Möödunud septembris toimunud maailmakoristuspäeval paistis selgelt välja, et kokkukogutud prügist kõige suurema osa moodustas plast. Plastireostus on globaalne probleem ja kogu plasti kokku kogumine ning taaskasutamine võimatu missioon. Kas naftast valmistatud tavaplasti asendamine bioplastiga võiks olla üks lahendustest? Ehk õnnestuks asendada igavesti kestev plastpakend sellisega, mis aja jooksul ära laguneb ega jää loodust koormama?
Biopõhine plast ja biolagunev plast ei ole sünonüümid
Sageli kasutatakse terminit bioplast üldistavalt nii biolaguneva plasti kui ka biopõhise plasti kohta, ent need on erinevad asjad ja neil on erinevad omadused. Biopõhine plast viitab selle valmistamiseks kasutatud materjalile, mis on taastuvast allikast. Peamiselt valmistatakse biopõhiseid plaste maisist ja suhkruroost. Kõik biopõhised plastid ei pruugi aga olla biolagunevad. Näiteks tehakse biopõhiseid joogipudeleid, mis pole biolagunevad ja mida tuleb käidelda sarnaselt tavaplastiga.
Biolagunev plast on selline biopõhine plast, mis laguneb peamiselt mikroobse elutegevuse mõjul. Selline plast ei kao maamunalt siiski ise - biolagunemiseks peavad valitsema teatud keskkonnaolud ning see peab olema mikroobidele jõukohane. Liiga paksu plasti lagunemine võtaks liiga palju aega. Biolagunev plast võib olla mõeldud lagunema vees, mullas või kompostihunnikus. Parim on, kui biolagunevast plastist tooted, nagu kilekotid, söögiriistad, oleks kompostitavad.
Kompostimiseks sobiva plasti tunned ära märgise järgi
Kompostitav plast on selline biolagunev plast, mis laguneb kompostimise käigus. Kompostimine peab aga kulgema kindlatel tingimustel, mis on paika pandud EL standardiga EN 13432, tunnustatakse ka USA ja Austraalia standardeid. Kompostitav plast peab täielikult lagunema muu kompostitava materjali hulgas kuue kuu jooksul tingimustes, kus lähteained hakitakse peenemaks, valmivat komposti segatakse piisavalt sageli ning hoitakse piisavalt niiske ja hapnikurikkana.
Kompostimise käigus tõuseb temperatuur isegi kuni 70 °C-ni, mis kiirendab lagunemist. Jutt käib seega tööstuslikust kompostimisest, kus neid olusid saab tagada. Eestis kompostitakse biolagunevaid jäätmeid tööstuslikult Jõelähtme, Väätsa ja Paikuse prügilas ning mõnes jäätmejaamas, nt Pärnamäel. Sinna jõuavad meie kodudest ära viidud biojäätmed.
KOMMENTEERI!