John Wesley Powell, endine Etnoloogiaosakonna direktor ise oli olnud Ameerika indiaanlaste suhtes äärmiselt positiivselt meelestatud. Olles ise elanud rahumeelsete Winnebago indiaanlaste juures aastaid, uskus ta, et indiaanlasi peeti õigustamatult primitiivseteks metslasteks. Powelli juhtimisel hakkas Smithsonian soosima ideed sellest, et põlisameeriklased, keda tol ajal sõdades ohtralt hävitati, on kadunud arenenud tsivilisatsioonide järeltulijad, keda tuleks vääriliselt austada. Maha hakati vaikima igasugust tõendusmaterjali, mis oleks võinud kinnitada difusionismiks nimetatava mõttevoolu väiteid. Difusionism on mõttevool, mille järgi kultuur ei saanud tekkida mitmetes maailma paikades korraga, vaid pärines Vana-Egiptusest ning levis kontaktide ja kaubanduse abil üle maailma.
Smithsonian võttis omaks difusionismile vastupidise mõttevoolu, nimelt kultuurilise isolatsionismi idee, mille järgi usuti, et enamik tsivilisatsioone on ajalooliselt olnud üksteisest eraldatud ning nende vahel on toimunud äärmiselt vähe segunemist. Selles, 1980. aastatel alanud intellektuaalses sõjas usuti, et kontaktid Ohio ja Mississippi osariikide tsivilisatsioonide vahel olid harvad ning kindlasti puudus neil seos selliste arenenud kultuuridega nagu maiad ja asteegid, kelle tsivilistasioonid asusid Mehhikos ja Kesk-Ameerikas.
Kuid paljude iidsete kalmete ja püramiidide leidude uurimisel selgus, et Mississippi jõeoru ajalugu kuulus iidsele ja keerukale kultuurile, mis oli olnud kontaktis nii Euroopa kui ka teiste aladega. Ning mitte ainult, paljudest kalmetest leiti hiigelsuurte meeste luustikke, kelle pikkus ulatus teinekord isegi üle kahe meetri. Mehed olid täielikus sõjavarustuses ja mõningatel juhtudel maetud koos rikkaliku varandusega. Arheoloogilisest leiukohast Spiros Oklahomas, leiti näiteks 1930. aastatel suurt kasvu, täies sõjavarustuses mees koos tuhandete pärlite ja muude esemetega. Tegemist on suurima taolise aardeleiuga. Ometi on mehe säilmete asukoht praegu teadmata, ehkki võib oletada, et see viidi Smithsoniani.
Lugu kummalisest Egiptuse hauakambrist Arizonas
Ehkki mõte arheoloogiliste leidude varjamisest võib tunduda häiriv, tuleb siiski tõendusmaterjalile toetudes tõdeda, et Smithsonian on teadlikult olulisi arheoloogilisi leidusid "ära kaotanud". Üks kõige silmapaistvamaid info varjamise asjaolusid puudutab Smithsoniani enda poolt läbi viidud Egiptuse hauakambri väljakaevamisi.
Phoenix Gazette avaldas 5. aprillil 1909 aastal äärmiselt detailse ülevaate Smithsonian Institute'i professori poolt läbi viidud ekspeditsioonist, mille käigus avastati ja kaevati Arizonas välja kivist võlvkelder. Smithsonian siiski väidab, et neil puudub igasugune info sellest leiust või ka leiu avastajatest.
KOMMENTEERI!