
• Leuconostoc mesenteroides subsp. dextranicum
• Leuconostoc mesenteroides subsp. mesenteroides
• Pseudomonas
• Pseudomonas fluorescens
• Pseudomonas putida
• Streptococcus thermophilus

Pärmitüved, mida Tiibeti piimaseen toodab:

• Candida humilis
• Kazachstania unispora
• Kazachstania exigua
• Kluyveromyces siamensis
• Kluyveromyces lactis
• Kluyveromyces marxianus
• Saccharomyces cerevisiae
• Saccharomyces martiniae
• Saccharomyces unisporus

NB! Erinevate organismide sisaldus valmis joogis sõltub suuresti nii hapendumiskohast kui fermenteerumistingimustest, seega võib bakteriaalkultuuriline varieerumine olla päris märkimisväärne.

Tiibeti piimaseene kasutamise puhul on täheldatud rakkude DNA kahjustuste paranemist, seega võib sellele omistada nii vähivastast kui sõna otseses mõttes noorendavat toimet. Pideval tarvitamisel paraneb nii sooletöö kui ainevahetuse kiirus, väheneb põletikutase ja tõuseb vastupanu haigustele. Tegu on joogiga, mis aitab alandada vererõhku ning parandada kolesteroolinäite.

Paljud seedeprobleemid, sealhulgas nii levinud reflukstõbi ja kõrvetised, saavad reeglina alguse mitte mao ülehappesusest, vaid risti vastupidi, mao alahappesusest. Nii teevad inimesed omale maohappe blokeerijaid kasutades karuteene – prootonpumba inhibiitorid takistavad valkude seedimist ja mineraalide (Ca, Mg, Fe, Zn, Cu jms.) imendumist, pannes nii aluse luude hõrenemisele ja teistele rasketele terviseprobleemidele. Ka siin on Tiibeti piimaseenest suur abi, sest bakterite poolt “eelseeditud” piimas on mineraalid, s.h. kaltsium paremini omastatav. Tiibeti piimaseent muude tõhusate loodusravilahendustega kombineerides on võimalik leevendust saada ka aastakümneid kestnud vaevustele.

Piimaseene poolt heldelt jagatud probiootiliste bakterite toel paraneb kehas oluliste vitamiinide (biotiini, foolhappe ja teiste B-vitamiinide) tootmine ja tõuseb üldine energianivoo.

Piimaseen on ka suurepärane K2-vitamiini allikas. Tegu on vitamiiniga, mis orkestreerib kehas kaltsiumi paigutamist luudesse ning blokeerib oma tubli tegevusega seega ohu, et kaltsium saaks ladestatatud veresoonte seintele või ajju, kus see tekitakse erinevaid tõsiseid terviseprobleeme. Kefiir sisaldab hulgaliselt tõhusaid ensüüme, mis aitavad lõhustada sooles komplekssüsivesikuid ja vähendavad seeläbi gaaside ja puhitiste tekkevõimalust.

Sagedane küsimus on, kas laktoositalumatud võivad Tiibeti piimaseent kasutada. Vastuseks võib öelda, et laktoositalumatust esineb tugevamal ja nõrgemal kujul, seega oleneb kõik inimese individuaalse talumatuse määrast. Küll aga on teadusuuringud näidanud, et Tiibeti piimaseene jook leevendab laktoositalumatust ja parandab piimasuhkru seedimist, seega võiks seda tasahaaval ja ettevaatlikult kindlasti katsetada.

Kuidas Tiibeti piimaseent kasutada?

Tiibeti piimaseenele valatakse peale piim ning hapnemise ajal hoitakse seda toatemperatuuril. Kui soovite hapnemisprotsessi aeglustada võib seene koos piimaga ka külmikusse asetada. Ühe klaasi piima kohta võetakse umbes 1 tl piimaseene õisikuid. Piimal tuleks lasta fermenteeruda ca 18-24 tundi, külmikus läheb aega umbes poole kauem. Palju sõltub ka jooja maitse-eelistustest – kui armastate hapumat, laske piimal kauem hapenduda, kui nii haput ei soovi, kurnake jook varem. Üldine reegel on, et reegleid pole. Seenekasvatamine pole raketiteadus ja igaüks teeb just nii, nagu endale kõige paremini sobib.

Seen eelistab töötlemata toorpiima, kuid saab edukalt hakkama ka pastöriseeritud poepiimas. Samuti võib piimaseent kasvatada kitsepiimas või taimsetes piimades. Viimase eelistuse puhul tuleks seenekest aeg ajalt siiski turgutada ka tavalises lehmapiimas, sest meelsamini toitub ta siiski just loomse piima suhkrust.

Peale joogi kurnamist tuleks seeneõisikutele peale valada uus piim. Hapnemisprotsessi ajal hoitakse piima ilma kaaneta, toatemperatuuril, vajadusel putukate eest riidega kaetult. Seen ei talu metalli, seega oleks segamiseks hea kasutada just puidust lusikat. Hapnemisprotsess võiks toimuda keraamilises või klaasist nõus, plastikkaussi tuleks igal juhul vältida.

Kui asi ikka veel segane tundub, siis saab seenekesega silmast silma tutvuda bakterid kui nende toiduks vajalikud kiudained ehk prebiootikumid.

Samas võib Tiibeti piimaseenest teha hoopis soolasemat sorti smuuti, kui blenderdate selle kokku nt. spinatiga. Ka suvise külmsupi võib teha just Tiibeti piimaseene keefiriga.

Kui piimaseene tarvitamisest tüdinete, võib seene koos veega külmutamiseks sobiva nõu sisse panna ja sügavkülma asetada. Nii võib seda hoida kuid, võib olla ka aastaid. Uuesti lahti sulatades tuleb seenele ringutamiseks pisut aega anda ja hoida teda piimas, seda igapäevaselt vahetades, kuni on näha, et seen taas elujõulist väge täis on läinud. Piimaseen paljuneb jõudsalt, nii võib seda jagada ka sõpradele-tuttavatele.

NB! Nagu teisedki hapendatud toidud, nii sisaldab ka Tiibeti piimaseene keefir fermenteerumisprotsessi käigus tekkivat histamiini ja türamiini. Inimesed, kes on neile ühenditele tundlikud (nt. diagnoositud mastotsütoos), peaksid Tiibeti piimaseent vältima. Ka ägeda kroonilise migreeni puhul on inimestel täheldatud suurenenud tundlikkust histamiinile ja türamiinile. Samuti ei ole Tiibeti piimaseene jooki soovitav kasutada koos teatud ravimitega (nn. esimese põlvkonna antidepressantidega, mis sisaldavad MAO-d ehk monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid).

Allikas: Toitumistarkus.ee

Autor: terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav

„Ma tunnen, et ma üldse ei sobi oma klassikaaslastega – elaksime nagu eraldi maailmades ja see paneb mind tundma üksildasena. Mida ma teen?“

• Proovin klassikaaslastega koos aega veeta ja mõista, mis neile tähtis on. Midagi meil ikka ühist leidub.

• Suhtlen teiste inimestega väljaspool kooli, ei saagi ju kõigiga sõber olla.

Suhtlemine täidab meie päevi koolis, kodus, tänaval, poes, trennis ja matkarajal. Näost näkku, telefonis, sõnumitena, arvutis. Sõnadega, naeruga, ilmetega, kehakeelega. Head suhted on üks inimese põhivajadusi, sellepärast tunnemegi end nii kehvasti, kui oleme üksildased ja pole kellegagi mõtteid jagada, kui seda vajame. Seda toetavad ka teadusuuringud, mis näitavad, et sotsiaalse suhtluse puudumine võib ajutegevuses esile kutsuda mustreid, mis on sarnased füüsilise valu ajal kogetuga. Igapäevane suhtlus aktiveerib ajus oksütotsiini eraldumist ning see aitab alandada vererõhku ja kortisooli taset, mõjub positiivselt paranemisele ning tervenemisele. Seepärast mõjutab toetav suhtlemine positiivselt psüühilist heaolu. Muidugi on iga inimese suhtlemisvajadus erinev, kuid see on siiski olulisel kohal, et hoida tasakaalus meie vaimset tervist.

Aga kuidas neid häid suhteid saada? Selleks on mitmeid oskusi, mida saab õppida, ja põhimõtteid, mida järgida.

• Võta see nädal iga päev 15 minutit, et kellegi lähedase inimesega koos mängida, hullata, nalja teha, jutustada. Kingi lähedasele 15 minutit tõeliselt segamatut tähelepanu, kus keskenduda teie koosolemisele.

• Kui tahad öelda midagi kriitilist, peatu ja mõtle hetkeks ning ütle hoopis midagi lahket.

• Mine kellelegi appi. Lihtsalt vabast tahtest.

• Tunnusta oma koolikaaslast. Ja õpetajat. Ja sõpra. Oma ema ja isa. Ennast!

• Pühenda enda ajast 20 minutit kellelegi, et teda ära kuulata ja toetada.

• Peida kaaslasele komm taskusse või jäta see tema ukse taha. Postkasti. Vahet pole kuhu: peaasi, et see oleks talle meeldiv üllatus!

• Kas su kaaslane unustab alati oma kirjutusvahendi maha, võileiva koju, telefoni WC-sse? Ole abivalmis ja aita tal neid asju meelde tuletada või pane talle asjad ise kaasa.

• Naerata! Mõned ideed inimeste osas, kes kindlasti sinu naeratust väärivad: sina ise, kaaslane, sõbrad, täitsa võõrad.

• Täna kedagi, kes on sind elus aidanud. Ütle seda silmast silma, telefonis või kirjuta talle kiri.

• Vestle kümme minutit kellegagi, kellega sa tavaliselt väga palju ei suhtle.

• Loo teadlikult iga negatiivse suhtlusolukorra/kriitilise märkuse kohta kolm positiivset olukorda/tunnustavat märkust. See aitab suhteid paremini tasakaalus hoida.

„Koolis on üks õpetaja, kelle õpetustest on mul võimatu aru saada. Isegi kui proovin teha eri moodi, ei ole ta rahul. Mis ma teen?“

• Otsustan, et kõigile ei saagi meeldida ja teen kõik endast oleneva, et aines rahuldav tulemus saavutada.

• Arutan selle õpetaja, klassikaaslaste, vanemate, teiste õpetajate või koolipsühholoogiga, mida saaks ette võtta – mitme peale tuleb kindlasti lahendusi, mida üksi välja ei mõtle.

Sarnases olukorras võiks heal juhul selle õpetajaga arutada, millised on täpselt tema ootused, ja kasutada ka kehtestavat mina-sõnumit, andes teada, kui raske on tema ootustele vastata. Õpetajatele võib ka olla tähtis saada tagasisidet oma töö kohta. Seda nii tunnustusena kui ka siis, kui on vaja midagi paremaks muuta. Kui see lahendus ei tööta, on hea oma muret ja segadust teistega arutada.

Mida teha, kui mul on palju õppimist ja tunnen, et ma ei jaksa sellega toime tulla?

