Kümme vanarahva munapüha traditsiooni, mis tagavad sulle hea tervise, õnne ja rikkuse


Kümme vanarahva munapüha traditsiooni, mis tagavad sulle hea tervise, õnne ja rikkuse
Foto: depositphotos.com

Juba iidsetest aegadest on meie esivanemad uskunud, et munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Järgi sinagi neid lihtsaid ja toredaid tavasid, et eeloleva aasta jooksul edu ja kordaminekuid nautida.

On looduse ja elujõu tärkamise aeg. Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning ühtlasi märk sellest. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme ehk muna. Munapüha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik.

1. Munapüha hommikul tõustakse kindlasti enne päikest. Peremees lööb magajaid kergelt urvaokstega, see toob tervele perele virkust, jõudu ja tervist.

2. Kõneldakse, et munapüha hommikul päike taevas mängib, kiigub ehk hällütäb. Et seda näha, tõustakse hästi vara ja minnakse välja võimalikult kõrgesse kohta päikesetõusu vaatama. Sellelgi taval on sügavam põhi - kes tõuseb enne päeva ja näeb selle tõusu, saab osa päikese jõust.

3. Pühade hommikul pestakse nägu allikaveega, millesse on pandud muna, hõberaha või pajuurbi. Pesemine teeb terveks, virgaks, jumekaks, inimene püsib kaua noor ning tema silmad on terved ja teravad.

4. Lõuna- ja Lääne-Eestis algab munapühal kiigeaeg. Kiikumine puhastab inimest sisemiselt, teeb keha ja vaimu kergeks ning loob hea käekäigu. Maarahvas teadis, et kiikumine edendab linakasvu ja loob viljaõnne, samuti hoiab suvel sääskede ja kihulaste eest.

Seotud lood:

5. Keelatud on kõik suuremad tööd, eriti kolinaga tehtavad tööd. Sarnaselt teiste tähtsamate pühadega ei lubatud tuba pühkida, et õnne (põrandal olev vägi või hinged) koos sodiga ära ei pühitaks.

6. Kindlasti tuleb mängida erinevaid munamänge - munakoksimine, munaveeretus. Need on iidsed ja laialt levinud taiad, mis toovad inimesele ja tema kodule edenemist. Munakoksimine ehk triksimine, ehk tiksutamine: kelle muna jääb terveks, see saab teise muna endale. Hallistes mõeldi enne koksimist valmis salamõte. Kelle muna jäi terveks, selle mõte läks täide ja teise muna sai veel pealekauba. Sellist asja nimetati ragelemiseks.

7. Peale munade on tavaliseks munapüha toiduks munavõi ja munapuder. Muna on korraga toit, väeallikas ning märk elujõust ja maailma loomisest. Elu loob end aina uuesti ja munapüha aitab seda meeles hoida. Varem on paljud põhjarahvad korjanud kevadel linnumune toiduks. Napib ju looduses sel ajal muud toitu ja lindude munad on aidanud inimesel hinge sees hoida. Oluline on märkida, et esivanemad on käskinud väga hoolikalt jälgida, et pesa või linnupoegi ei kahjustataks. Neile ei tohi hambaid näidata (peale hingata). Pesa lõhkujat tabab pikne (Uku karistus) või muud õnnetused.

8. Munapüha hommikul tuuakse õuest linnulaaste. Selleks haaratakse puuriida juurest sületäis laaste või puid ning tuuakse jooksujalu tuppa. Kevadpühade aegne linnulaastude toomine annab toojale edaspidiseks linnupesade leiuõnne. Seda õnne sooviti isegi siis, kui mune toiduks ei vajatud. Linnulaastude toomine annab ka üldise leiuõnne või lihtsalt õnne.

9. Munapühal vaata ka ilma. Usuti, et kui ülestõusmispüha on nii soe, et võib kuueväel käia, siis piab nelipühi nii külm olema, et käi kasukaga. Samuti teati, et kui lihavõttehommikul päike paistab selgelt, tuleb hea marjaaasta.

10. Kui tahad, et käsi ikka hästi käiks, siis pea kinni reeglist, et lihavõttepühal ei tohi naine esimesena külla minna, muidu tuleb halb õnn.

Allikas: Maavald.ee

Loe lisaks: Jaan Tammsalu: pühadus paneb hoolima ja hoidma

Hea nipp: looduslikud munavärvid leiad köögikapist

7 taime, mis aitavad sinu ellu tõmmata rohkem positiivset energiat

KOMMENTEERI!