29. jaanuaril toimus Estonishing Evenings poolt korraldatud teemaõhtu "Kas kliimasoojenemine on ohuks Eestile?" ("Is global warming a threat to Estonia?"). Küsimust avasid keskkonnaeetik Mattias Turovski, keskkonnaantropoloog Joonas Plaan, hariduspsühholoog Grete Arro ja ökoloog Mihkel Kangur.
Õhtu lõppes diskussiooniga, kus arutleti, mida olukorra parandamiseks ühiskonna ja üksikisikuna juba täna ette võtta. Toome teieni vabas vormis kokkuvõtte ettekannetel ja vestlustel kõlanud teemadest.
Kliimamuutus on kõigemuutus
Planeedi keskmise temperatuuri tõusmise mõju on kaugelt suurem kui vaid atmosfääri või vee temperatuur: muutub ka kogu õhu ja vee tsirkulatsioon ning biogeokeemiline ringe. Olgugi, et eestlaste teadlikkus nende muutustega kaasnevatest probleemidest on pigem kõrge, ei väljendu see eriti meie valikutes ja käitumises. Miks? Sest - kui mitte arvestada mullust kuuma suve - me ei märka siin nende muutuste mõjusid rohkem kui hoiatavates dokumentaalfilmides ja välisuudistes.
Kas kartul jääb eestlaste igapäevasele toidulauale ka tulevikus?
Eesti on üks viiest riigist, mis on kliimamuutuste negatiivsete mõjude eest kõige rohkem kaitstud. Muutused on toimumas aga siiski, näiteks liigirikkuses: pehmemad talved ning kuumemad suved on muutnud seda, millised taime- ja loomaliigid end siin hästi tunnevad. Joonas Plaan tõi välja seosed meid ümbritseva looduse ning kultuurilise mõtlemise vahel ning arutles, kas tulevikus võiksid kohalikud folkloorivormid sisaldada hundilugude asemel lugusid mõnest praegu veel troopilise ala loomast. Muutunud kliimaolud mõjutavad otseselt ka põllumajandussfääri, mistõttu on õigustatud ka küsimus, kas näiteks kartul jääb eestlaste igapäevasele toidulauale ka tulevikus.
Eesti mure pole mitte looduskatastroofid, vaid immigratsioonilaine.
Kohanedes looduslike oludega, peavad paratamatult toimuma muutused ka ühiskondlikus sfääris. Mis on see kõige otsesem mõju, mida kliimamuutused Eestile avaldavad? Nagu Mihkel Kangur oma ettekandes välja tõi, pole Eesti esimene mure mitte looduskatastroofid, vaid immigratsioonilaine, mis paratamatult varem või hiljem siia jõuab. Järjest rohkemad alad planeedil muutuvad inimestele elamiskõlbmatuks ning tõenäoliselt hakkab rahvasteränne aina enam puudutama ka Euroopat ennast.
KOMMENTEERI!