Auli Andersalu-Targo: „Õpikoormusega seoses on hea meeles hoida üht põhimõtet: suhtle otse õpetajatega olukorra lahendamiseks. Kui klassijuhataja on see inimene, kellega sul on hea kontakt, siis võta temaga ühendust ja räägi sellest, et sul on tõesti raske ja sa ei tule asjadega toime. Võiksid mõelda, kes on sinu klassis või teistes klassides need õpilased, kes hea meelega sinuga koos õpiksid. Kes võiksid olla sinu jaoks sellised toetajad õppimise protsessis, kes sellest teemast ise hästi aru saavad ja kellega sa saaksid kergemini uut materjali omandada.

Loodetavasti oled jõudnud selle arusaamiseni, et õppides võid lubada endale teha vigu. Ei ole vaja esitada alati täiuslikku tööd. Kõik õpilased võiksid olla enda suhtes leplikumad ja sõbralikumad, et kui ei jõua kõike, siis ongi nii nagu on. Sa teed seda, milleks sa hetkel võimeline oled. Kui õppimine on mõnel perioodil tõeliselt keeruline ja tundub, et õpetajad ei suuda sellega arvestada, siis suhtle inimestega. Räägi klassijuhatajaga, räägi aineõpetajaga, räägi õppealajuhataja või koolipsühholoogiga. Enne vestlust püüa oma probleem läbi mõelda ja kirja panna see, mis on raske ning milles sa abi vajad, siis on neil inimestel kergem sind aidata. Proovi enne vestlemist vastata järgmistele küsimustele:

• Mis sulle praegu muret teeb?

• Mis on sinu eesmärk, kuhu tahad jõuda?

• Mida oled teinud probleemi lahendamiseks?

• Mida peaksid veel tegema?

• Millised on takistused ja kuidas saaksid neid ületada?

• Mis on järgmine samm, mida teed?

Vestlusel püüa ennast selgelt väljendada ja kasuta selliseid lausealgusi: „Mul on raske, sest …“, „Ma ei saa sellega hakkama ja soovin …“, „Ma kardan, et õppimises …“, „Ma ei tea, kuidas seda olukorda lahendada ja vajan abi“. Kõige selle rääkimiseks leia sõbralik inimene, keda sa usaldad.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud raamatust „KRIIS – MIS SIIS?!“

Roman Timofejev on Eesti päritoluga psühholoog ning koolitaja. Ta on nõustanud tuhandeid inimesi ja koolitanud kümnete firmade ja asutuste töötajaid alates 2006. aastast. Praegu tegutseb ta nii Austrias kui ka Eestis, arendades oma sisemise tasakaalu meetodit ning aidates tasakaalu luua nii üksikinimestel kui ka paaridel ja organisatsioonidel.

Vaata Roman Timofejevi raamatu “Sisemine tasakaal” kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt. 

Võrgutamine

Kui olete leidnud ideaalse kandidaadi, liikuge vallutamise faasi. Oluline on meeles pidada, et sensoorsete võimete kasutamises on inimesed täielikud võhikud. Kõik, mis puudutab lõhnu, eritisi ja muud sarnast, on nende puhul mõttetu; see võib olla hoopis vastupidise mõjuga. Kõik, mis puudutab kuuendat meelt ja tajumist, mida nad nimetavad „ekstrasensoorsuseks“, on totaalne tühisus. Nad võivad läbida energiavälju, kosmilisi meridiaane ja kummitusi, ilma et nad sellest aru saaksid. Seetõttu keskenduge nende nägemis-, kompimis ja kuulmismeelele, kuigi ka need on kehvalt arenenud.

Esimene kokkupuude on niisiis visuaalne: näitate ennast inimesele ja annate mõista, et olete teda märganud. Kui olete teinud õige valiku, siis juba fakt iseenesest, et austate teda oma tähelepanuga, peaks tekitama temas elevust.

Pilk on esimene samm võrgutamisprotsessis.

– Naelutage pilk inimesele.

– Sulgege pooleldi silmad.

– Vaadake mujale, teeselge huvi kaotamist.

– Lakkuge ennast hooletult.

– Vaadake eemale.

– Sirutage end laisalt.

– Haigutage.

– Vaadake talle silma.

Pidage meeles, et te ei vaataks teda kaua: need olendid ei suuda meie pilku pikalt välja kannatada. Aga tehke seda tihti, vargsi, üle õla. Kui tahate liikuda kõrgemale tasemele, vaadake teda asendist, kus pea on küljele kallutatud. Kuidas aru saada, et teie pilk töötab? Kõigepealt sellest, kas primaat vaatab teile vastu. Tema koon kõverdub muigeks, mis inimkeeles tähendab meeldimist, ja ta paljastab hambad. Mõnikord ta kükitab. Ta võib kaasa häälitseda.

Tehnika, mis töötab hästi üks ühele, on nurrumine. Mingil põhjusel, võib-olla see on seotud helisagedusega, ajab see ahvid hulluks. See teeb nad õnnelikuks ja uhkeks: teadmine, et oleme nende seltskonnas õnnelikud, suurendab nende rahulolu ja ilmselt ka eriti habrast inimlikku tunnet, mida nimetatakse enesehinnanguks. Nurrumist tuleks kasutada rohkelt ja suurejooneliselt, nii loob see kindla helilise aluse muudele võrgutamistehnikatele.

Häälkutsungid

Väikesed mjäud on võimas kutsung väljaõpetatud ahvile. Mida õrnemaid ja infantiilsemaid häälitsusi, nagu teevad kassipojad, suudate teha, seda parem. Mjäud peavad olema delikaatsed, kõhklevad. Armsad kutsungid, väljendatud vaevukuuldavalt. Proovige lisada ka nurrumist õrna näugumise vahele, luues mnjäuunrrrsarnast heli.

Ärge kasutage häälkutsungeid liiga tihti. Säästke neid. Neid on vaja selleks, et teid märgataks, aga kui tähelepanu on olemas, liikuge edasi mitteverbaalse suhtluse juuurde, nagu pilgud, miilustamine ja enda eksponeerimine.

Need võrgutamisfaasis kasutatavad häälitsused on väga erinevad muutuvatest ja palju võimsamatest, nõudlikest ja karjuvatest häälitsustest, mida kasutate hiljem, kui soovite ergutada primaatide loidu südametunnistust, et enda raudset tahet peale suruda.

Miilustamine 

Kui olete eelnevalt esitanud võrgutava repertuaari, on aeg hakata tegutsema ja liikuda edasi tõelise miilustamiseni.

Miilustamine hõlmab füüsilist kontakti. Klassikalisel kujul koosneb see inimese jalgade vastu hõõrumisest, viivitamisest, samal ajal vibreerides oma kehaga tema keha vastu, siis tuleb edasi kõndida ja enne temast möödumist teha sabaga viimane paitus. Seejärel tuleb kohe ringi pöörata, tagasi minna ja korrata sama toimingut teise küljega. Selle kõigega võivad muidugi kaasas käia pilgud, nurrumine ja väikesed häälitsused.

Toimingut tuleb korrata nii mitu korda kui vaja: eesmärgiks on see, et kõnealune muutuks hellaks, kummarduks meid paitama, hakkaks omakorda tegema häälitsusi ja selle kõige makroskoopilisemas vormis lülituks „häälekesele“ – nähtusele, mida me uurime hiljem.

Järgmine miilustamise tase nõuab sobiva toe abil primaadi koonu kõrgusele jõudmist ja juba kirjeldatud tegevuse kordamist; seekord hõõrutakse kere, käte ja koonu vastu. Nii leiate end esimest korda koon koonu vastas: vastastikuse usalduse hetk, mis on kodustamisprotsessis ülioluline.

Kui olete eriti osav, kummardub inimene ise, kükitades maha nii, et miilustamine saaks toimuda, koonud vastamisi. Muidugi oleneb ka inimesest. Selleks võib kuluda aastaid, aga see võib juhtuda juba esimesel korral. Kui isend on eakas või ei suuda kükitada füüsilise puude tõttu, on teie ülesanne leida lahendus tema koonuni jõudmiseks. Kui ta istub, siis piisab ka sülle ronimisest.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Babase raamatust “Kuidas kodustada inimest”.

• Sära andjad. Kui tahad, et su nahk säraks, siis suurenda punaste, oranžide ja kollaste köögiviljade hulka. Vali näiteks bataat, porgand, muskaatkõrvits, punased piprad ja tsitruselised. Šotimaa St Andrewsi ülikooli uuringud on näidanud, et kui süüa iga päev kaks lisaportsjonit oranže, kollaseid või punaseid toite, mis sisaldavad karotenoide, siis omandab naha toon loomuliku tervisliku sära. Toime hakkab välja paistma kõigest kuue nädalaga.

• Kortsudevastased lehed. Need on tumerohelised lehtköögiviljad nagu spinat, lehtkapsas ja vesikress: suurepärased magneesiumi, minu lemmikmineraalaine allikad. Jaapani uuringud on näidanud, et naistel, kes söövad palju rohelisi (ja kollaseid) köögivilju, on kõige noorema välimusega nahk – eriti silmaümbruses. Arvatakse, et selle taga on naha loomuliku päikesekaitse loomine. Vesikress on erilisel kohal, sest New Jersey William Patersoni ülikooli eksperdid hindasid 41 köögivilja toitainesisaldust ning vesikress oli tipus – isegi enne lehtkapsast!

• Räpaste hormoonide parandajad. Nende hulgas on ristõielised köögiviljad nagu kapsas, lillkapsas, Brüsseli kapsas ja brokoli. Need köögiviljad on vapustavad mürkide eemaldajad, aitavad tugevdada maksa tervist ja on eriti olulised hormoonide tasakaalustamisel. Teised suurepärased mürkide eemaldajad on sibulad ja laugud, mis sisaldavad väävlit – seda vajab maks organismist mürkainete väljutamisel.

• Bakterite tegevust elavdavad probiootikumid. Need aitavad toita soolestiku häid baktereid. Peale sibulate ja laukude on selles rühmas maapirn, võilillelehed, spargel, sigur ja banaan. Ühes uuringus tõstis nende toitude lisamine toidusedelisse inimeste häid baktereid 133 miljoni võrra nädalas.

• Võimsad marjad. Marjad on parimad viljad, sest nende kerge loomulik kibedus tähendab, et neil on madalam GI kui paljudel puuviljadel. Paljud inimesed söövad vananemise vastu mustikaid, aga ka punased marjad sisaldavad maagilist koostisosa, mida nimetatakse ellaaghappeks – see on polüfenool, mis võitleb UV-kiirguse kahjustuste vastu (see omakorda tekitab kortse). See peatab kollageeni hävitava MMP (maatriksi metalloproteinaas), mis tavaliselt ilmneb siis, kui nahka tabab UV-kiirgus.

