Maarahva uskumuste järgi on käes suured päevad: 21.-24. juuni on püha leedoaeg

 (4)
Maarahva uskumuste järgi on käes suured päevad: 21.-24. juuni on püha leedoaeg
Foto: Kiur Kaasik

Just praegu on Eestimaal päevad kõige pikemad ning eelolevate leedopühadega luuakse endale tulevaste aegade õnne. Loe, millist jõudu annab meile püha tuli ja kuidas tähistada meie esiisade tähtsaimat püha.

Tavad lühidalt:

- kodu korda
- kased tuppa
- kaseoksad ja lipud sõidukitele
- õnnevihaga saun
- pidurõivad
- kõik tule juurde
- püha, puhas ja looduslik tuli
- piimast pühadetoidud, õlu ja kali
- laul, pillimäng, tantsud, mängud, kiikumine
- allikal käimine, kastega pesemine ja ennustamine.

Reedel, 21. juunil on suvine pööripäev

Reedel on pööripäev ning päike jääb oma suvisesse pessa. Käes on aasta kõige pikemad päevad ja imelisemad ööd, mil kogu loodus on täidetud võluväega. Kui talvises päevapesas on päeva tõusust loojakuni 6 tundi, siis nüüd lausa 18 ning õieti pime pole ööselgi. Nagu talvises jõuluaegses päevapesas, nii ka suvises päevapesas valmistutakse suurele päevapöördele eelnevaks piduõhtuks. Peale 24.06 pöörab päike pesast välja ning algab lühenevate päevade aeg.

Eesti rahvakalender on looduskalender, mis märkab ja tähistab looduse muutmist aastaringis. Pühad tähistavad uue aja algust ning nende tavad ja tarkused on mõeldud algava aja tervise, edenemise ja muu õnne loomiseks. Kui jõulupühadel luuakse kogu aasta õnn, siis suurtel päevadel on mõju järgmisele poolaastale.

Seotud lood:

Saabuvaid pühi on nimetatud mitmeti. Need on: suured päevad, suvine päevapesa, leedu- ja leedopäev ning võõrapäraselt jaaniaeg ja -päev.

Päris pühi ei saa osta, neid saab vaid luua. Ühiselt loodud pühad on paremad. Kaasake pühade ettevalmistusse varakult oma pereliikmed, sõbrad ja kogukond. Otsige üles ja julgustage tule ääres esinema koduküla pillimehi ja eestlauljaid, tuletage meelde vanad mängud ja õppige uusi.

Esivanemad on öelnud, et jaaniöö on suur rõõmupüha, mil kogu loodus ja kõik inimesed peavad saama valgustatud. Seda hetke esivanemate kombel pühitsedes saame osa looduse imest ning laadime end algavaks poolaastaks tervise ja hea väega.

Alates tänasest võiks hakata pühadeks valmistuma

Pühademeeleolu loomine algab kodus. Varuge-valmistage pühadetoidud, mille hulgas on aukohal juust, sõir, kodujuust, kama, jogurt, jäätis ja muud piimaroad. Pühadetoidud on ka munad, kodused saiad, leivad ja pirukad ning rannas kalaroad. Jaanijook on õlu ja kali.

Tule koht

Esivanemad on pidanud tuld kui sellist pühaks, kuid eriti püha on pööriaja tuli. Tehke tulekoht aegsasti korda. Tulepuud seadke aga kokku alles mõned päevad varem, et linnud sinna pesa ei teeks. Tulle pange üksnes puid, oksi, kände jm taimset ollust. Et lõket oleks hõlpsam süüdata, seadke selle sisse peentest puudest, laastudest ja kasetohust hakatus. Tulekoha võib piduõhtul ümbritseda maasse pistetud kaseokstega. Kaskedega ehitakse samuti kiik.

Foto: Mana Kaasik

23. juuni

Koristage toad ja peske põrandad. Tooge tuppa kased ja lilled, samuti ehtige nendega oma sõiduk. Põimige saunavihta 9 liiki lilli ja käige saunas. Pange selga pidurõivad, kui võimalik siis rahvarõivad. Tüdrukutele ja neidudele lillepärjad pähe. See on ju aasta tähtsaim püha. Võtke kaunites nõudes kaasa pidusöögid-joogid, toitude alla valge lina ning istumise alla tekk. Iga inimene peab minema tule äärde ja sinna viiakse ka haiged ja väetid. Igaüks peab tulle viima kasvõi ühe oksarao.

Tule süütamine on sündmus. Vanasti on piduõhtu hakatuseks läidetud ridva otsas väike tõrvapütt, ehk kutsesõnn, mis annab kogunemiseks märku. Minge tulele võimalikult pikk maa jalgsi. Kui rahvas on enamjaolt kohal, võiks lõkke süüdata vanem lugupeetud inimene. See on pidulik hetk, mille saateks sobib pillimäng ja laul.

Vana tava on käia kolm korda päripäeva ümber tule, et suurendada selle mõju. Enne söömaasumist on perenaised andnud tulele või talu pühapaika jaanikahja ehk andi, natuke igast söögist ja joogist. Toidu jagamine loodusjumalatega pühitseb pidusöögi ja -õhtu.

Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake julgesti, sest seegi on jaaniõhtu pühitsemine. Pidage vaid meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest. Jutustage vanu lugusid ja pärimusi, mõistatage, laulge, mängige murumänge, kiikuge, mängige pilli ja tantsige. Soojendage end hoolega tule ääres, sest see tervendab ja tugevdab.

Nautige selle imelise öö hääli, värve ja lõhnu. Otsige tule- ehk jaaniusse ning minge lähimale allikale silmi pesema. Sellel ööl on kõik allikad tervendava ja noorendava väega. Enne koitu peske end rohule langenud kastega, et saada hea jume ja tervis.

24. juuni

Lahkunud omaste ehk kalmude külastamise päev. Ka sel päeval olgu autod kaseokste ja rahvuslippudega ehitud.

Suvine päevapesa on üks viimaseid meieni jõudnud kogukondlikke hiiepühi. Paljud hiied on olnud jaanitule tegemise kohaks kuni 20. sajandi keskpaigani. Külastagem siis eelolevate pühade ajal ka põliseid hiiepaiku ja viigem sinna tänumeeles lillepärgi ja muid ande nagu muiste.

Suurte päevade põlistest tavadest saad pikemalt lugeda SIIT.

Allikas: Ahto Kaasiku Facebooki leht

Loe lisaks: Ööpäeva maagia: 15 lihtsat reeglit esivanematelt

Šamaan Anu väekas rituaal soovide täitumiseks

Tervis tarviline vara: maarja-sõnajalg viib reuma- ja liigesevalu

Vaarikas - taim, mille lehti peaks leiduma kõikide naiste ravimikapis

KOMMENTEERI!