Uuestisünd saab toimuda vaid siis, kui lahkunut surmajärgselt mäletatakse


Uuestisünd saab toimuda vaid siis, kui lahkunut surmajärgselt mäletatakse
Foto: depositphotos.com

Pärast seda, kui vaim on oma töö teispoolsuses lõpetanud, saab ta võimaluse uuesti Maa peale kehastuda. Uue kehastumise tähtaeg on kõigi jaoks erinev, mõnikord kulub oma energia taastamiseks rohkem aega, mõnikord vähem. See sõltub paljudest põhjustest, kasvõi sellest, mis juhtus hingega maises elus, kirjutab Viktoria Raidos oma raamatus "Esivanemate pärand".

Kui vaim on uue kehastumise jaoks piisavalt energiat kogunud, on ta taassünniks valmis. Selleks tuleb otsustada, millised õppetunnid peab ta oma arengus uuele tasemele jõudmiseks läbima, milliseid tingimusi on selleks vaja, millise kogemuse ta sellest kehastumisest saab, milliseid katsumusi ja keerukusi peab ta läbima ning mida õppima. See, mida ta saab uude ellu kaasa võtta (energia, isikuomadused), sõltub paljuski kogu suguvõsa seisundist. Mida tugevam on suguvõsa ning mida mitmekesisem ja sügavam on tema iseloom, seda rohkem on iga vaimu jaoks valikuvõimalusi.

Uuesti kehastudes võtab vaim kaasa selle osa energiast, mis on talle hädavajalik, ja mõned suguvõsas esinevad omadused. Vaimu enda jaoks ei toimu see muidugi nii "teadlikult". Tema jaoks tähendab sündimise läbimine peaaegu sama, mis elusolendil surma läbi elada.

Kõigil meist on mingi ettekujutus sellest, mida tähendab surra, kuid päris sel hetkel juhindume me mitte oma kujutlusest, vaid muudest asjadest. Vaimu jaoks on see mõlemal juhul raske hetk: ta peab leidma õige edasise tee ja õnnelikult sooritama ülemineku ühest maailmast teise. Seetõttu tajutakse pärimuskultuuris sünni ja surmaprotsesse sarnaste ja väga vastutusrikastena ning seda mitte ainult vaimu enda, vaid kõigi sellega seotud inimeste jaoks, sest nendel hetkedel on oluline vaimu mitte eksitada ja häirida.

Seotud lood:

Kui keegi täna elavatest surnut ei mäleta, siis kaotab tema vaim mälestuse endast. Sellisel juhul ei saa ta enam oma suguvõssa sündida ja peab oma evolutsioonilist arengut inimkehas alustama otsast peale. Seetõttu vajavad hinged hädasti seda, et neid pärast surma meeles peetakse. See ei pea tingimata olema vereliini järeltulijate mälestus, see võib olla ükskõik kes: kui inimene on teinud midagi tervele inimkonnale olulist, siis tema järeltulijateks võivad olla kõik need, kes on talle tänulikud. Tavaliste inimeste jaoks on see tee enamasti suletud ja nad saavad loota ainult sellele, et nende lapselapsed, lapselapselapsed jne neid mäletavad.

Allikas: Viktoria Raidos "Esivanemate pärand", kirjastus Pilgrim

Loe lisaks: Rahutud vaimud tekivad, kui surija oli surmahetkel kahe maailma vahel või kui miski hoiab teda ikka veel füüsilises maailmas

Selgeltnägija Viktoria Raidos: kolm reeglit, mille vastu ei tohi suguvõsas eksida

Suguvõsa seadused: pere vägi kui nähtamatu tugi

Kõik saab alguse lapsepõlvest

Karma - sinu valikud kujundavad su elu

KOMMENTEERI!