Allikas: Nigma Talib “Anti-Ageing. Pöördeline teekond särava ja noorusliku nahani”, kirjastus Pilgrim

Depressiooni mõiste hõlmab endas tervet hulka erinevaid kogemusi ja sageli jääb selle tähendus ebaselgeks. Aga selleks, et depressioonist edukalt vabaneda, on ülioluline, kuidas me seda määratleme ja kuidas me sellesse suhtume.

Et paremini aru saada, mida depressioon endast kujutab, kirjeldan sellega seonduvaid sümptomeid. Nende abil on teil võimalik paremini mõista, mida hetkel kogete või mida olete kogenud minevikus või mida kogevad inimesed teie ümber. Palun ärge arvake, et see nimekiri on lõplik, ja mingil juhul pole selle eesmärgiks depressiooni kliiniline diagnoosimine. Alustame kergest depressioonist. Millised seisundid seda siis iseloomustavad?

Kergekujulise depressiooni sümptomid

Kerge või nõrga depressiooni korral võime tunda rahutust ja üldist rahulolematust oma olukorraga. Tunneme, et miski meie elus on tasakaalust väljas või vajab muutmist, kuigi me isegi ei oska täpselt öelda, milles asi. Tunneme kurbust või masendust; tajume end teistest inimestest või elust eraldatuna, elutuna, jõuetuna, loiuna ja väsinuna. Meie eesmärgid ja püüdlused pole enam jõulised või on muutunud ebamääraseks, ja meie oskus haarata kontroll enda kätte, et seda olukorda muuta, libiseb käest. Muutume passiivsemaks ja negatiivsemaks, isegi küünilisemaks elu ja selle võimaluste suhtes. Selles staadiumis võib esineda ka ebaselget ärevust, üldist närvilisust või veidi halba enesetunnet. Võime muutuda letargiliseks ja hakata rohkem magama, või siis vatupidi- tekivad raskused uinumisega ja lamame ärkvel, paanitsedes ja muretsedes.

Võime hakata rohkem sööma ja kaalus juurde võtma, istudes aina televiisori ees või mängides videomänge, selle asemel et õue jalutama või siis trenni minna. Mõnikord võib tekkida tunne, et ei hooli enam millestki või et asjad pole enam õigesti, et midagi on lahti nii minu endaga kui kogu eluga.

Need kergekujulise depressiooni sümptomid võivad tulla ja minna. Need võivad korraga kesta kas päevi või nädalaid; aga samas ka aastaid või isegi kümneid aastaid. Aga need võivad ka päris ära kaduda – enamasti kaovad need siis, kui toimuvad positiivsed muutused kas suhetes, kodus, tööelus või rahaasjades. Selle astme depressioonist suudame me end kergemini välja aidata kui teistest keerukamatest seisunditest. Kuigi enamiku inimeste puhul on üsnagi tõenäoline, et need sümptomid annavad endast varem või hiljem taaskord märku nagu vanad tüütud ja piinlikkust tekitavad sõbrad. Aga see pole vältimatu, et selline seisund halveneb – see võib jääda samalaadsele tasandile, nii et sümptomid muutuvad halvematel hetkedel lihtsalt akuutsemaks.

Mõõduka depressiooni sümptomid

Rahulolematus ja rahutus muutuvad sügavaks kurbuseks, tühjusetundeks ja kaotusevaluks, tunneme end eksinuna. Elu võib hakata tunduma mõttetuna ja meil puuduvad igasugused eesmärgid. Eraldume sotsiaalses mõttes, väldime sõpru ja kössitame kodus. Meie seksuaalsed soovid kahanevad ja võime hakata lähedust vältima. Arenema võib hakata ohvrimeelsus ja tekib tunne, et oleme hüpiknukud küünilise elu käes, kes meid nööridest sikutab.

Mõõduka depressiooni korral tunneme, nagu vajuks masendus meile justkui tekina peale; nagu kaitseksime end elu poolt põhjustatud valu eest, kattes end paksu ja umbse energeetilise kaitsekihiga. Oleme tuimad ja justkui rohtude mõju all, miski ei ulatu enam meieni, miski ei puuduta meid enam, kuna oleme end metafoorses mõttes justkui ravimeid täis toppinud. Võib juhtuda, et hakkamegi end sõna otseses mõttes ise ravima, sööme lohutustoitusid, tarvitame alkoholi või kasutame lõõgastumiseks narkootikume, et seda ebamugavustunnet leevendada.

Enne pelgalt taustal olnud ärevus ja närvilisus võivad hakata pead tõstma, väljendudes arututes, mõttetutes ja korduvates tegevustes, mille eesmärgiks on tõmmata tähelepanu kõrvale sellelt, kuidas me end tegelikult emotsionaalselt tunneme. Kui selline seisund süveneb, võib tekkida tunne, et oleme justnagu lõksus; abitu ja rõhutud olek võimendub veelgi.

Keskendume nüüd intensiivselt oma sisevõitlusele näiliselt lahendamatute probleemidega. Kui olukord läheb veelgi halvemaks, võib meie enesetaju veelgi häiruda, tekitades depressioonile omase “kurikuulsa” hoiaku probleemide suhtes: kõik probleemid hakkavad näima meile isiklikud, kõikehõlmavad ja kestvad. Sellele seisundile järgneb juba peagi sügav jõuetuse ja lootusetuse tajumine. Selles staadiumis hakkab meie keha juba tõsiselt kannatama: füüsilise energia tase langeb järsult, väsimus võtab jõuliselt võimust ja seni peidus olnud ebakindlus ning hirmud hakkavad aina selgemalt esile tulema. Keha immuunsüsteem hakkab väsima, sagedamini jäädakse külmetus- ja nakkushaigustesse, kuni selleni välja, et pidevalt on mingit sorti haigus kallal.

Sümptomite ägenedes on aina raskem end uuesti kokku võtta ja positiivsemalt mõtlema hakata. Vaatamata sellele, et inimesed, kes meist hoolivad, soovitavad meil aktiivsemalt tegeleda oma huvialadega või leida uusi tegevusi, millele keskenduda, on aina keerulisem leida efektiivseid ja kestvaid abinõusid stressi leevendamiseks.

Mõõduka depressiooni intensiivsus võib kõikuda – kuigi oma kogemuste põhjal saan öelda, et kui juba olete kord sellele allunud, siis harva kaob see ära päris iseenesest. Meie igapäevased kogemused võivad emotsionaalse kvaliteedi poolest märkimisväärselt varieeruda, aga kui juba olete seda allakäiguspiraali pidi laskunud sellele valutasemele, siis mingil määral jääb see alatiseks taustale kummitama. See jääb meid varitsema, jälitades meid märkamatult, et meid taas ootamatult rünnata.

Raskekujulise depressiooni sümptomid

Kordan veelkord, et alati ei pruugi asjad halvemaks minna. Aga kui lähevad, siis raskekujulise depressiooni poole liikudes muutub elu veelgi vaevalisemaks. Teile võib näida, nagu tiritaks teid järelejätmatult süngesse pimedusesse. Eksistentsil puudub igasugune mõte, kõikjal on tühjus. Oleksite nagu keeristormis, kust väljapääs puudub, või nagu pimedas tunnelis, mille lõpus pole valgust.

Olete segaduses, ei oma enam kontakti ümbritsevaga või parasjagu valitseva olukorraga; miski ei jõua teie teadvusesse. Teisalt võite aga hakata meeletu tempoga rutiinseid tegevusi tegema nagu orav rattas, kuna püüate iga hinna eest vältida reaalsusega silmitsi seismist ja enda valulisi emotsioone. Ja mida rohkem me enesesse sulgume, seda domineerivamaks ja kõikehõlmavamaks muutub lootusetusetunne.

Meie füüsiline tervis võib kiiresti halvenema hakata, kui me ei söö ega hoolitse oma põhivajaduste eest. Võime hakata end karistama või vigastama. Meie keha lakkab tasapisi funktsioneerimast ja biokeemia saab tõsiselt häiritud. Füüsilised vaevused tugevnevad; vaimsed võimed langevad ja muutume töövõimetuks. Kõige suuremas madalseisus võime mõelda ja plaanida enesetappu; halvimal juhul see õnnestub ja võtamegi endalt elu. Oeh!

Kuigi neid mustreid on ausalt ja sügavuti uurida väga valus (kõiki neid asju, loomulikult välja arvatud enesetapp, olen ma ise minevikus kogenud), arvan ma, et on oluline tunnistada, et termin “depressioon” hõlmab endas tervet hulka erinevaid seisundeid, alates vaevumärgatavast masendusest kuni valulise ja ahastust tekitava pimeduse ning piinava ja eluohtliku äärmusliku lootusetuseni. Tahan siinkohal väga selgelt rõhutada, et see raamat “Valgus tunneli lõpus” on mõeldud ja sobib eelkõige neile, kes kogevad või on minevikus kogenud kergekujulist või mõõdukat depressiooni. Selle meetodi abil, mida ma siin raamatus kirjeldan, on pikaajalise praktiseerimise järel saadud häid tulemusi just kergekujulise depressiooni puhul. See pole üldse mõeldud neile, kes kannatavad raskekujulise depressiooni tõttu tekkinud füüsiliste ja/või vaimsete häirete käes.

Kui kahtlustate või saite loetu põhjal aru, et kannatate raskekujulise depressiooni käes, siis otsige meditsiinilist abi ja laske endale diagnoos panna ning järgige nõuandeid, mida teile antakse. Ja siis, kui teie seisund on stabiliseerunud, võite uuesti selle raamatu kätte võtta ning proovida läbi teha neid harjutusi ja ülesandeid.

Autorid: Brandon Bays, Kevin Billet

Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Brandon Baysi ja Kevin Billeti raamatust “Valgus tunneli lõpus”.

Depressioon, ärevushäired, stress ja läbipõlemine on laialt levimas kogu maailmas. Kuidas depressiooni ära tunda, mida selle keerulise seisundi puhul ette võtta ja kuidas sellest vabaneda? Käesolevast raamatust leiabki lugeja vastused nendele küsimustele. Brandon Baysi loodud rännakumeetod on efektiivne tehnika, mille abil tervendada oma keha ja vaimu. Tänaseks on see meetod laialt levinud ning sellest on saanud abi tuhanded inimesed. Kevin Billett vabanes rännakuteraapia abil oma 30 aastat kestnud depressioonist ning imetledes selle tehnika tervendavat jõudu, otsustas ta liituda Brandoni meeskonnaga, et levitada ja tutvustada rännakumeetodit kogu maailmas. Selles inspireerivas ja kogemustel põhinevas raamatus toovad autorid esile depressiooniga seotud eksiarvamused ja sõnastavad depressiooni olemuse ümber ning õpetavad samm saamu haaval, kuidas depressiooni põhjusteni jõuda ja neist vabaneda. Jagades meiega rännakumeetodi põhiharjutusi ning isiklikke kogemusi, näitavad nad meile, kuidas avastada positiivsus ja rõõm, mis peituvad meie sügavamas olemuses. Selles raamatus on palju erinevaid sisevaatlusi, mis seisnevad suunistes, kuidas läbi teha sisemisi rännakuid. Sõltumata sellest, kas oleme siis depressioonis, lihtsalt pisut stressis, ärevil või kurvameelsed, võimaldavad need harjutused meil vabaneda ning hakata elama täiuslikumat ja tähendusrikkamat elu ning avastada oma elu tõelist eesmärki.

