Hiite Maja sihtasutus ja Elurikkuse Erakond kutsuvad üles järgima vana tava ning külastama pidupäeval lippudega hiiepaiku

 (2)
Eesti lipu austamise tseremoonia Tartu Tähetorni juures
Foto: Argo Ingver

"Sini-must-valge lipp on looduslike pühapaikadega seotud oma sünnist peale," seletas pärandi uurija ja tutvustaja, Hiite Maja juhataja, Ahto Kaasik. "5.06.1884. pühitsesid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed esimese sini-must-valge lipu Otepää Pühajärve ääres tema püha veega. EÜSi toonase esimehe Peeter Hellati sõnul sõideti lipu pühitsemiseks pühale maale ja lipp pühitseti Taara nimel kogu eesti rahvale. "Taara vaim, kes Eesti rahvast senini kõigest viletsusest hoolimata elul on hoidnud, olgu silmapilgul ja ka edaspidi meie kaitsjaks," ütles Peeter Hellat lipu pühitsemisel," rääkis Kaasik.

"Enne teist maailmasõda oli tavaks tähistada sini-must-valgete ja samuti seltside ning kaitseliidu malevate lippude all rahvuslikke tähtpäevi looduslikes pühapaikades. Toonastest ajalehtedest võib lugeda, kuidas tähtpäevadel kogunesid tuhanded inimesed lippude all hiitesse tuld tegema, kõnesid pidama, laulma ja tantsima. Selliseid pühi peeti Virumaal Tammiku ja Ebavere hiies, Tartumaal Ervu ja Terikeste hiies ja paljudes teisteski paikades.

Nõukogude kord keelustas meie rahvuslipu ja kustutas paljude eestlaste hiiemälu. Memmed-taadid Viru- ja Läänemaal näiteks meenutavad, et tollal ei juletud neist asjust isegi kõnelda. Nüüdseks on Eesti Vabariik oma sümbolid, institutsioonid ja mitmed traditsioonid taastanud, kuid hiiepühade tava alles ootab uut tulemist," oli Ahto Kaasik lootusrikas.

Seotud lood:

"Eestlased on väga huvitatud igasugu maailma rahvaste pärimustest tulenevatest asjadest nagu jooga, hiina meditsiin või astroloogia, ent ei näe seda tervendavat väge mis tal otse nina ees on," arvas Elurikkuse Erakonna juhatuse liige Lauri Tõnspoeg. "Meie hiied, meie metsad, meie loodus on energia ja väe allikad, millest veel mõni põlvkond tagasi kõik teadsid, kuid erinevad riiklikud ja religioossed dogmad on need teadmised suures osas kustutanud ning seesugust tegevust ka naeruvääristanud. Ma tahaks näha seda teadlast, kes ütleb, et vabariigi aastapäeval lipuga metsa minemine on tervisele kahjulik! Värskes õhus jalutamine ja üheskoos laulmine on kindlasti tervislik ning nii mõnigi leiab sealt enda jaoks ka muud väge. Kui me õpime ümbritsevat taas tajuma, saama aru, et me pole looduse kroon vaid lihtsalt üks osa sellest, siis oskame päris kindlasti ka sellesse paremini sulanduda ning kui vaim on terve, siis on üldjuhul terve ka keha. Selleks tuleb leida oma hingele rahu ja kõige lihtsam on seda leida meie esivanemate pühadest paikadest."

Valdav enamik pühapaiku on tänaseks veel kaardistamata ja kadumas koos viimaste mäletajatega. Varem kaardistatud ja erinevates andmekogudes talletatud 1200 pühapaika on kantud kaardile, mille leiab siit: https://hiis.ee/pyhapaikade-kaart

Võtkem 24. veebruaril hiitesse lisaks kogu oma perele kaasa ka kodude, seltside, kaitseliidu malevate jt ühenduste lipud. Jätame koju erimeelsused ja tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva esivanemate väepaikades ühiselt ja väärikalt. Uuendame ilusat tava, muudame selle pidupäeva eriliselt meeldejäävaks, anname oma riigile ning tema sünnipäevale tõeliselt põlist sisu ja väge. Meie esivanemad on siis meiega rahul.

Tule pane oma üritus kirja Facebookis.

Vaata lisainfot SIIT.

KOMMENTEERI!