ERAKORDNE SÜNDMUS! Täna, 20. märtsil kohtuvad päikesevarjutus, kevadine pööripäev ja maagiline superkuu!

 (1)
ERAKORDNE SÜNDMUS! Täna, 20. märtsil kohtuvad päikesevarjutus, kevadine pööripäev ja maagiline superkuu!
päikesevarjutus kunstniku pilgu läbidepositphotos.com

Ei juhtu just tihti, et kolm sellist olulist ja põnevat looduslikku sündmust satuvad ühele ja samale päevale: üle tüki aja ja taas alles kauges tulevikus saab Eestis näha nii ulatuslikku päikesevarjutust - reedel kattub kolmveerand Päikese ketta pindalast Kuuga, sama päeva öösel kõrgub taevas superkuu ning peale südaööd saabub kevadine pööripäev.

Eestis on võimalik vaadelda osalist päikesevarjutust

Sel reedel, 20. märtsil on Eestis näha osaline päikesevarjutus. Varjutuse algab kell 11.00 (Tartus, aga ajad kehtivad ligikaudu kogu Eestis) ja lõpp on kell 13.17. Selle ajaga liigub kuuketas üle Päikese, kõige suurem osa päikesekettast (77,7 % läbimõõdust, 73 % pindalast) on kaetud kell 12.09, vahendab Astronoomia.ee

Kus ja kuidas saab osalist päikesevarjutust vaadelda?

Selge ilmaga saab osalist päikesevarjutust vaadelda üle Eesti, aga ärge unustage hetkekski turvalisust: vaatluse kõige olulisem aspekt on ohutus! Päikesevalgus on väga tugev isegi varjutatud olekus, seega tuleb kasutada spetsiaalseid filtreid, kui on soov varjutuse kulgu otse vaadelda ja/või pildistada.

Päikesevarjutuse vaatlused, kus on kasutada päikeseteleskoobid ja kohal on inimesi, kelle käest saate igakülgset lisateavet: sel reedel, 20. märtsil kell 11.00-13.17

Seotud lood:

Varjutus algab esimese kontaktiga kell 11.00, suurim faas on kell 12.07 ja lõpp on kell 13.16

Kus ja millal järgmisi päikesevarjutusi näha saab, uurige SIIT.

Kuidas vaadelda päikesevarjutust?

Palja silmaga Päikesesse vaadata ei lase õnneks silma kaitserefleks. Aga vaadata ju on vaja - tähendab tuleb kasutada kaitsevahendeid:

  • Tavalised päikeseprillid ei sobi, parimad on spetsiaalse päikesefiltriga prillid! 
  • Sobib ka keevitusmask nr 14
  • Varjutuse vaatamiseks on läbi aegade kasutatud küünlal tahmatud klaasi, ilmutatud filmi, CD ja DVD plaate

Kõigi nende vahenditega peab olema ülimalt ettevaatlik! Kui päikeseketas tundub liiga hele, siis proovida nt plaati/filmi võtta kahekordselt või tahmaklaasi veel kord tahmata. Ja muidugi ei maksa vaadata päikesesse liiga pikka aega järjest, ka kaitstud silmaga mitte.

Kõige ohtlikum on vaadelda Päikest läbi teleskoobi või binokli, millel pole ees päikesefiltrit! Nii ere kiirgus tekitab jääva nägemiskahjustuse.

Vaatusteks on olemas spetsiaalsed päikeseteleskoobid, ka tavalise teleskoobi/binokli ette saab spetsiaalsest kilest (Baaderi päikesefilter) katte meisterdada. Siin jälle meeldetuletus - kile peab olema kindlalt paigas ja terve! Seda tuleb pidevalt kontrollida.

Vaata päikesevarjutust NASA kodulehelt

Mis on superkuu?

Kuu tiirleb maakera ümber ellipsi kujulisel orbiidil, mille maale lähimat punkti nimetatakse perigeeks ja kaugeimat punkti nimetatakse apogeeks. Kui täiskuu - või kuu loomine, nagu sel reedel, 20. märtsil - satub perigeele või selle läheduses olevasse punkti, siis tundub inimsilmale kuu märkimisväärselt suurem ja heledam. Tulemusena näeme me kuud 14% suurema ja 30% eredamana.

Kuu gravitatsioon mõjutab tavatingimustel elu Maal. See põhjustab ookeaniloodeid (tõusu ja mõõna); lisaks väikeseid, aga mõõdetavaid maaloodeid.

Nii vee- kui maalooded on enim märgatavad täis- ja noorkuu ajal, kui Päike ja Kuu paigutuvad Maa samale küljele või vastaskülgedele.

Eriti tugevad looded toovad vähemalt teoreetiliselt vahel kaasa ka maavärinaid. Nende tekkimise tõenäosus on siiski imepisike: täis- ja noorkuu suurendavad tektoonilist aktiivsust vähem kui 1% võrra.

Arvukad senised uuringud pole kinnitanud, et Superkuu gravitatsioonil on märkimisväärseid lisamõjusid. Mõjud jäävad teadlaste hinnangul kusagile ümmarguse nulli ja "nii väikesed, et neid ei märka" vahele.

Teisisõnu, looded muutuvad Superkuu ajal tugevamaks, aga maavärinaid ja looduslikke katastroofe ei maksa karta.

Kevadine pööripäev

Kui täpne olla, tähistab kevadine pööripäev astronoomilise kevade algust (mis tänavu algab laupäeval, 21. märtsil). Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest vaid saabub tasapisi koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega.

Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev kevadisel pööripäeval ei pööragi. Päevad on läinud jõudsalt pikemaks juba jõulust saati ja pikenevad suvise pööriajani välja. Täna saab valget ja pimedat aega ühepalju.

Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sügisene pööripäev maarahva jaoks kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (25. märts).
 
Kevadisel ja sügisesel pööripäeval pole maarahvas teinud taigasid ega muud olulist. Need n.ö poolpööripäevad aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.
 
Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. üldiselt usutakse, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab külmast või kõvast kaarest puhuv tuul külma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja.

Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäevatuule järgi kalasaaki.

Uuri lähemalt päikesevarjutuse ühisvaatluste kohta Tartus Tartu tähetornis Toomemäel ja Ahhaa keskuse katuselTõraveres Tartu Observatooriumis, Pärnus Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse õues ning Tallinnas Tallinna Linnahalli katusel ja Rahvusraamatukogu katusel.

Allikad: Delfi Forte, Astronoomia.eeMaavald.ee

KOMMENTEERI!