Pearinglus, käte-jalgade “suremine” ja pidev külmatunne jäsemetes on viis, kuidas keha annab märku kehvast verevarustusest. Kahjuks on see üpris levinud probleem. Kui jätame kõrvale konkreetsed südame- ja veresoonkonna haigused, siis on vereringe häirete kõige levinum põhjus istuv elustiil, sundasend ja vähene liikumine. Kasuks ei tule ka stress, ülekaal, suitsetamine ja magamatus. Probleem võib vanusega süveneda, sest kõrgemas eas muutuvad veresooned jäigemaks ja see halvendab verevarustust veelgi.

Tänu südamele ja verele saavad keharakud hapnikku ja vabanevad süsihappegaasist, veri jagab organismis laiali toitained, koordineerib organite talitlust, hoiab ja ühtlustab kehatemperatuuri ning kaitseb organismi kahjulike ainete eest. Väga suur vastutus, kas pole? Idamaade tervendamistarkused ütlevad veel, et süda ja veri sümboliseerivad armastust ja elujõudu. Kui julgeme elu väljakutsed vastu võtta, oma südame teistele inimestele avada ning nende armastuse vastu võtta, on südamel lihtne oma tööd teha.

Nagu verel organismis, peaks ka meie päevades olema oma kindel ja rahulik rütm. Kas usaldad elu kulgu ja “voolad” oma loomulikus rütmis või lased end teiste poolt survestada, võitled ja punnitad, hambad risti, tahtejõuga läbi oma päevade? Tasub meeles pidada, et südame ja vereringe tervises on väga olulisel kohal iseenda väärtustamine ja oma vajadustega arvestamine.

Südamearstid rõhutavad, et meil tuleb veresoonkonna aktiveerimiseks ja tervisehädade ennetamiseks tuua oma päevadesse rohkem liikumist. Hästi aitab kõndimine, ujumine, rattasõit ja loomulikult võimlemine. Valisin väga lihtsad võimlemisharjutused, mis parandavad organismi vereringlust ning aitavad südamel ja verel oma tähtsat tööd teha. Laseme siis armastusel ja elujõul südamesse ja südamest välja vabalt voolata!

HARJUTUSED

Keha raputamine

Tõuse laua või televiisori tagant püsti ja pane muusika mängima. Raputa tempoka muusika rütmis umbes poole minuti jooksul ägedalt oma keha. Hoia keha samal ajal lõdvestunud! Nüüd puhka paarkümmend sekundit, hingates aeglaselt ja sügavalt, seejärel korda raputamist.

Kogu keha raputamine aktiveerib ainevahetust ja kiirendab vereringet.

Varvastele tõus

Seisa, jalad kergelt harkis. Hea on käega toetuda näiteks tooli seljatoele või uksepiidale. Sisse hingates tõuse varvastele, hoia asendit kümmekond sekundit, hingates sügavalt ja rahulikult. Koos väljahingamisega lasku taas taldadele. Tee seda harjutust nii kaua, kui on mugav.

Harjutus mõjub hästi säärte ja pahkluude lihastele. Toonuses lihased avaldavad veeniseintele survet ja suruvad verd südame poole, parandades nii vereringet ja vähendades trombide tekkimise ohtu.

Randmeringid

Istu või seisa sirge seljaga. Siruta käed ette ja suru sõrmed rusikasse. Tee rahuliku hingamise saatel randmeringe. Alusta 5 ringiga sissepoole ja seejärel tee sama palju ringe väljapoole. Jälgi, et käed liiguvad ainult randmetest. Vahepeal lase käed puhkuseks alla ja raputa neid kergelt. Korda harjutust 3 korda.

Pöia painutamine ja sirutamine

Istu joogamatile või vaibale ja siruta jalad ette. Painuta mõlemat jalalaba tugevalt enda poole ja siis siruta pöidasid nii kaugele, kui suudad. Tee seda 5-10 korda ja siis puhka. Korda harjutust nii kaua, kui on mugav. Labajalgade liikumine on rahulik ja sujuv, ilma järskude liigutusteta. Ka hingamine on kogu harjutuse ajal rahulik ja loomulik.

Harjutus venitab ja tugevdab pahkluud ümbritsevaid lihaseid. See parandab jalalabade vere- ja lümfivarustust ning hoiab ära jalgade paistetuse.

Sitikas

Heida selili pinnale, mis ei ole väga pehme. Tõsta käed üles õlgade kohale ja jalad puusade kohale. Põlved on pisut kõverad, õlad lebavad lõdvestunult matil. Raputa käsi ja jalgu ühe minuti jooksul nii kiiresti, kui suudad. Tunne, kuidas energiavibratsioon läbib kogu keha. Puhka ja lõdvestu vahepeal ning korda siis harjutust.

See Jaapanist pärit “sitikas” aitab vabastada keha kogunenud pingetest ja parandab kapillaaride vereringet.

Tiivik

Seisa, jalad puusade laiuselt harkis ja jalalabad paralleelselt. Pööra ülakeha ühele ja siis teisele poole, säilitades koguaeg vertikaalset telge. Puusad on paigal, pea järgib keha liikumist. Lõdvestunud käed liiguvad ainult kerepöörde mõjul ja patsutavad iga pöörde ajal keha, lüües energia ja vere kehas liikuma. Pööra end just nii tugevasti, kui selg lubab. Tee seda harjutust nii kaua, kui on mugav.

Harjutused koos fotodega leiad siit. NB! Viimast harjutust (Tiivik) PDF-s ei ole.

Allikas: Joogateraapia.ee

Loodus on meid varustanud suure hulga toiduks sobilike taimedega, mille abil saame oma keha toonust suurepäraselt tõsta ja puhastumisprotsessides aidata.

Allpool loetletud supertaimi ohtralt oma menüüsse kaasates vajutad oma keha detoksi-automaatrežiimile ja loomulik puhastumine võib alata.

Sidrun

Sidrun teeb äkkstardi sinu seedimisele, stimuleerides ensüümide vabanemist ja sisaldades rikkalikult C-vitamiini. Viimane aitab kehas ringlevaid toksiine vesilahustuvaks muuta, mis võimaldab neid kergelt kehast eemaldada. Sidrun julgustab maksa tööd ja puhastab verd.

Rõõmusta oma keha ja alusta päeva 1 klaasi leige veega, kuhu on lisatud poole sidruni mahl. Soovi korral võid lisada pisut mett.

Peet

Peet on aukartustäratavalt tervislik. See on pungil täis superantioksüdante ja suurepärane B3 ja B6 vitamiini allikas. Peedis leidub ka ohtralt beeta-karoteeni, mis kaitseb nii taimi kui inimesi kahjuliku UV kiirguse eest. Peet sisaldab külluslikult C-vitamiini ning magneesiumit, kaltsiumit, tsinki ja rauda, mis aitavad maksal ja sapipõiel mürke lõhustada. Selle punase supervilja kiudaine on aga suurepärane jääkainete siduja ja kehast väljutaja.

Riivi toorest peeti ja piserda üle sidrunimahlaga, lisa tl oma lemmikõli – ja neil mürkidel pole enam pääsu!

Õunad

Õunad sisaldavad rohkelt kiud- ja toitaineid ning aitavad stimuleerida sapi tootmist, mida maks kasutab mürkide kehast välja transportimiseks. Suurepärane lahustuv kiudaine, pektiin, aitab eemaldada raskemetalle ja kehasse sattunud lisaaineid. Söö võimalusel kodumaiseid õunu, kuna importõunad on ühed tihedamini pritsitud viljad. Siiski saab ka neid kooritud kujul tervise edendamiseks kasutada.

Rohelised viljad

Klorofüll – see on päike vedelal kujul! Lisa oma menüüsse hulgaliselt klorofüllirikkaid rohelisi taimi – lehtvilju, brokolit, kurke, varssellerit, idandeid ja kevade poole muidugi võilillelehti. Need taimed aitavad detoksi-protsesse, tõstes keha hapnikutaset ja puhastades verd. Klorofüll vabastab keha keskkonnamürkidest, raskemetallidest ja taimekaitsevahenditest. Tervislikus menüüs on rohelised viljad täiesti asendamatud. Lisaks muule paneb klorofüllirikas toit naha särama.

Kas teadsid, et klorofüll ja hemoglobiin on oma ehituselt identsed, erinevus seisneb vaid keskses metallis – klorofüllil on selleks magneesium, hemoglobiinil raud. Nii ongi klorofüll asendamatu abiline hemoglobiini tõstmisel ja vere tervendamisel.

Kurkum

Kurkum võib mõjuda küll võõrapäraselt, kuid selle imetaime maksapuhastavat võimet on raske ülehinnata. Kurkumi aktiivaine kurkumiin stimuleerib sapi tootmist ja läbivoolutust, aidates seeläbi toksiine eemaldada. Kurkumiin uuendab maksarakke ning on hinnatud nii vähivastaste ja põletikke tekkimist pärssivate omaduste poolest. Kurkum aitab nii reuma, artriidi, kui kõhunäärme- ja seedetrakti põletike korral. Samuti põletikuga kulgevate silmahaiguste ja nahakonditsioonide (psoriaas, ekseem) puhul.

Raputa kurkumit (pulbrit) ohtralt kõikidele soolastele toitudele – sellel on mõnus soolakas, vürtsikas maitse, mis ei mõju samas liigteravalt. Võid teha omale ka kurkumijooki, kuhu paned mett, sidrunit ja ½-1 teelusikatäie kurkumit.

Küüslauk

Värske küüslauk on looduslik antibiootikum, millel on nii viirusevastased kui antiseptilised omadused. Küüslauk aitab stimuleerida maksa tootma rohkem detoksifitseerimiseks vajalikke ensüüme, mille abil mürke seedesüsteemist välja filtreeritakse.

Suurepärase tervisliku ampsu saamiseks rösti ahjus pisut leiba ja hõõru seejärel üle oma lemmikõli ja värske küüslauguga. Või valmista kevadperioodiks haiguste ja väsimuse vastane supersegu, kuhu paned üle talve seisnud jõhvikaid, tublisti küüslauku, sidrunit. Blenderda kõik ühtlaseks massiks, lisa mett ja hoia külmkapis. Võta 1 tl segu igal hommikul enne sööki. Lõhna pärast pole vaja karta – kui segule hommikusöögi peale sööd, pole muretsemiseks mingit põhjust.

Idandid

Kevad on parim aeg idandite söömiseks. Kõikides idandites on sees meeletu jõud ja taime kasvamiseks vajalik energia. Idandamise käigus suureneb seemne vitamiinisisaldus ja vallanduvad mitmed biokeemilised protsessid, seepärast on idude toiteväärtus seemne omast kordades kõrgem. Idandid kubisevad vitamiinidest ja fütokemikaalidest, mis detoksiprotsessidele kaasa aitavad ja seedesüsteemis vajalike ensüümide tootmist tagant õhutavad. Idandid on väga antioksüdantide rikkad, takistades vabade radikaalide võidukäiku ja kaitses rakkude terviklikkust.

