Käes on kesktalv: südakuu pühad ja ajad


Käes on kesktalv: südakuu pühad ja ajad
Kätte on jõudnud talve südaFoto: depositphotos.com

Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimesid: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu. Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige uue ehk vastse aastaga, helmekuu härma ning jäänõeltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Südakuu tähendab talve südant ehk kesktalve.

Südakuu nimetusi teistel rahvastel

Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta üheteistkümnes kuu oli seal pühendatud jumal Janusele - väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi - näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) - on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).

Rootsi (rahvalik) tormånad - thori kuu, Poola styczeñ - aastavahetuse kuu, Leedu sausas - kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia siječanj - raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina ciчень - puude langetamise, metsateo kuu.

Hõimurahvastel: Komi töv ör - kesktalv, külm, Ersa jakshamkov - jahe-/külmakuu, Mari šorõkjol - aastavahetus- ja jõulukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk südant.

Südakuu pühad

Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Päike veeres talvisest pesast välja 25.12. ning tegi taevalael minuti võrra pikema kaare. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole. Südakuu lõpuks pikeneb päev tervelt 51 minutit.

Seotud lood:

Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on nimetatud ka pühade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.

14.01. Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk. Korjusepäev on üks aastat neljaks jaotavaid tähtpäevi ning kuulub kokku künipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.).

17.01. Taliharjapäeval sündivat esimene hülgepoeg merre ja putukatele tulevat hing sisse. See on Tõnni vaka ehk koduhaldja püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed eeoleval aastal terved ja selge peaga.

Kuu taevas

Noore kuu kõva aeg 1.01. - 5.01. (esimene veerand)

Kasvava kuu pehme aeg 5.01. - 10.02. (teise veerandi algus 5.01. kl 21.47)

Täie kuu kõva aeg 10.01. - 14.01. (täiskuu hetk 12.01. kl 13.34)

Kahaneva kuu pehme aeg ehk kolmas veerand 14.01. - 20.01.

Vana kuu kõva aeg 20.01. - 26.01. (4. veerandi algus 20.01. kl 00.13)

Kadukuu pehme aeg 26.01. - 30.01. (kuu loomise hetk 28.01. kl 02.07)

Noore kuu kõva aeg 30.01. - 4.02. (esimene veerand)

Päris kaduneljapäev (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on 26.01. alates kl 2.07. Nõrgem kaduneljapäev on 23.01. (neljanda veerandi neljas päev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud kahjulikud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammast niita sobib hästi täiskuul, sest siis kasvab tal tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Rahvatarkust

Südakuud loetakse aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja

Sydakuu noorekuu kuivaga - yits nätäl peräst loomist - raotu palgi ei lahkeva. Otepää

Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla

Kui sydakuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja

Kui sydakuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu

Mis kylmem sydakuu, seda soem suvi. Jõhvi

On sydakuus sygav lumi, kasvab paks vili. Mustjala

Mis sydakuu tegemata jätab, seda teeb radokuu ära. See tähendab, et kui sydakuu soe on, siis on radokuu kylm. Laiuse

Allikas: Maavald.ee

KOMMENTEERI!