Teadlased on mures: kõigi aegade kuumima aasta järel on ookeanide soojenemine peatamatu


Teadlased on mures: kõigi aegade kuumima aasta järel on ookeanide soojenemine peatamatu
Ookeanid soojenevaddepositphotos.com

Mullu oli globaalselt rekordiliselt kuum aasta, mille tagajärjel oleme ühest pöördepunktist otsustavalt üle läinud - isegi kui kasvuhoonegaaside tase paugupealt nulli viia, jätkuks teadlaste väitel ookeanide soojenemine hinnanguliselt veel sadu ja tuhandeid aastaid.

Merepinna tase, veepinna ja ülemiste ookeanikihtide soojenemine, kasvuhoonegaasid ning maismaatemperatuurid jõudsid kõik 2014. aastal rekordkõrgele tasemele. Lisaks sellele esines suure sagedusega ka liustike sulamist ja troopikatorme ning kiirenes merejää kadu. Need leiud ilmusid iga-aastases State of the Climate aruandes, mille avaldas online-ajakiri Bulletin of the American Meteorological Society. Tulemused põhinevad 58 riigist pärineva 413 iseseisva teadlase tööl.

"See aruanne esindab kõikjalt maailmast sadadelt teadlastelt kogutud andmeid ja annab meile selgema pildi 2014. aastal toimunust," selgitas USA rahvusliku ookeani- ja atmosfääriadministratsiooni (NOAA) juht Thomas Karl, kes aitas koostada kõnealust aruannet, mis on välja antud igal aastal viimased 25 aastat järjest.

Seotud lood:

"Kliimamuutust iseloomustavad mitmekesised näitajad, mitte ainult temperatuur, vaid ka ookeanisügavused ja atmosfäär," lisas ta.

Ühtlasi vihjab aruanne millelegi veelgi murettekitavamale. Isegi kui kasvuhoonegaaside tase paugupealt nulli viia, jätkuks teadlaste väitel ookeanide soojenemine hinnanguliselt veel sadu ja tuhandeid aastaid. Näib, et oleme jõudnud pöördepunktini ja sellest otsustavalt üle läinud.

Siinkohal on välja toodud mõned tähtsamad leiud State of the Climate 2014. aasta aruandest.

Ülemaailmsed maapinna temperatuurid

Üldiselt oli ülemaailmne keskmine maismaatemperatuur 2014. aastal kõige soojem alates 1880ndatest aastatest, mil selle kohta hakati andmeid pidama - või siis jagab see kõige soojema aasta tiitlit, sõltuvalt sellest, milliseid algandmeid kasutada. Mullune keskmine aastane temperatuur oli 0,37-0,44oC kõrgem kui 1981-2010. aasta vahemikus ning 0,88oC kõrgem kui 1880ndatel.

Enam kui 20 riiki Euroopas püstitasid uued kõrgeima temperatuuri rekordid ning uus rekord saavutati ka Aafrika mandril tervikuna. Ühendriikide idarannik, Kanada kesk- ja lõunaosa ning teatud piirkonnad Kesk-Aasias olid ainsad kohad, kus keskmine maismaatemperatuur langes.

Merepinna temperatuurid

Keskmine merepinna temperatuur oli mullu kõigi aegade kõrgeim. Ookeani võime soojust talletada ja vabastada on äärmiselt vajalik kogu planeedi kliima stabiilsena hoidmiseks ning ookeani temperatuur kõigub iseenesest tihti. Kui aga ookeani keskmine temperatuur kerkima hakkab, panustab see ka meretaseme tõusu, tsüklonite esinemisse ning merejää ja liustike sulamisse.

Uus aruanne hoiatab, et ookeanide soojenemist ei saa nüüdseks peatada. Isegi kui me lõpetaksime juba homme igasuguste süsihappegaaside emissiooni, jätkaks maailma ookeanide temperatuur tõusmist kümneid, kui mitte sadu aastaid.

Kasvuhoonegaaside tase

Kasvuhoonegaaside emissioonid - peamiselt peetakse siinkohal silmas süsihappegaasi, metaani ja lämmastikoksiidi - saavutasid 2014. aastal uue kõrgeima taseme. CO2 tase atmosfääris jõudis 397,2 osakeseni miljoni osakese kohta (ppm), mis on oluliselt kõrgem kui 354 ppm aastast 1990, mil see iga-aastane aruanne esmakordselt avaldati. CO2 taseme tõus on omistatud inimtegevuse põhjustatud emissioonide neljakordsele kasvule.

Ülemaailmne meretase

Keskmine ülemaailmne meretase ületas 1993. aasta oma lausa 6,7 sentimeetri võrra, mis tähendab kõigi aegade kõrgeimat. See tõus mõjutab aga maailma eri piirkondi erinevalt, sest meretaseme tõus ei kehti tervele planeedile ühtlaselt - sageli mõjutavad seda näiteks muutused suurtes hoovustes.

Kuna peaaegu 40% Ühendriikide elanikest elab rannikuäärsetes linnades, mõjutab meretaseme tõus ning tsüklonite ja tormide esinemissagedus paljude sealsete inimeste elu tugevalt.

Allikas: www.iflscience.com

Tõlkis: Joonas Orav

Pildid artiklis on pärit USA rahvusliku ookeani- ja atmosfääriadministratsiooni (NOAA) kodulehelt

KOMMENTEERI!