Idanda mungubasid, kikerherneid, lambaläätsi, brokolit, lutserni, nisu jt. Erilise maitseelamuse annavad rõigas, redis, sinep, rukola, ürt-allikkress. Lisa idandeid salatitesse ja söö niisama.

NB! Lapsed jumaldavad idandeid – võid idude eest hoolitsemise ja loputamise neile usaldada.

Roheline tee

Roheline tee on vaimustav antioksüdantide allikas. Üheks neist on katehhiinid, mistõstavad detoksi võtmeteguriks oleva maksa toonust. Rohelise tee joomine hüdreerib keha ja parandab rakkude energiataset.

Proovi rohelist teed sidruniga. Uuringud on näidanud, et teest seedesüsteemi jõudvate polüfenoolide (tervistavate fütotoitainete) hulk on sel juhul palju suurem.

Koriander

Koriander on parim looduslik vahend raskemetallidest vabanemiseks. Keskkonnast,toidust, vaktsiinidest ja amalgaamplommidest pärit raskemetallid põhjustavad kehas tigedat hävitustööd, tekitades depressiooni, kilpnäärmeprobleeme, vähki ja paljusid muid autoimmuun- ja neurodegeneratiivseid haigusi. Koriander suudab nende toksiliste metallide sidet kudedega lõdvendada ja neid verest, kudedest ja kesknärvisüsteemist välja tuua.

Lisage koriandrit salatitesse, smuutidesse, lihatoitudele ja aedviljaroogadele.

Allikas: Toitumistarkus.ee

Autor: terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav

Ärevushäire ja depressioon

Ajuga seotud kaebused on tõusutrendis ning olukord ülimalt murettekitav – iga kolme sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Kui mõtleme hoolekandele kuluva raha ja maailma kognitiivse perspektiivi peale tervikuna, hakkab hirmus. Neurodegeneratiivseid haigusi on kutsutud ka 21. sajandi kollektiivseks õudusunenäoks. On selge, et nad väärivad oma masendavat aunimetust.

Ei ole võimalik, et muidu hästi toimivas kehas läheks ühel hetkel viletsaks mälu või vallanduks lihtsalt niisama depressioon. Nii nagu ei saa keeta paja ühes otsas paksemat suppi, pole ka võimalik, et ajuga seotud probleem oleks lokaalne ning väljenduks vaid ühes kohas. Võib tunduda üllatav, kuid isegi Parkinsoni tõbi annab endast esmalt märku just soolestikus, kus võib patoloogilisi muutusi täheldada juba ammu enne seda, kui haigus uitnärvi vahendusel ajju jõuab.

Pole vahet, millisest ajuga seotud haigusest jutt käib, rääkida tuleb kogu keha tasakaalustamisest ning ennekõike sooletraktist ehk teisest ajust. Ka sooletraktis on peidus neuronid (enteraalne närvisüsteem) ja toodetakse närvivahendusaineid. Kõhuaju ja peaaju suhtlevad omavahel lakkamatult ning vahetavad signaalmolekulide sosinal pidevalt infot kehas toimuva kohta. Uskumatu, kuid ligi 95% meie rahulolutundeks ja impulsside kontrolliks olulisest serotoniinist toodetakse just sooletraktis, samuti nagu ka enamus melatoniinist (unehormoonist), mida leidub seal sadu kordi rohkem kui ajus. Sooletrakti seisundi hälbimise korral häirub tähtsate närvivahendusainete ja hormoonide tase, samuti aju tasakaaluseisundiks nii oluliste B-vitamiinide tootmine. Neid viimaseid valmistavad meile suuremeelselt sooletraktis elavad probiootilised bakterid. Veel üks põhjus kanda erilist hoolt meiega sümbioosis elavate mikroorganismide eest.

Oma kõikehaarava toime tõttu “unustatud organiks” nimetatud mikrofloora mõjutab aju rohkem kui iial arvata võiksime. Teaduskirjandus loetleb tervet rida konkreetseid bakteriliike, mida seostatakse psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigustesümptomite leevenemisega. Sedalaadi mikroorganismid (psühhobiootikumid) pääsevad aju mõjutama ennekõike aju-soolestikutelje, enteraalse närvisüsteemi ning uitnärvi vahendusel.

Soolefloorale tuumapommina mõjuv antibiootikumravi suurendab riski paljude erinevate psühhiaatriliste vaevuste tekkeks. 2015. aastal Clinical Psychiatry poolt avaldatud uuringust selgus,et juba ühe antibiootikumikuuri kasutamine toob tulevikus kaasa veerandi võrra kõrgema depressiooniriski. Kahe kuni viie kuuri tarbides kasvab depressiooni haigestumise risk kontrollgrupiga võrreldes lausa poole võrra.

Kui tahame probleemile terviklikult läheneda, peame aju toetamiseks pühendama ohtralt aega ka sooletrakti turgutamisele. Meeleolu mõjutab vahetult ka kilpnäärme tervis. Häired kilpnäärme hormoonide tootmises võivad kaasa tuua tugevaid meeleolukõikumisi ning jäljendada isegi bipolaarset häiret. Muuhulgas on kilpnäärme hormoonidel tähtis roll ajukiude ümbritsevais isolatsioonikihi (müeliini) tootmisel. Müeliinikahjustusega kulgevate haiguste (sh autoimmuunse hulgiskleroosi ehk sclerosis multiplex’i) puhul tuleb aktiivselt panustada ka kilpnäärme turgutamisse. Kahjuks on kilpnäärmeprobleemid seoses keskkondlike kemikaalide ja meid ümbritseva kiirgusreostusega tugevas tõusutrendis. Sama võib kinnitada ajuga seonduvate terviseprobleemide kohta.

Tervisefoorumitest leiab kümnete kaupa murelikke postitusi, mis kirjeldavad rinda rõhuvat tinarasket tunnet, iiveldust, õhupuudust, südamekloppimist ning arusaamatut hirmu, mis ümbritseva ebareaalseks muudab. Ärevus- või paanikahoog võib oma sümptomitelt meenutada ka infarkti ning seeläbi tugevneb hirm tundmatuse ees veelgi. Heaks uudiseks on siinkohal, et paanikasse reeglina ei surda, harukordselt ahistav on see konditsioon aga sellegipoolest.

Antidepressandid ja rahustid tegelevad probleemi tagajärgedega, lisaks kaasneb ravimitega ohtralt kõrvaltoimeid ja hilisemaid sõltuvusilminguid. On raske leida tõestust selle kohta, et antidepressandid pikas perspektiivis samalaadse probleemi kordumist vältida suudaksid. Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) nõrgaks küljeks on seegi, et need toimetavad vaid olemasoleva serotoniiniga ega aita vastupidiselt paljudele toitainetele serotoniini tootmist suurendada. Rahustite (nt bensodiasepiin) tarvitamisega kaasneb hulk hilisemaid ajuprobleeme. Teadustöödes on kinnitust leidnud seos rahustite ning dementsuse suurenenud riski vahel – mida pikema perioodi vältel ravimit kasutatakse, seda suurem on hilisema vanadusnõtruse risk. Samas ei tähenda korrelatsioon veel ilmtingimata põhjuslikkust: võib olla, et rahustite tarvitamine on märk sellest, et ajus on juba alguse saanud muutused, mis viivad hiljem mõne tõsise neurodegeneratiivse haiguseni.

Viimasel ajal tehtud teadusavastused on kõikuma löönud pikka aega valitsenud hüpoteesi, nagu põhjustaks depressiooni põhiliselt serotoniini puudus ajus. Monoamiinide (serotoniini vähesuse) hüpoteesi kõrvale on ilmunud uuemad arusaamad, mis viitavad pigem aju vähenenud plastilisusele ja aktiivsusele. Samasugused sümptomid avalduvad ka neurodegeneratiivsete haiguste puhul. Samas võib depressiooni ja ärevusilmingute taga hiilida paljude teiste virgatsainete tasakaalutus ning neerupealiste väsimus.

Kõrge stressitaseme ja ärevusega on seotud ka viletsam uni. Siit saab alguse järjekordne nõiaring, sest unevaegus takistab omakorda stressihormoonide ainevahetust ning aju puhastumist. On teada, et aju puhastab end rakuprügist ja toksiinidest peamiselt just sügava delta unefaasi ajal, mis jääb reeglina öö esimesse poolde. Pikaajaline unetus toob lisaks kontsentratsiooni-ja mäluprobleemidele kaasa aju suurema saastatuse selle sõna kõige otsesemas mõttes. Kui kannatate ärevuse all või kogete aeg-ajalt lausa hingeldamiseni viivaid paanikahooge, siis võib see valede mõttemustrite kõrval olla seotud ka toitainete puuduse ning erutavalt mõjuvate toitude liiaga menüüs.

Kõige esmalt tuleks aga üle vaadata stressitaset mõjutavad elustiilifaktorid ning liikumisharjumused. Istuva elustiili puhul stagneerunud vereringe takistab vajalike toitainete ja hapniku jõudmist kudedesse ning võib seeläbi enesetunnet mõjutada. Liikumine stimuleerib lümfivoolu ja aitab kaasa keha puhastumisele. Kõik see on oluline ka aju tervisele. Meelerahu saavutamiseks tuleks teadlikult minimeerida kokkupuude viletsat enesetunnet tekitavate inimeste, olukordade ja ärritavalt mõjuva meediaga. Mitte kunagi varem pole maailm olnud nii negatiivne kui praegu, mil igapäevaselt tuuakse kandikul kätte terrorist, sõdadest, kuritegudest ja majanduskriisidest kubisevad uudised. Meie aju pole kahtlemata disainitud kogu selle õudusega toime tulema. Nii ehk naa ei suuda me kogu maailma raskust oma kleenukestel õlgadel kanda. Uskuge mind, ei juhtu mitte midagi, kui televiisorist šokeerivad vägivallaaktid vaatamata jätate. Seadistage oma arvuti nii, et seda avades ei paiskuks teile näkku halbade uudiste laviin. Ka raadio võib alati teisele lainele keerata, kui sealt negatiivsust nõrguma hakkab. Kui me midagi tõesti teadma peame, siis puutume selle infoga varem või hiljem paratamatult kokku.

