Kuna värvid on psühholoogiliselt tähendusrikkad, kasutavad nende jõudu ära nii turundus kui ka paljud teised ametialad. Pole juhus, et näiteks politseinike vormirõivad või pankade ja kindlustusfirmade logod on tumesinised. Sinist, eriti tumesinist, peetakse autoriteetseks värviks, mis lisab usaldust ja veenvust. Kas sa suudaksid kujutleda, et sinu panga logo oleks ereroosa? Või et sa oleksid hädas ning sulle tuleks appi roosas kostüümis politseinik? Tumesinine on praktiline värv, mille pealt plekid välja ei paista. Aga tõsi, plekid ei paista ka musta ega tumehalli pealt. Ometi pole neid värve politseinike vormirõivaste jaoks valitud. Must võib olla liiga järsk ja karm, hall omakorda liiga märkamatu.
Uurimustes on leitud, et enamik inimesi tunnetab kollast optimistliku ja rõõmsa värvina. Ka tähelepanu püüab kollane tõhusalt.
Punast peetakse energiliseks ja nooruslikuks, seega sobib see näiteks Coca-Cola logole. Punane sunnib inimesi tegutsema, sellepärast kasutatakse seda soodusmüükide siltidel.
Roheline tekitab jõukuse mulje, vähemalt Ühendriikides, sest dollarid on kõik rohekad. Kuna on leitud, et roheline mõjub rahustavalt, kasutatakse seda näiteks kauplustes, et kliendid end vabamalt tunneksid. Mahetooteid ja teisi tervisele kasulikke asju müüakse rohelise värviga, sest see on looduse värv ja soodustab tervenemist.
Oranži tunnetatakse agressiivsena ning see kutsub tegutsema - kiiresti müüma või ostma.
Must on tugev ja peen värv, mille on oma logole valinud paljud luksusbrändid, näiteks Chanel ja Dior.
Helepunast ja roosat kasutatakse tüdrukutele ja naistele suunatudtoodete müügis.
Mitmekesisust rõhutavad firmad, näiteks Google ja Microsoft, on võtnud kasutusele ka mitmevärvilise logo.
Värvid on alati seotud aja, kultuuri ja isegi moega. Aastasadade vältel oli punane just meeste värv ning sinine naiste oma. Veel eelmise sajandi algul pandi poistele selga roosad riided ja tüdrukutele sinised. Aastail 1918-1927 soovitati Ameerika ajakirjanduses poistele roosat, sest seda peeti tugevaks ja selgeks värviks, ning õrna ja habrast sinist arvati sobivat tüdrukutele. Enne Esimest maailmasõda pandi Ühendriikides lastele sageli selga valged riided ning mujalgi polnud värvid üldse sooga seotud.
Lugu muutus tõenäoliselt pärast Teist maailmasõda. Seda mõjutasid sõja-järgne beebibuum, feminismi tõus 1960. aastail, kui tüdrukutele hakati valima roosasid rõivaid, mida varem eelistati poiste puhul, ning 1980. aastatel alguse saanud ultraheliuuringud, millega suudeti lapse sugu juba enne sündi kindlaks teha. Vanemad tahtsid osta beebile isikupäraseid riideid ette valmis.
Sooga seostuvaid värve on mõjutanud ka tarbimise kasv, kaupmeeste soov müüa rohkem ning tarbijate soov osta isikupäraseid esemeid ja rõivaid. Kui tüdrukutele müüakse riiulimeetrite kaupa erkroosasid mänguasju, saab lemmikvärv justkui iseenesest valitud. Nii et jah, värvid mõjuvad.
Vaevalt et kellelegi on värvid päris ükskõik. Isegi paljud sünnist saadik pimedad inimesed tunnetavad värve selle põhjal, mida nad on kuulnud, lugenud ja õppinud. Vahel kogevad nad värve ka maitsete ja lõhnadega: roheline lõhnab nagu rohi ja oranž maitseb nagu apelsin. Samuti võivad värvid tunduda värelusena, kui pime inimene muutub tundlikuks värvide energia ja lainepikkuste suhtes. Värvidega on inimesi ravitud vähemalt muistses Egiptuses, Hiinas ja Indias. Aga Soomes pakutakse ka praegusajal raviseansse, kus kasutatakse värvilisi valgustusi, kristalle, salve ja toite.
Autor: Krista Launonen
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Krista Launoneni raamatust "Teejuht maagiliste piltide maailma".
Kuidas piltide ja värvide abil tervist ja tasakaalu hoida?
Kas oled mõelnud selle peale, mitut pilti sa täna nägid? Teadlased on välja arvutanud, et tänapäeva inimene silmab ühe päeva jooksul umbes 20 000 pilti. See hulk on nii pööraselt suur, et lisab paratamatult stressi ja raskendab keskendumist. Kuidas tänase maailma pildiuputus enda kasuks tööle panna? Kuidas saavutada seda, et pildid annaksid meile hoopis jõudu ja tasakaalu? Kuidas iseennast piltide abil paremini tundma õppida? Aga millest räägivad meile värvid? Miks meile üks värv meeldib ja teine mitte? Kuidas kasutada värve selleks, et rahuneda, lõõgastuda, tervemaks ja rõõmsamaks muutuda? Lihtsalt ja selgelt kirjutatud raamat sisaldab ka paarkümmend praktilist harjutust. Raamatu autor on Soome kunstiterapeut, kunstnik ja loovuskoolitaja Krista Launonen, keda seob Eestiga ammune sõprus. Krista loomingut on eksponeeritud isikunäitusel Tallinnas Draakoni galeriis ning juba kümme aastat käib ta igal suvel Haapsalus kunstihuvilisi koolitamas.
KOMMENTEERI!