Samuti tulevad šamaanile tema kostüümi elemendid, sest šamaan ei õmble oma kostüümi lihtsalt niisama. Kostüüm peab ilmuma algul unenäos ja alles seejärel, peale ärkamist vaatab šamaan tähelepanelikult ümberringi. Mingeid kostüümi elemente poest ei osteta. Need peavad juba olemas olema, kuna nad juba ilmusid unes. Ja siis ta märkab vanu kardinaid, võtab need ja õmbleb neist kuue. Ja siis leiab ta vanu räbalaid. Ta kogub need kokku ja punub neist patsid või paelad ja õmbleb need kostüümi külge. Ja sellisel moel valmistatakse kostüüm kodust välja minemata. Kui kostüüm ilmus unenäos, siis tähendab, et ta on ilmsi ka juba olemas. See on lihtsalt vaja kokku koguda.
Näiteid võib palju tuua. Kui me hakkame tegelema teadvustatud unenägude nägemisega, siis õhkõrn piir reaalsuse ja mittereaalsuse vahet haihtub, sest kõik muutub tähtsaks. Mitte seepärast, et inimene läheb hulluks. Ei, mitte üldsegi seepärast. Lihtsalt unenäod muutuvad olulisteks, sest inimene hakkab neisse suhtuma teisiti, ammutama neist informatsiooni ja kasutama seda selleks et muuta elu paremaks.
Te tulete teist korda Eestisse. Millised on teie ootused ja muljed?
Olard: Eesti on mulle südamelähedane, kuna olen oma rahvuselt ingerlane ning me esindame üht ja sama keelkonda. Kunagi olid ka Eesti aladel kindlasti šamaani praktikad, samuti olid omad šamaanid. Kahjuks on see kadunud viimase saja aasta jooksul samuti nagu ingerlastel, kuid sellele vaatamata elab minu arvates eestlaste keskel see vana Vaim, need esivanemad, kes tegid šamaani amulette, milliseid ma nägin ühes eesti muuseumis. See kõik on minu jaoks väga huvitav ja laiendab minu silmaringi ning tutvust Soome-Ugri rahvaste esindajatega.
Shoncholai: Mulle väga meeldis eesti keele voolav vulin. See keel vuliseb nagu väike oja. Nagu sile, ühtlane voolamine. Meil eeposes on sellised sõnad: voolas jõgi, voolas, üle kivide voolas. Just nimelt see nagu üle kivide kive voolamine, on eesti keele juures see, mis mulle tundus õrna, hella ja võluvana.
Veel ootan ma kohtumist merega, sest meri - see on stiihia, mis annab kõigile rannaelanikele mingisuguse erilise mentaliteedi, mõttemaalima, voolavuse ja sujuvuse. Mulle on siin väga huvitav annetada merele, pritsides piima merre, et siinsel rannarahval oleks kõik hästi.
Intervjueeris Lilia Märtmaa
* * *
Venemaa kirjanik, põlisrahvaste kultuuri ja šamanismi uurija Olard Dixon ja tema naine, Tuva-Hakassia päritolu tegevšamaan Shonchalai Hovenmei viivad neljapäeval, 22. oktoobril Eestis läbi šamaaniriituse.
KOMMENTEERI!