Ärevuse korral tuleks esmajärjekorras loobuda stimulantidest (alkoholist, nikotiinist, kohvist ja kofeiini sisaldavatest energiajookidest). Samuti on oluline hoiduda valmistoitudes kasutatavatest ärevust tekitavatest (eksitatoorsetest) lisaainetest, milleks on glutamaadid ja sünteetilised magusained. Uuringud on näidanud, et antud E-ained mõjutavad tugevalt aju ning seeläbi ka meeleolu. Erilise hoolega tuleks vältida sünteetilist magusainet nimega aspartaam (E951). Tegu on ainega, mis läbib mängleva kergusega vere-aju barjääri, häirib neurotransmittereid ning mõjutab neuronite tööd. Aspartaamist vabanev metanool kahjustab närvikiude ümbritsevat müeliinikihti. Närve ümbritseva kaitsekihi hävimine on seotud paljude ajuhaigustega, eriti aga hulgiskleroosiga. Nagu sellest veel küll ei oleks, tõstab aspartaami tarbimine ka erinevate ajukasvajate riski. Aspartaami leidub pea kõikides suhkruvabades nätsudes ja jookides.

Aju on organismi rasvarikkaim organ. Ligi 60 protsenti aju kuivmassist moodustab rasv ning sellest omakorda veerandi oomega-3-rasvhapped. Kõikide ajuga seotud probleemide puhul on oluline pöörata tähelepanu rasvhapete kvaliteedile. Oomega-3-rasvhapete (eriti just DHA) puudus tõstab depressiooni haigestumise riski. Lisaks toitainete puudujäägile võivad ootamatuid vaevusi põhjustadaka viletsalt lagundatud toiduvalgud. Probleem võib tuleneda nii ensümaatilistest puudujääkidest kui sooletrakti suurenenud läbilaskvusest, mis võimaldab valguosakestel vereringesse ja sealt edasi läbi aju-vere barjääri murda. Nõrgestatud vastupanuvõime puhul võivad probleeme tekitada väga erinevad toidud, kõige sagedaminiaga nisu- ja piimatooted ning geenimuundatud toidud. Minu endagi kesk- ja ülikooliaeg mattus piimvalgesse letargia- ja raskemeelsusloori. Praeguseks tean, et see oli minu keha unikaalne viis anda märku piimavalgu talumatusest.

Hoolimata pikka aega püsinud skeptitsismist lagundamata valkude ja lekkiva vere-aju barjääri kontseptsiooni suhtes, pole tegu mingi uue moetrendiga – lõpuni seedimata valkude toksilisest mõjust ajule on räägitud juba aastakümneid. Nii kirjeldas dr Curtis Dohan juba 1960. aastatel skisofreeniat põdevate patsientide erakordselt läbilaskvast soolestikust ning nende võimetusest seedida efektiivselt nisu- ja piimatooteid. Ka Välis-Eesti neuroteadlane Jaak Panksepp ja Norra professor Karl Reichelton süvitsi uurinud lagundamata gluteeni opioidset mõju ajule ning seda juba eelmisel sajandil. Glutenomorfiinidel on võime tekitada erutuse, eufooria, valutundetuse, agressiivse käitumise ja ajuhägususe kõrval ka ärevust ja depressiooni.

Aasta 2000 tõi kaasa epohhiloova uuringu: avastati soolestiku tiheühenduste tugevust reguleeriv valk nimega zonulin, mis ei jäta nisu toime osas enam kahtlusruumi ka paduskeptikule. Teadusuuringu kohaselt suurendab sooletrakti lekkivust patogeenide ja antibiootikumide kõrval dramaatiliselt ka nisu! Lekkiva sooletrakti tõttu võib löögi alla sattuda vere-aju barjääri terviklikkus.

Raskmetallide (kaadmium, plii, tina, elavhõbe) mõjust organismile on viimasel ajal räägitud palju ja põhjusega. Veest, toidust, sigarettidest, kosmeetikast, toidunõudest, vaktsiinidest ja ravimitest pärit toksilised metallid võivad kehas tekitada suuri probleeme, kuna mõjutavad oluliselt ensüümide tööd ja kahjustavad rakkude energikeskusi. Läbi vere-aju barjääri ajju jõudnud raskmetallid võivad kaasa tuua aju immuunrakkude (mikrogliia) aktiveerumise ja sellega kaasneva põletiku ning neuroloogilised häired. Raskmetallireostust ajus seostatakse ka suurema vähkkasvajate riskiga.

Ka kergmetallina tuntud alumiinium on kehale mürgine – luutihedust vähendava toime kõrval tekitab see rohkelt probleeme just ajus. Tõestamist on leidnud alumiiniumi oluline roll Alzheimeri tõve väljakujunemisel. Loomkatsetes on tõestamist leidnud ka alumiiniumi depressiooni tekitav mõju. Sama mehhanism tundub toimivat inimestegi puhul: alumiiniumi, raskmetalle ning organofosfaate sisaldavaid pestitsiide kasutavate farmerite seas on depressioon ja suitsiid sagedased nähtused.

Vältige igati alumiiniumi lekkimist toitu – ärge kasutage grillimisel ning rasvaste ja happeliste toitude ümber fooliumi! Hoiduge tervise huvides alumiiniumsooli sisaldavatest maohappeneutraliseerijatest ja vahetage alumiiniumiküllased deodorandid kehasõbralike toodete vastu. Hoiduge valmistoitudesse lisatavatest E-ainetest E173 (alumiinium) ja E541 (naatriumalumiiniumfosfaat).

Värske orgaaniline toit, ennekõike aga klorofüllirikas lehtvili (eriti koriander) ja hapendatud toidud aitavad leebelt kaasa keha vabastamisele toksilistest jääkidest. Keha loomulikku rütmi võivad oluliselt muuta ka turvaliseks peetavad antibeebipillid ja teised hormonaalsed rasestumisvastased vahendid. Viletsa eelsoodumuse puhul võivad need vallandada või võimendada juba olemasolevaid psüühilisi vaevusi. Kõige suurem on depressiooni tekkerisk just hormonaalseid vahendeid kasutavate teismeliste puhul. Ovulatsiooni pärssimine mõjutab kehaomase progesterooni varusid, mis võib väljenduda drastilise muutusena meeleolus ja enesetundes. Hormoonravimid võivad muuta ka ajule oluliste toitainete tasakaalu. Kiirenenud tempos vähenevad hormonaalseks ainevahetuseks vajalike B-vitamiinide, magneesiumi ja tsingi varud, mõjutatud saab kilpnäärme funktsioonideks olulise seleeni ja türosiini tasakaal. Kilpnäärme probleemse talitlusega võivad omakorda kaasneda ärevushäired ja depressioon.

Sünteetiliste hormoonide kõrval mõjutavad aju tööks vajalike mineraalide ja vitamiinide taset ka maohappe blokeerijad. Ennekõike kannatab magneesiumi, tsingi, raua ja B12-vitamiini imendumine. B-vitamiinide puudujääk on sage kaasfaktor depressiooni vallandumisel. Magneesiumipuudus piitsutab tagant ärevaid mõtteid ja mentaalset rahutust.

Mõni soovitus aju turgutamiseks

Tarbige ohtralt värvilist toortoitu! Tehke värskelt pressitud toormahlu ja sööge külluslikke toorsalateid. Värske kuumutamata toit sisaldab ensüüme ja eluenergiat, mida termiliselt töödeldud toitudest ei leia. Kui kardate toore toidu jahedat hingust, tasakaalustage salateid kuuma õhkuvaid vürtse (kurkum, Cayenne, nelk, kaneel, ingver) sisaldavate kastmetega!

Tarvitage kinoad, spinatit, peeti ja goji-marju. Need taimed sisaldavad betaiini, mis aitab head tuju säilitada.

Hapendatud toitudes sisalduvad probiootilised bakterid toodavad lisaks B-vitamiinidele ja olulistele biomolekulidele ka rahulolutunnet tekitavat serotoniini. Võtke kasutusele teeseenejook (kombucha), avastage enda jaoks vürtsikas kimchi (Korea hapukapsas), turgutage end isetehtud hapendatud aedviljade või peedikaljaga. Hapendamine on omaette teraapiline tegevus – lõõgastab meelt ja kosutab vaimu!

Harilik naistepuna on näidanud uuringutes antidepressantidega samaväärset toimet, aga naistepuna kasutamisega ei kaasne ravimitele omaseid kõrvalnähte. Sarnaselt antidepressantidega tõstab ka naistepuna serotoniini taset. Naistepuna kasutades tuleb silmas pidada, et päikese mõjul võib see tekitada hüperpigmentatsiooni, samuti ei sobi see ürt neile, kes tarvitavad antidepressante, antibeebipille, verevedeldajaid või saavad keemiaravi. Naistepuna võib tarvitada nt ürditeena.

Kurkum on äärmiselt laiaspektrilise ravipotentsiaaliga vürts, millele on põhjust viidata pea iga terviseprobleemi puhul. Kurkumit on Hiinas aastatuhandeid soovitatud mustade mõtete ja depressiooni leevendamiseks. Nagu vähkkasvajad ja kroonilised haigused, nii kulgevad ka ajuga seotud tõved tasahilju hõõguva põletiku paistel. Kurkumiin on üks vähestest ainetest, mis on suuteline ajus miilavat põletikku efektiivselt pärssima. Kurkumis olevale turmeroonile omistatakse aju tüvirakke stimuleerivaid omadusi, mis teeb sellest vürtsist tänuväärse ravimtoidu ka neurodegeneratiivsete haiguste korral.

Kui olete teesõber, tarvitage oolongi teed, mis stimuleerib lõõgastava aminohappe GABA tootmist. Rahustav mõju on ka matcha-teel.

Läbi aegade on end hea ärevuselangetajana tõestanud sidrunmeliss. Melissiteed tuleks vaheldada teiste eelmainitud teedega, sest liigses koguses võib see hakata mõjuma vastupidiselt.

Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud ajutööd ja mälufunktsioone parandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Ürt alandab edukalt stressihormoonide taset ja vähendab ärevust. Rosmariini eeterlikku õli võib lisada massaažiõlile ja kreemidele. Kasutage seda suurepärast taime ka värskel kujul toitude maitsestamiseks.

Trüptofaanirikkad toidud (kalkun, spiruliina, chia, Indiapähklid, tahhiini ehk seesamipasta jt) aitavad toota serotoniini ja peale mõnda vaheetappi ka unehormooni melatoniini. Kehasse saabub rahu- ja lõõgastustunne (tuletage meelde Ameerikas tänupühade ajal söödavat kalkunit, mis vägagi uinutavalt mõjub).

Sööge iga päev paar peotäit India pähkleid! Ortomolekulaarse meditsiini eestkõneleja dr Andrew Sauli väitel annavad India pähklid meeleolu kujundamisel sama efekti kui populaarne depressiooniravim Prozac (toimeaine fluoksetiin), kuid seda ilma kõrvaltoimeid ja sõltuvust tekitamata. Väide on seda veenvam, et Prozaci ja mõne teisegi uue põlvkonna antidepressandi (venlafaksiin, paroksetiin, nefasodoon) kliiniline efektiivsus on korduvalt tugeva kahtluse alla pandud.

Jooge ohtralt vett! Vett võib maitsestada marjade, ürtide, kurgi, apelsinilõikudega. Vee energiavälja saab paremaks muuta kristallide, šungiidi ning negatiivseid ioone tootvate pulkade/aluste abil.

