Noored kliimastreikijad: meie muuta on inimkonna saatus


Noored kliimastreikijad: meie muuta on inimkonna saatus
Foto: depositphotos.com

Õpilased on üldsusele esitanud avaliku kirja ülemaailmse streigipäeva ehk 15. märtsi eel, mil enam kui 50 riigis on oodata noorte avalikke proteste. Õpilased kõikjal maailmas nõuavad koolides streikimisega valitsustelt tegutsemist kliimaküsimuses ning on avaldanud kompromissitu avaliku kirja, mille juhtmõte kõlab nõnda: "Meie muuta on inimkonna saatus, meeldigu see teile või mitte."

Ajalehes The Guardian avaldatud kirjas seisab nii: "Me teeme end ühel häälel kuuldavaks 15. märtsil ja edaspidigi, kuni kliimaküsimuses saab õiglus jalule seatud. Me nõuame, et maailma asjade üle otsustajad võtaksid endale vastutuse ja lahendaksid selle kriisi. Olete juba varem meid alt vedanud. Aga maailma noorsugu on elavnenud ning me ei kavatse taas ükskõikseks muutuda."

Liikumisel The Youth Strikes for Climate puudub keskne organisatsioon, mistõttu on keeruline määratleda üha kasvavat protestiaktsioonide arvu, aga paljud osalejad on end registreerinud veebilehel FridaysForFuture.org. Seni on kavas korraldada 15. märtsil ligi 500 protesti tervelt 51 riigis, mis tähendaks ühtlasi kõigi aegade suurimat streigipäeva. Õpilased kavatsevad koolist protesti märgiks puududa kõikjal Euroopas, nagu ka näiteks Ühendriikides, Brasiilias, Tšiilis ja Austraalias ning lõpetades selliste riikidega nagu Iraan, India ja Jaapan.

"Enamikus riikides ongi sellised demonstratsioonid alla 18 aasta vanuste noorte ainsaks demokraatlikuks õiguseks. Meid ei esinda keegi," sõnas 17-aastane õpilane ja aktivist Jonas Kampus Zürichist. "Pole mingit mõtet õppida koolis sellise tuleviku tarvis, mida kunagi eksisteerima ei hakkagi."

Seotud lood:

Kirjas seisab veel: "Meie oleme inimkonna hääletu tulevik. Me ei kavatse leppida eluga, mida saadab hirm ja häving. Meil on õigus oma unistused ja lootused teoks teha." Kampus oli üks kõnealuse kirja koostamise idee algatajatest. Kiri ise loodi kollektiivselt ülemaailmse koordineerimisrühma poolt, kuhu kuulub umbes 150 õpilast, nende hulgas ka esimene noor kliimastreikija Greta Thunberg Rootsist.Need streigid on kaasa toonud ka mõningast kriitikat, mida Kampus kommenteeris nõnda: "Tahtsime kirjaga iseendale konkreetselt selgeks teha põhjused, miks me üldse streigime."

Koordineerimisrühma kaasliige 17-aastane Anna Taylor Londonist ütles nii: "Kiri on ühtlasi ka tähtis märk liikumise rahvusvahelisest olemusest." Taylor sõnas: "Liikumise kiire kasv tõestab, kui olulise teemaga on tegu ja kui väga noored sellest hoolivad. See on meie tuleviku jaoks ülioluline."

Janine O'Keefe lausus veebilehe FridaysForFuture.org eest järgmist: "Olen väga rõõmus, et hetkeseisuga kavatseb enam kui 100 000 õpilast 15. märtsil streikida. Arvan aga, et see arv võib lõpuks ületada isegi 500 000."

16-aastane Thunberg pani streikidele alguse mullu augustis, mil ta üksi sel teemal protesteeris. Hetkel on ta koolivaheajal. Thunberg oli üks ligikaudu 3000 õpilasest, kes avaldasid meelt neljapäeval Belgias Antwerpenis, ning liitus protesteerijatega ka reede hommikul Hamburgis.

Hiljuti on Thunberg ka teravalt vastu astunud kriitikale, mida mitmed haridusasutused on streikide kohta avaldanud, öeldes näiteks Hongkongi haridusbüroole: "Meie võitleme oma tuleviku eest. Kui peame kõigele lisaks võitlema ka täiskasvanutega, muudab see asja ainult raskemaks." Lisaks ütles tüdruk ühele kriitilise avalduse teinud Austraalia haridusministrile, et mehe suhtumine on "ajast ja arust".

Streigid on leidnud toetust ka Christiana Figueresilt, kes oli ÜRO kliimamuutuste peadirektor 2015. aastal, mil allkirjastati Pariisi leping ülemaailmse kliimasoojenemisega võitlemiseks. Figueres ütles nõnda: "On aeg võtta kuulda nende noorte liikumapanevat sõnumit. Pariisi kliimakokkulepe oli küll samm õiges suunas, aga oluline on ka vajalikke meetmeid aegsasti rakendada."

Puhta energia ekspert Michael Liebreich lisas: "Igaüks, kes usub, et need streigid hääbuvad aja jooksul iseenesest, on ilmselgelt unustanud, mida tähendab olla noor."

Loe veel

Taylori sõnul osales Suurbritannias 15. veebruaril korraldatud streigis enam kui 10 000 õpilast. "Minu hinnangul võib 15. märtsil streikivate tudengite arv olla isegi kaks korda suurem."Taylor ütles ka, et neil streikidel ei tule lõppu enne, kui poliitikud seavad keskkonnakaitse oma peamiseks prioriteediks. "Noored on valmis sellele juba praegu kaasa aitama, aga valitsused pole sugugi koostööaltid." Tüdruku sõnul on viimaste päevade jooksul temaga ühendust võtnud õpilased üha rohkematest riikidest, muuhulgas näiteks Eestist, Islandilt ja Ugandast.

Kampus, kes kutsuti möödunud kolmapäeval ühtlasi kohtuma ka Šveitsi keskkonnaministri Simonetta Sommarugaga, ütles nii: "Streigid lõppevad siis, kui poliitikud on jõudnud selgele arusaamisele selles suhtes, kuidas kriisi lahendada, ning selle nimel ka tegutsema hakanud. Ma võiksin praegu oma elus ette võtta mida tahes. Aga mul pole muuks aega, sest see kriis tuleb lahendada. Minu unistuseks on elada rahus."

Allikas: theguardian.com

Loe lisaks: Glüfosaat meie joogivees | Kollektiivne enesetapp ehk kuidas põrgutee on sillutatud heade kavatsustega

Kuidas mõjutab kliimasoojenemine Eestit?

Karmid faktid teadlastelt: looduse olukord planeedil Maa

Mürgitampoonid: 85% tampoonidest sisaldavad Monstanto korporatsiooni vähki põhjustavat glüfosaati

Taimemürgid meie toidulaual | Millised on 12 kõige puhtamat ja 13 kõige mürgisemat puu- ja köögivilja?

KOMMENTEERI!