Must on tugev ja peen värv, mille on oma logole valinud paljud luksusbrändid, näiteks Chanel ja Dior.
Helepunast ja roosat kasutatakse tüdrukutele ja naistele suunatudtoodete müügis.
Mitmekesisust rõhutavad firmad, näiteks Google ja Microsoft, on võtnud kasutusele ka mitmevärvilise logo.
Värvid on alati seotud aja, kultuuri ja isegi moega. Aastasadade vältel oli punane just meeste värv ning sinine naiste oma. Veel eelmise sajandi algul pandi poistele selga roosad riided ja tüdrukutele sinised. Aastail 1918-1927 soovitati Ameerika ajakirjanduses poistele roosat, sest seda peeti tugevaks ja selgeks värviks, ning õrna ja habrast sinist arvati sobivat tüdrukutele. Enne Esimest maailmasõda pandi Ühendriikides lastele sageli selga valged riided ning mujalgi polnud värvid üldse sooga seotud.
Lugu muutus tõenäoliselt pärast Teist maailmasõda. Seda mõjutasid sõja-järgne beebibuum, feminismi tõus 1960. aastail, kui tüdrukutele hakati valima roosasid rõivaid, mida varem eelistati poiste puhul, ning 1980. aastatel alguse saanud ultraheliuuringud, millega suudeti lapse sugu juba enne sündi kindlaks teha. Vanemad tahtsid osta beebile isikupäraseid riideid ette valmis.
Sooga seostuvaid värve on mõjutanud ka tarbimise kasv, kaupmeeste soov müüa rohkem ning tarbijate soov osta isikupäraseid esemeid ja rõivaid. Kui tüdrukutele müüakse riiulimeetrite kaupa erkroosasid mänguasju, saab lemmikvärv justkui iseenesest valitud. Nii et jah, värvid mõjuvad.
Vaevalt et kellelegi on värvid päris ükskõik. Isegi paljud sünnist saadik pimedad inimesed tunnetavad värve selle põhjal, mida nad on kuulnud, lugenud ja õppinud. Vahel kogevad nad värve ka maitsete ja lõhnadega: roheline lõhnab nagu rohi ja oranž maitseb nagu apelsin. Samuti võivad värvid tunduda värelusena, kui pime inimene muutub tundlikuks värvide energia ja lainepikkuste suhtes. Värvidega on inimesi ravitud vähemalt muistses Egiptuses, Hiinas ja Indias. Aga Soomes pakutakse ka praegusajal raviseansse, kus kasutatakse värvilisi valgustusi, kristalle, salve ja toite.
KOMMENTEERI!