Loorberilehe põletamine on äraproovitud võte ärevusilmingute leevendamiseks. Selleks tuleb sisse hingata loorberilehe lõhna. Ühe soovitusena pannakse loorberileht tuhatoosi põlema ning lahkutakse mõneks minutiks ruumist. Tagasi tulles on toas meeldiv aroom, mille sissehingamine täidab meeled rahuga. Ühtlasi leevendab loorber ka hingamisprobleeme (sobib allergiate ja külmetuse puhul). Aroomiteraapia võimalused meelerahu toomiseks ja lõõgastamiseks on nii üüratud, et teema nõuaks omaette peatükki.

Värske õhk! Parim, kui saaksite võtta metsavanni ehk jalutada metsas – värvide, lõhnade ja loodushäälte pillerkaares. Jaapani teadlased võrdlesid katses linnas ja metsas jalutavaid ärevikke – pärast jalutuskäiku oli metsas jalutajate stressihormoonide tase tunduvalt madalam kui linnas jalutajate oma. Auto heitgaaside, tuututamise ja inimeste nügimise saatel on nähtavasti päris raske lõõgastuda.

Minge valguse kätte, ärge sulgege end tuppa! Lihtsaim moodus eneseabiks on võimaldada oma kehale piisavalt päikesevalgust. Valgusel on serotoniini tootmist stimuleeriv toime.

Joogahingamine. Hea tervise eelduseks on õige hingamine. Ühtlasi on võrdlemisi raske sügavalt hingata ja samal ajal ärev olla. Ärevusilmingute leevendamiseks sobib suurepäraselt nn 4-7-8 hingamine. Alustage harjutust, hingates suu kaudu täielikult välja. Seejärel hingake rahulikult nina kaudu sisse, lugedes samal ajal neljani. Nüüd hoidke hinge kinni, lugedes samal ajal seitsmeni, ja hingake seejärel välja, lugedes kaheksani. Niisugune hingamine tasakaalustab kehas süsinikdioksiidi taset. Hingeldamine seevastu langetab süsihappegaasi taset ning muudab raskeks veres oleva hapniku vabastamise. Tekib nn Bohri efekt, mis häirib kudede hapnikuga varustamist.

Stress on absoluutselt kõikide haiguste puhul olukorda halvendav tegur. Pikaajaline stress tekitab kehas tasakaalutuse, mis on halvendavaks faktoriks kõikide tõbede patogeneesis. Võimalusi stressi langetuseks on tuhandeid ja igaüks võib oma soovidest lähtudes valida just selle, mis teda kõnetab. Lõõgastavad vannid eeterliku õli lummuses, küünlavalguse või päikesepaiste nautimine, värskes õhus jalutamine, metsajooks, armsamaga koos aja veetmine, hea raamat või film, sõpradega joodud ühine tee või koos kokkamine …

Toetage aju tasakaalustumist keha elektromagnetvälja korrigeerimisega! Käige võimalikult tihti paljajalu maapinnal, merevees ja liival. Võtke maaga ühendust kasvõi piknikutekil istudes. Keha elektromagnetilist välja aitab korrigeerida ka pulseeriva elektromagnetvälja ehk PEMF-teraapia, mis tõstab hüppeliselt rakkude hapniku omastamise võimet ja energiatootlikkust.

Keskenduge tänutundele! Päris tõsiselt! Positiivsetele mõtetele keskendumine ja tänutunde teadlik kultiveerimine aitab tõsta serotoniinitaset ajus. Võin veendunult kinnitada, et õnnetunne põhineb tänulikkusel. Meelde tuleb kaunis kujund tuntud filmist, kus soovitati selleks kasutada tänutundekivisid, aga miks mitte ka tänutundesõrmust vms. Igal hommikul, kui riidesse panete, pange taskusse ka mõned pisikesed “tänukivid” või sõrme sõrmus ning seda tehes tänage kõige selle eest, mis teie elus head on. Õhtul riidest lahti võttes võtke taskust ka kivid või sõrmest sõrmus ning seda tehes on teil jälle põhjust tunda tänu, et olete olemas. Ärge kiirustage, võtke tänule keskendumiseks aega. Uskuge – inimesi, asju ja väärtusi, mille eest ka kõige raskemal hetkel tänulik olla, on määramatult palju!

Hea uni on üheks olulisimaks teguriks tervise ja meelerahu taastamisel. Hoidke oma magamistuba keskmisest paar kraadi jahedam, katke kinni plinkivad kellad ja muusikakeskused ning kasutage vajadusel pimendavaid uneprille.Telefon ja arvutid tuleb ööseks kindlasti teise tuppa viia ja võimalusel WiFi välja lülitada. Vältige igati kiirgusallikate lähedust ajal, mil aju end taastab ja korrastab!

NB! Raskemeelsust ja ärevust aitavad vältida kümned kehaomased ained, vitamiinid, mineraalid ja taimsed lisandid. Enne tugevatoimeliste ravimite kasutusele võttu võiks abi otsida ka loodusest!

Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut-toitumisnõustaja

Allikas: Kirjastuselt Pilgrim ilmunud Liis Orava raamat “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga”

Iga mees tahab seksida kirglikult, andunult ja ümbritsevat unustades ning olla oma naise jaoks elu parim armastaja. Kuid selge on see, et hea seksini jõudmiseks peab naine tundma end sinuga vabalt. Me räägime siinkohal heast seksist, mitte mingist okeist asjast. Kaks inimest võivad alati oma vastavad kehaosad ühendada, neid kokku hõõruda ja vahekorda astuda. Ja tulemuseks on midagi sama igavat ja ilmetut nagu eelmine lause. Selline seks on ebaisikuline, distantne ja jätab sinusse tühja ja rahulolematu tunde. Jah, füüsiline rahuldus saab saavutatud, kuid olgem ausad, selline seks ei erine eriti eneserahuldamisest. See on isegi palju hullem. Pärast eneserahuldamist ei pea sa endale kohmetult head aega ütlema. Me räägime sulle, kuidas seksida isiklikult, meeldejäävalt ja ekstaatiliselt.

1. Unusta kõik, mida sa pornot vaadates õppinud oled.

2. Armatsemine saab alguse tükk aega enne voodisse jõudmist. Kasvata ootusärevust ja loo atmosfäär, mis räägib sellest, mis tulemas on. Saada sõnumeid, flirdi, tee vihjeid ja küta kirge, enne kui sa puudutusteni jõuad.

3. Iga kord, kui sa vahekorda astud, räägid sa loo sellest, kes sa oled, kes su partner on ja kes te koos olla võiksite. Vaata, et see oleks üks erakordne lugu.

4. Enamus mehi järgib sisseharjunud rutiini – suudle huuli, katsu tissi, katsu kliitorit (võib-olla) või vagiinat ja torka riist sisse. Oskuslikul armastajal pole mingit sisseharjutatud programmi. Armatseda saab sõnade, huulte, keele ja kätega iga sentimeetriga naise kehast. Kangelane ei piirdu pelgalt rindade ja genitaalidega.

5. Oraalseks on möödapääsmatu juhul, kui sa soovid naist rahuldada. Kui sulle see ei meeldi – saa üle.

6. Enamus naisi vajab orgasmi saamiseks kliitori stimuleerimist. Parem on, kui sa tema kliitoriga südamesõpradeks saad.

7. Kangelane hoiab naist oma embuses ka pärast seksi. Naistele pakub see suurt naudingut. Selle viimase kangelasliku jõupingutusega (isegi kui sa uinuda tahaks) astud sa suure sammu lähemale võimalusele saada oma naise parimaks seksuaalpartneriks.

Jäta meelde ka see, et oled mittekeegi, kui….

– sa arvad, et seks pole muud kui üks “kõvaks-sisse-välja” rutiin

– sa ei õpi tundma naise keha või märke naise erutusest

– sa arvad, et seks peab olema selline, nagu sa pornofilmidest näinud oled

– sa ignoreerid naise kliitorit

– sa ei võta aega naise keha hellitamiseks ja naise erutamiseks

– sa arvad, et kõik naised on ühesugused ja sa kasutad kõigiga ühtesid ja samu nippe

– sa pole hooliv ja soe väljaspool magamistuba

– sa ei usu suuseksi

– sa ei hoia naist oma embuses pärast seksi.

Allikas: John Gottman, Julie Schwartz Gottman “Mida naised tahavad. Käsiraamat meestele”, kirjastus Pilgrim

Kõrvaltvaatajal pole enamasti võimalik ette ennustada, kuidas teine inimene endaga toimuvale reageerib ja juhtunut hindab. Sarnane olukord võib olla ühele tühiasi ja teisele katastroof. Selle sajandi esimese kümnendi majanduslanguse ajal kohtasin hingehoidjana mitmeid inimesi, kes olid kaotanud oma töö, positsiooni ja ka kodu, aga leidsid endas jõudu kõigega otsast alustada. Samas olen näinud ka äärmiselt ängistunud inimesi, kes kaotavad oma elujulguse, kui pangaarvel on mõnisada eurot vähem kui parematel aegadel. Samuti olen kohanud raskelt haigeid inimesi, kes liiguvad rahuliku ja rahulolevana oma vääramatu elulõpu poole, seal kõrval aga olen küllalt palju näinud meeleheitlikku võitlust ka pisemate vananemismärkide vastu. Neile reaktsioonidele ei saa tegelikult hinnangut anda, kuna reageerija seisukohalt on kõik õige. Igaüks reageerib, lähtudes oma murede, valude ja hirmude maailmast.

Kord kurtis mulle üks naine, et tema õde ei suhtle enam temaga peale seda, kui ta ei olnud kord valmis õele tema lapse haiguse ajal appi minema. Õde pidi haige lapsega paar päeva lastekliinikus veetma ning õemees oli mitu päeva tööasjus Tallinnas ja ei saanud tulla Tartusse noorema lapse juurde. Naine elas Tartus, aga temal oli mõne päeva eest surnud koer, kes oli olnud 16 aastat tema pereliige ning ta ei läinud õe last hoidma, kuna tundis, et ei jaksa võtta vastutust lapse eest ja vajab omaette olemist. See vihastas õde, kelle arvates ei olnud lein mingi koera pärast nii tähtis kui tema lapse haigus ja vajadus leida nooremale lapsele hoidja. Nüüd aga ei soovi õde kuulda mingeid seletusi ega ka vabandusi ja on suhted katkestanud. Nii lisandus koera kaotusele ka õe kaotus. Põhjuseks on hinnang, mille üks õdedest teise leinale andis, võrreldes seda oma probleemiga ja hinnates koera pärast leinamise tühiseks.

Olen sageli kuulnud inimesi andvat teise reaktsioonidele kriitilise hinnangu enda arusaamiste alusel. Näiteks võib mõni inimene arvata, et teise inimese terviserike ei peaks andma põhjust pisarate valamiseks, kuna tema arvates on tegu kergesti ravitava haigusega ning ta toob võrdluseks näiteid, mis tema hinnangul alles on nuttu väärt. Kahjuks on meil sageli raske mõista teise inimese muret ja vajadusi.

