Rahutuks vaimuks võib saada ka tugeva needuse korral, kui hing ei leia endale kohta ei elus ega surmas.
Samuti võib hing muutuda rahutuks siis, kui elavad inimesed, näiteks omaksed, ei lase lahkunul teispoolsusesse minna. Sellisel juhul on elavate emotsionaalne kiindumus ja tähelepanu tema vastu sedavõrd suur, et nad kutsuvad lahkunu hinge pidevalt ja too ei saagi lõplikult materiaalsest maailmast lahkuda.
Rahutute hingede tekkimiseks on ka teisi võimalusi, kuid üldjuhul on levinud kaks põhjust, miks võib inimene pärast surma muutuda rahutuks vaimuks: ta oli eluajal või surmahetkel kahe maailma vahel ja miski hoiab teda ikka veel füüsilises maailmas.
Vastavalt loodusseadustele ei saa aga energia lihtsalt kaduda: kui hingel puudub võimalus avaldada oma energiat õigesti, hakkab ta seda tegema valesti. Enamasti on rahututel vaimudel tugev "elus" energia ja kui nad on infoväljast välja jäetud, võivad nad kaotada oma inimliku pale, "loomastuda" ja elavatele inimestele palju tüli teha.
Kõige süütum variant on poltergeist ehk olend, kes annab endast märku lärmi, asjade liigutamise ja muuga, kuid ei kahjusta elavaid otseselt, ehkki võib halvasti mõjuda nende seisundile ja elule lihtsalt seetõttu, et hirmutab neid. Kuid mitte alati ei käitu rahutud vaimud nii süütult.
Rahututel vaimudel on säilinud eluenergia, seega saavad nad füüsilist maailma otseselt mõjutada; muidugi mitte nagu elavad inimesed, kuid piisavalt, et inimesele kahju teha. Samal ajal omandavad nad teispoolsuse elanikele omase ebamaise jõu ja tunnevad vajadust toituda elavast energiast, mis võib põhjustada nende inimeste haigusi või isegi surma, kellesse nad on kiindunud. Arvatakse, et üks rahutu hing tõmbab enda ligi ka teisi. Rahutut vaimu köidab tavaliselt selline rahutu hing haakuda enesetapumõtteid mõlgutava inimesega, toituda tema energiast, süvendada tema kavatsusi ning tõugata teda reaalse katse poole endalt elu võtta.
KOMMENTEERI!