Täna on pendipäev - ära too metsast puid ega tööta terariistadega


Täna on pendipäev - ära too metsast puid ega tööta terariistadega
Foto: depositphotos.com

Rahvakalendri järgi on 21. märts pendipäev. J. W. Boecleri kirjutatud raamatus "Eestlaste ebausukombed, viisid ja tavad" nimetatakse seda Harjumaal tuntud püha usside ärkamise päevaks. Sel päeval ei tohtinud metsast puid koju tuua ega ka terariistadega töötada. Veel pööras kala pea kalda poole.

Pendipäevale on nime andnud õhtumaa munkluse patriarh, benetiktiini ordu alusepanija ja Monte Cassino kloostri abt Benedictus Nursiast, kes suri 21. märtsil 467. Pärast reformatsiooni pendipäev kaotas oma tähtsuse ja ununes. Ainsaks märgiks pühamehe kunagisest üldtuntusest Tallinnas on maalitud kujutis Niguliste peaaltari aluskapil ehk predellal. Benedictus on seal kujutatud mustvalges rüüs, peas lamedapõhjaline must mütsike, paremas käes patriarhi rist, vasakus raamat mungaordule reeglite andmise märgina.

Benedictus 480-543

Nimi Benedictus tähendab ladina keeles 'õnnistatu', 'heaks öeldu'. Benedictus pärines Itaaliast Perugia provintsist. Kahekümneaastaseks saades siirdus ta kolmeks aastaks erakuna koopasse elama. Mõne aja möödudes läks Benedictus Monte Cassino mäele, kus rajas kloostri ja kehtestas omakoostatud ühiselureeglid. Naiskloostri abtissiks Monte Cassinos sai Benedictuse kaksikõde Scholastika. Kui õde suri, olevat Benedictus tema hinge valge tuvi kujul taevasse läkitanud. Benediktiini ordu on vanim mungaordu Euroopas ja sellel oli oluline roll hariduse levitamisel. Tavainimesele on teada mungaordu valmistatud benediktiiniks nimetatav liköör.

Seotud lood:

Allikas: Folklore.ee

Loe lisaks: Igihaljas kuusk: maagia, uskumused ja ravinipid

Alkeemia lugemisnurk. Eestlased ja pühad: mis on meile püha ja kust on pärit meie pühadetraditsioonid?

30 mõtlemapanevat, teravat ja humoorikat Eesti vanasõna

KOMMENTEERI!