Reaktsioonide intensiivsus sõltub paljudest asjaoludest. Määrava tähtsusega on meie eluhoiakud ja kõige aluseks olev väärtussüsteem. Näiteks mõnele on inimesed palju tähtsamad kui loomad, aga teise jaoks on koduloomad sama väärtuslikud ja nende kaotus ei erine inimese kaotusest. Loomulikult sõltub palju ka sellest, mida oleme varem kogenud, mida varasematest kogemustest oleme järeldanud ja õppinud ning milline on parajasti meie elu ehk millisesse taustsüsteemi kriisikogemus paigutub. Selle taustsüsteemi tähtis osa on ka teised inimesed ning nende hoiakud ja oskused. Kõige sügavamalt aga oleme oma lugudega ka osa suurest globaalsest jutustusest inimliku elu kohta.

Kriisiprotsess on oma olemuselt puhver, mis aitab meil uut kogemust aegamööda oma ellu integreerida. Kriisist tulenevad reaktsioonid ja nendega tegelemine loovad kohanemisprotsessi, kus astume sammhaaval muutunud elu avastades parema tasakaalu poole. Kriisiprotsessi sammud aitavad meie psüühikat kahjustamata loobuda sellest, mida enam pole või mida me ei vaja, ja avada meie tähelepanu olemasolevale ja selle uuel moel kasutamisele. Kriisi kui kohanemisprotsessi käigus võtame vastu seni kasutamata võimalused ja oskused või kanname minevikust üle veel toimiva ja õpime seda oma elus uuel viisil rakendama. Kui maandumispind on piisavalt vetruv, ei ole löök liiga valus. Mida jäigem on pind, millele kukume, seda valusam on kukkumine.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Naatan Haameri raamatust “Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad”. 

Keegi ei ole unistuse kaaslasega kohtunud kodus istudes ja oodates, millal kuller ta kohale toob. Tuleb kasutada kõiki võimalusi – vallaliste kohtumisõhtud, vallaliste hobigrupid, vallalistele mõeldud seminarid ja tegevused. Ära heida kõrvale paremat sorti kohtinguteenuseid ega ajalehtedes tutvumiskuulutuste avaldamist, kui arvad, et see võiks äratada sellise inimese tähelepanu, keda sa otsid.

Lisaks sellele, et silmast-silma inimestega kohtud, soovitan sul valikuvõimalusi laiendada ka oma hindamiskriteeriume laiendades. Mida kitsam ja üksikasjalikum su nõudmiste nimekiri on, seda piiratum on sinu ettekujutus vastuvõetavast kaaslasest ja seda vähem on sul valikuid. Enese teadmata heidad kõrvale tuhandeid potentsiaalseid kaaslasi veel enne, kui neil on avanenud võimalus su südant võita. Anna võimalus kohtingukaaslastele, kelle välimus, teod ja mõtted erinevad sellest, millega sa harjunud oled. Isegi kui sa enda meelest niimoodi kaaslast ei leia, avardad niiviisi iseennast ja see avardab su kaaslaste valikut.

Samuti tahaksin hetkeks rääkida enesesabotaažist, mida olen paljude vallaliste juures tähele pannud. Osaliselt ilmneb see selles, et ei minda kodust väljagi, et partnerit otsida, või kui minnakse, siis pannakse rangelt paika mõned konkreetsed omadused, mis potentsiaalsel kaaslasel kindlasti olema peaks. Ent sageli väljendub enese saboteerimine käitumises, mis peletab võimalikke kaaslasi garanteeritult. Üks mu hiljuti uuesti abiellunud sõber märkis mulle, et paljud naised, kellega ta vallaliseaastatel kohtamas käis, astusid ise reha otsa. Kui ma täpsustust küsisin, luges ta ette mitu käitumismustrit: negatiivne jutt eelmiste kohtingukaaslaste või suhete teemal, oma välimuse või tarkuse mahategemine, üleüldine negatiivne suhtumine, eriti vastassoo teemal, esimese paari minutiga kaaslase juures millegi taunimisväärse leidmine, esimesele kohtingule hilinemine ja mingi vabanduse leiutamine, eelmiste suhete luhtumises ainuüksi kaaslase süüdistamine, kättesaadavuse väljendamine, kas siis seksuaalses või muus plaanis, ning kui teine vastavalt sellele käitub, siis häbistamine või demonstratiivne lahkumine. „Nüüd ma mõtlen, kas tegin ise sama,“ tähendas ta.

Hoia silmad ennasthävitava tegevuse suhtes lahti. Kaaslast otsides on põhiline olla positiivne, aus, suhtlev ja avatud uute inimestega kohtumisele, ning jääda nii enesekindlalt kui võimalik iseendaks.

Rohkem mul sel teemal öelda ei ole, sest ma usun, et rohkem polegi võimalik teha. „Õiget“ inimest tabada püüda on mõttetu ettevõtmine. Seda saab teha ainult su alateadvus ja tõenäoliselt ei vaimusta sind eriti see, millega ta lagedale tuleks. Ainus, mida sa partnerit valides teadlikult teha saad, on otsida sellist inimest, kes on endast teadlik ning valmis tegema püsiva armastuse saavutamiseks vajalikku tööd.

See ei ole sinu süü, et sa ei ole püsivat armastust veel leidnud, aga sinu kohus on selle leidmiseks teha seda, mida vaja. Kui sul on suhetes esinenud korduvaid probleeme, ei ole end vaja selle pärast halvasti tunda; seda on vaja mõista ja sellega midagi konstruktiivset ette võtta. Lahendused su probleemidele ei ole „seal kusagil olemas“ või et kui omandad õige korteri või auto või kleidi, vaid selles, kui teadvustad oma vabadust ja jõudu kasvada iseeneses, sinu tahtes viia ellu muutusi, võtta oma elus toimuva eest vastutus – lühidalt öelduna sinu valmisolekus võtta ette küpseks saamise teekond.

Kui suhtud oma eesmärki leida täiuslik ja kestev armusuhe tõsiselt, pead ka vallalisust hakkama tõsiselt võtma. Selleks, et end valmis panna, enne kui partner välja ilmub ja sa abieluteekonnale asud, tuleb sul sisuliselt teha nelja asja:

1) hari end suhete teemal;

2) hari end iseenda teemal;

3) arenda oma suhteoskusi;

4) tee, mida saad, et muuta käitumismustreid ja iseloomuomaseid kaitsemehhanisme, mis ei lase sul leitud armastust hoida.

See on sinu kui vallalise missioon. Usu mind, kui sa selle arengu läbi teed, ei teki sul kaaslase leidmisega mingeid raskusi ja väga suure tõenäosusega leiad sellise, kes on suuteline rohkem pühenduma ning ajab sind väiksema tõenäosusega närvi kui see, kelle valiksid (või kes valib sinu) enne kodutöö ärategemist.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Harville Hendrixi raamatust „Püsiva armastuse käsiraamat“.

Kui ma pärast seda kuulsin kedagi kusagil jälle seda haiguse-juttu rääkima hakkavat, sain ma iga kord nii vihaseks, et tundsin end vihast lõhkevat.

Kuuldes seda juttu aastast aastasse aina edasi, hakkasin tundma, et tahaksin püsti karata ning sellest rääkivat inimest raputada, paluda tal üles ärgata ning mõtlema hakata. Kuulsime sama asja peaaegu kõigilt, kellega rääkisime. Tundus, nagu nad oleksid kõik samas koolis käinud ja sama õpetaja juures õppinud. See tekitas minus tunde, nagu oleksin sattunud keskaega ning järgmiseks soovitatakse mul sõltuvust aadrilaskmisega ravida.

Täna, olles aidanud terveneda tuhandetel Paxi- ja teiesarnastel inimestel, võin ma täie kindlusega öelda, et alkoholism jt sõltuvused ei ole haigused.

Kui alkoholism ja narkomaania pole haigused, siis mis nad on? Kui vastata lühidalt, siis neid sõnu kasutatakse kirjeldamaks seisundit, milles me avastame end pärast piisavalt pikka aega alkoholi või teiste sõltuvusainete tarvitamist olevat ja meil on välja kujunenud sõltuvus, mis omakorda tähendab, et me ei suuda ilma tõsiste võõrutusnähtudeta nende kasutamisest jäädavalt loobuda.

Alkohol ja sõltuvusained iseenesest ei ole probleem; inimesed kasutavad neid oma probleemidega toimetulemiseks. Neil probleemidel on alati nii psüühilisi kui füüsilisi komponente – alates aneemiast, liiga madalast suhkrutasemest veres või kilpnäärme alatalitlusest kuni tähelepanuhäirete, ajulainete mustri tasakaalutuse või sügava emotsionaalse valuni. Nende põhjuste sammsammulisest eemaldamisest saate lugeda veidi hiljem, kuid kõige selle aluseks on järgmine eeldus: kui alusprobleemid on leitud ning lahendatud, siis vajadus alkoholi või narkootikumide järele kaob.

Sooviksin, et inglise keelest kõrvaldataks sõna alkoholism, samuti alkohoolikuks ja sõltlaseks sildistamine, mis on oma olemuselt häbivääristavad. Ainuüksi sõna alkoholism külge on haagitud kogu maailma süngus. Oleme alkoholismi käsitlevatest uuringutest, teooriatest, loengutest, lugudest ning esseedest üle ujutatud, kuigi tegelikult on inimesed vaid oma alusprobleemidega toime tulla püüdes alkoholismi küüsi sattunud.

Alkohol on kõigest kiire ja lihtne viis argireaalsus talumatust talutavaks muuta. Selleks on vaja vaid alkoholikauplusse minna ning paar pudelit osta. Sõltlaste jaoks on alkohol nagu kark luumurru korral, mille abil ringi liikudes on hõlpsam päevi õhtusse saata. Vaatamata sellele käsitlevad arstid ja teadlased ikka veel alkoholismi kui probleemi, kuigi tegelikult pole sellel alusprobleemiga üldse midagi pistmist. Sama hästi võiksid nad kroonilise sügelusprobleemiga patsientide ravimise eesmärgil mitte põhjust, vaid sügamist kui tegevust uurida.

Oletame, et teil on krooniline sügelus ning te sügate seda kohta terve päeva regulaarselt. Kas teil on sügamistõbi? Kas te olete sügamishoolik? Muidugi mitte. Või teine näide: kui teil on pidev peavalu ja sellega toimetulekuks võtaksite mitu korda päevas aspiriini, kas te kannataksite aspirinismi all ja kas teid peaks kutsuma aspirinohoolikuks? Veelgi olulisem on küsimus, et kui te otsiksite nende vaevuste raviks abi, siis kas teil ravitaks sügamistõbe või aspirinismi? Muidugi mitte. Ravitaks neid vaevusi, mille tõttu te end sügama või aspiriini võtma hakkasite – näiteks mürgise aine nahale sattumisest põhjustatud allergiat või stressi.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Chris ja Pax Pentissi raamatust „Sõltuvustest vabanemine“.