Kooljakuu pühad ja ajad: on saabuvate talveilmade, hingede- ja kosjaskäimise aeg


Kooljakuu pühad ja ajad: on saabuvate talveilmade, hingede- ja kosjaskäimise aeg
Foto: depositphotos.com

Ajast ja ilmast on esivanemad võtnud aasta eelviimase kuu nimed: talvekuu, külmakuu, hallakuu, tahmakuu, marukuu, süüskuu ning rääzä-, räusa- ja rässakuu (rahekuu). Jätkuva hingedeaja tõttu kutsutakse kuud: hingekuu, hing-aigu-kuu ning koolja-, mardi-, märdi-, märtna- ja martnakuu; soodsa kosjaaja tõttu aga kosjakuu. Loe, millised on olnud kooljakuuga seotud uskumused ja traditsioonid.

Novembri ehk nojabri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest ning tähendab üheksandat kuud. Ladina keeles tähendab novem üheksat. Vana Rooma aasta algas urbekuus ehk märtsis. Võõrsilt on eesti keelde laenatud kadri- ja kadrinakuu nimi.

Kooljakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) vintermånad - talvekuu, Poola listopad - lehtede langemise kuu, Leedu lapkritis - lehtede langemise kuu, Horvaatiastudeni - külmakuu, Ukraina listopad - lehtede langemise kuu.

Hõimurahvastel: Komi völ'gõm - külm kuu, Ersa sunjderjkov - tumedusesekuu, Mari kõlme - külmunud. Soome marraskuu tähendab maakeeli koolja- ehk mardikuud.

Kooljakuu pühad

Suvise poolaasta viimsedki rõõmud mattusid kooljakuu algul lumme. Puude-põõsaste kuldseid ja tumehaljaid lehti ning viljadest pungil õunapuid katab lumi. Läbi hämarduva ilma saab sügisest talv. Ilm kord marutab, kord on vakka, kord vajuvad pilved vastu maad, siis jälle valgustab meid madal päike. Lahkuvate luikede tiivasahin ja salapärased häälitsused toovad meelde teispoolsuse. Vaiksetel päevadel ja öödel liiguvad ringi hinged. Pimedasse aega toovad valgust hingedeõhtud ja sanditajad.

Seotud lood:

Hingedeaeg. Sügiskuu algusest uue aastani vältava hingedeaja süda saab kooljakuu alguseks läbi. Aga hinged liiguvad edasi. Kes pole seni oma kadunud omakseid ja sõpru vastu võtnud, võib seda vaikse ilmaga nüüdki teha. Hingedeajal tuleb võõrustada teistsuguseidki hingi: Mulgimaal hingesante ja mujal mardi- ja kadrisante ehk hanesid.

Kus vähegi võimalik, tuleks hingede jaoks tappa kana või mõni muu lind ehk loom ning pakkuda neile värskest lihast valmistatud toitu. Kuid värskest veelgi olulisem on, et hinged vastu võetakse ja seda lauale pannakse, mida parasjagu võtta on.

Viimastel aastakümnetel on saanud tavaks 2.11. õhtul akendel või kalmudel küünlad süüdata. Kas meie kadunud omastel sellest sooja või külma on, ei tea. Kuid elavatele teatavad need tulukesed, et siin elavad ja toimetavad inimesed, kes usuvad hinge.

Jagueg. Põhjarannikul Jõhvist Jõelähtme kihelkonnani peetakse jaguaega, mis kestab tavaliselt üheksa öödpäeva enne ja üheksa pärast mardipäeva, mõnel pool neljapäeviti ka jõuludeni välja. Sel ajal peetakse jaguõhtuid, mil kogunetakse ühte tallu ning mõistatatakse mõistatusi. Metsa viiakse ka söögande.

Jäguohtad on, üheksa ohtad enne marti hakkavad peale. Inimesed käisid koos, moistatasid ja ajasid juttu. See oli jaguaeg. Jõelähtme

Jäguaeg on see aeg, kui käidi söötamas huntisi kivide pääl metsas. Viidi sööki huntidele, et see on neie jumal, siis jumal käis seda söömas. Kui pime aeg hakkas, siis mehed, kis kroonud pole tahtnud teenida, need käisid söömas seda toitu, olid metsas peidus. Lüganuse

Hingepäev 02.11. Hingepäev on üks võimalikke hingede mälestamise ja vastuvõtmise päevi. Kindla kuupäevaga hingepäeval on hingedeaja ja päris hingedepäevadega vaid märgiline side. Põlisrahvaste pühade ülevõtmise aegu määras katoliku kirik 02.11. oma hingedepäevaks. Kuid hinged ei liigu ei piiskopi ega euroseaduste käsul. Hingedepäev on just siis, kui on vaikne ilm ja pererahvas saab hingi puhtas ja vaikses kodus kohaselt vastu võtta.

Mardipäev 10.11. Päeva nimetus viitab surnutele, mardustele. Seljas pahupidi pööratud kasukad, näod määritud, kehastavad mardilaupäeva õhtul (09.11.) ringi liikuvad mardisandid karuseid ja mehelikke hingi. Nagu päris hingedelt, nii oodatakse ka santidelt õnnistust karjale ja põllule. Samuti pakutakse santidele süüa. Arvatakse, et sandid mängivad hingi, kellel pole järeltulijaid või keda pole kombekohaselt kostitatud.

Muiste oli mardisanditamine ainuüksi meeste asi ja kampa tikkunud poisse naeruvääristati armuta. Tänapäeval on tõsisest meestetööst saanud laste mäng, millel on sügavad juured. Seepärast pidagem meeles, et ükski õige sanditaja ei tohiks jääda ukse taha, lahkuda tühjade kätega ja ilma pererahvast õnnistamata.

Haneõhtu ja lambapäev 24./25.11. (kristlikus rahvakalendris kadripäev). Lambapäeval ja selle laupäeval käivad haned ehk kadrisandid heledas naisteriides ringi ja mängivad naiste hingi. Sanditamist on nimetatud ka määgimas või määmas käimiseks. Mulgimaal on heledas naisteriides sanditajaid nimetatud hingesantideks. Lambapäeva eelõhtut on Muhus kutsutud haneõhtuks, kuna sanditajateks olid valgeis rõivis haned.

Lambapäevast algab tali ja karu läheb pessa. Vaadatakse taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja taevasõel ennustavad talve ilmasid. Lambapäeva ümber olevad tormid aga lubavad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmasid.

Rahvatarkust

Inne hyvvä sygyset ja pehmembat talve satase sygiskuul lehe puust. Om leht kooljakuuni puuh, sis tule kylm pikk talv. Seto või Vastseliina

Kui sygisel koolja- ja jõulukuul ilmad sumbus ja härmased on, siis on head tõuviljasuve loota. Tarvastu

Kui kooljakuu on soe ja vaikne, siis jätkub sooja veel mõneks ajaks jõulukuuski. Vändra

Talvekuu lõppu ja jõulukuu alustest arvatas kylviaja näitäjäs; mel päeväl sellel ajal mõts ilusaste härmän om, sel päeväl kylvetäs kevädel lina, sis kasvab lina nii pikas kui härmän puu talvel oli. Puhja

Soodsaim kuu kosjasõiduks on kooljakuu, ka urbekuus sõidetakse tihti kosja. Vändra

Ehituspalgid raiuti koolja- ja jõulukuul põhjatuulega. Kolga

Allikas: Maavald.ee

KOMMENTEERI!