Rahvakalendri järgi on täna kevadine nigulapäev ja liugupäev


Rahvakalendri järgi on täna kevadine nigulapäev ja liugupäev
Foto: depositphotos.com

Kevadine nigulapäev on tuntud eelkõige setude ja idavõrumaalaste juures. Võrumaal on tuntud samal päeval aset leidev teine püha - liugupäev, mil toimus ühine veevõtukoha korrastamine.

Nigulapäeva traditsioon

Tähistatakse püha Nikolause (Nigula, Migula) auks. Praeguseks on see sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Pikemat aega säilis ristikäikude tava, samuti küünalde ja toitude kirikusse õnnistada viimine vilja kaitseks. Mitmes külas (nt Tailova, Soptja) oli sel päeval kirmas. Alustati ubade ja herneste külvamist. Keelatud oli hobustega töötamine.

Legendid

Migul ja püha Jüri jõudsid rännakul lesknaiseni, kelle hobune oli kündes mutta kinni jäänud. Et pühameestel olid valged rõivad seljas, polnud Jüri nõus appi minema. Migul läks ja aitas kehvast toidust nõrga hobuse välja ja sai tasuks kaks püha aastas (Ello Kirsi poolt kirja pandud legend).

Püha Nikolaus

Piiskop Nikolausega on seotud mitmeid tähtpäevi, millest tänastele inimestele on tuntum jõulupüha jõuluvanaga, kelle prototüübiks on Nikolaus. 9. mai on Püha Nikolause 1087. aastal aset leidnud ümbermatmise mälestuspäev.

Liugupäeva kombed

Liugupäev on päev, mil tehakse ühiselt korda küla pesupesemiskoht. Pesupesemiskohta puhastasid vaid naised. Pärast pidutseti - söödi, joodi, lauldi ja tantsiti. Peole mehi ei lubatud. Mehed puhastasid ühiselt küla kaevu või veevõtukoha, kuid see ei pruukinud toimuda ligupäeval.

Seotud lood:

Allikad: Folklore.ee, Maavald.ee

Loe lisaks: Taimetarkus: milliseid ravimtaimi korjata mais ja juunis?

Alkeemia lugemisnurk. Eestlased ja pühad: mis on meile püha ja kust on pärit meie pühadetraditsioonid?

15 Eestimaa pühapaika, mida võiksid suvel külastada

KOMMENTEERI!