Maarahva kalender: juuni ehk pärnakuu pühad ja ajad


Maarahva kalender: juuni ehk pärnakuu pühad ja ajad
Foto: depositphotos.com

Aastaringi kuuendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid - pärnakuu, suvekuu, piimakuu, kesakuu, õilmekuu, sortsikuu ja heinakuu. Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Pärnakuu oli muiste oluline pärnaniine varumise aeg ning kuu lõpus puhkevad lõuna pool pärnaõied. Suvekuu toob suve ja piimakuul on lehmade piimaand kõige suurem. Kesakuul küntakse kesa, õilmekuul on õiterohkus ja heinakuul algab heinaaeg.

Jaanikuu nimi pärineb kirikukalendrist, kus 24.06. pühendati keskajal juudi soost prohvet Johannesele. Nime algupärand heebrea keeles on Yochanan, ning Johannes on selle ladina vaste, millest omakorda on tuletatud eestipärane Jaan.

Juuni ehk juni nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Iunius - mis on vanarooma aasta 4. kuu - on seostatud esmalt Jupiteri naise Junega. Samuti on seda peetud noortekuuks (iuniores - ld keeles noored).

Pärnakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) sommarmånad - suvekuu, Poola czerwiec - noored mesilased, Leedu birželis - kasekuu, Horvaatia lipanj - pärnakuu, Ukraina червень - punaste marjade kuu/ kilptäi kuu (kilptäist saadi punast värvi).

Emakeelseid kuunimesid kasutavad hõimurahvad ytlevad pärnakuu kohta nõnda:

komid löddz'a-nomja - parmu- ja sääserohke, ersad ashtemkov - puhkamisekuu, marid peledõš - lill. Soomlased nimetavad pärnakuud ametlikult kesäkuu, mille varasem tähendus on sööti jäänud põllumaa. Kesakuul künti kesa nii Soomes kui Maavallas. Varem on Soomes kasutatud suvikuu nime.

Seotud lood:

Pärnakuu pühad

Suured päevad, 21. - 24.06. Pärnakuus jõuab kätte aasta kõrghetk, mida esivanemad on kutsunud suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leeduks- leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd. Pööripäevast kuni leedolaupäevani taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt püha pidama. Leedotuli süüdatakse õhtul enne seda, kui päev keerab oma käigu lühemaks, pimenemise ja jõulude poole.

Leedopäeval, 24. pärnakuud lahkub päike pesast. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa poole. Leedopäeval käiakse omaste kalmudel ja külastatakse sugulasi.

Esivanemad on tuld kui sellist pühaks pidanud ja keelanud selle ääres vanduda, riielda või muul kombel halvasti käituda. Me peaksime hoolitsema ka selle eest, et tulle ei satuks rämpsu. Tuleroog olgu ikka puit ja muu taimne ollus. Kui olla tule ääres rõõmus, laulda, mängida ja tantsida, tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem.

Rahvatarkusi

Kui jaanikuu mahe, siis on seda kua jõulukuu. Kui on niiske, suab teri ja veel enam ädalt. Tõrma

Kui juunikuus pala, on joulu aegu kylm. Karja

Vihmane jaanikuu kasvatab hästi vilja. Nõo

Vanasti kõik, kes vähe suutsid, läksid leedutulele. Vanal aal sa pidid yhe kadagaoksagi tulle viskama, kui sinna läksid. Muhu

Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja loomadel hea õnn. Tõrma

Kui jaanitulele mindi, käidi kolm korda edespidi ja kolm korda tagurpidi ymber tule, siis pidi aasta hästi õnnestuma. Ebavere

Kui yle tule hypata, siis olevat terve aasta läbi terve. Jämaja

Pallu rahvast olli, tantseve ja laulsive. Näi ärä kah, ku torupilled käisiv jaanitule all. Karksi

Allikas: Maavald.ee

Loe lisaks: Metsamoor Irje Karjuse retsept putukapistete leevendamiseks

Vabane tüütutest vereimejatest: head nipid, kuidas peletada sääski

Ettevaatust, puugid on liikvel! Milliseid haigusi nad kannavad ja kuidas nakatumist vältida?

10 võimsat looduslikku antibiootikumi tervise turgutamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks

KOMMENTEERI!